Pühapäeval, 27. mail kell 19.30 TV3-s “Fantastiline härra Reinuvader”

Paljudele auhindadele (sealhulgas kahele Oskarile)  kandideerinud ja 26 neist pälvinud animafilm on tehtud Roald Dahli samanimelise raamatu  põhjal. Eesti keelde seda tõlgitud pole, küll aga on võimalik laenutada palju teisi populaarseid teoseid sama autori sulest. “Charlie ja šokolaadivabriku” järgi on tehtud lausa 2 kõrgelt hinnatud filmi, millest Tim Burtoni versiooni oleme  siin varem soovitanud.  Filmiks on saanud ka  “Matilda”.

Härra ja proua Reinuvader (George Clooney ja Meryl Streep) elavad idüllilist elu oma poja Ashiga (Jason Schwartzman), kuid igapäevane rutiin hakkab peatselt Hr. Reinuvaderi metsloomale omaseid instinkte räsima. Nõnda küpsebki endise vilunud kanavarga peas kaval plaan, kuidas viia läbi kolm ülikeerukat kanavargust. Oma hullumeelseid ja samas ka geniaalseid plaane ellu viies seab Reinuvader aga ohtu mitte üksnes oma armastatud perekonna, vaid ka ülejäänud metsaasukad. ”Fantastiline härra Reinuvader” on alati huvitava ja omanäolise lavastaja Wes Andersoni (”Rushmore”, ”Tenenbaumid”, ”Darjeeling Limited”) esimene animeeritud linateos. Filmi tegelastele annavad oma hääled lisaks eelmainitutele veel  Bill Murray, Michael Gambon, Willem Dafoe, Owen Wilson, Jarvis Cocker ja paljud teised.
K. Kl.

Reedel, 25. mail kell 22.00 ETV-s ja 27. mail kell 13.25 ETV2-s “Viimne reliikvia”

Küllap on raske leida Eestimaalt inimest, kes poleks seda filmi juba näinud, aga miski pole ju päris võimatu. “Viimne reliikvia” on stuudio “Tallinnfilm” toodetud populaarseim mängufilm. Esimesel linastusaastal vaatas filmi kogu Nõukogude Liidus 45 miljonit vaatajat, sh Eestis 773 000. 1974. aasta lõpuks oli filmist valmistatud 2406 esituskoopiat. 1973. aasta filmograafia andmetel oli filmi „Viimne reliikvia” müüdud 63 välisriiki.

„Viimset reliikviat” on nimetatud žanripuhtaks seiklusfilmiks. Seikluslikkust aitavad luua ka laulud, mille sõnad on loonud Paul-Eerik Rummo ja muusika Uno ja Tõnu Naissoo. Neisse kätketud sõnum viib otseselt edasi tegevuse mõtet. Laulud muutusid kiiresti ülipopulaarseks ja on seda siiani. Eestikeelses variandis laulab Peeter Tooma, venekeelses Georg Ots.

Neid, kes on lugenud filmi aluseks olnud raamatut “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” on ilmselt juba (vähemalt noorte hulgast) raskem leida. Tegelikult on mul sellest raamatust lapsepõlvest väga head mälestused ja erinevusi filmiga on piisavalt, et ka praegu lugejale raamatu kättevõtmist soovitada . Eks on ka sarnasusi – tuleb ju tuttav ette noorsand, kelle “jumekas, paraku ka pisut lollakas nägu tema tulipunaste juuste ja kihvadega võidu läikis”. Minu käes on 1920. aasta väljaanne, uuemates on vast kihvad hammaste vastu toimetatud.

Hea teada, et raamatukogust saab filmi ka laenutada . Väga huvitav artikkel filmi saamisloost on siin.

Kelle huvi veelgi suurem, võib lugeda Paavo Kanguri raamatut  “Viimne reliikvia : pilk legendi taha.”

K.Kl.

Pistoda laul

Kolmapäeval, 23. mail kell 23.35 TV3-s “Surmamõistetu”

Lugesin äsja  Anders Roslundi ja Börge Hellströmi kirjutatud  “Edward Finnigani õiglusejanu” , kriminaalromaani “Mirabilia” sarjast, mida võib julgelt soovitada. Tegemist on tohutult põneva ja nutika raamatuga, mis lugejat jäägitult haarab ja üllatusi pakub, ehkki minu jaoks oli lõpplahendus veidi liiga kunstlikult konstrueeritud. Oluline osa selles raamatus on arutlemisel surmanuhtluse kui niisuguse üle. Sama teemat käsitlevad  John Grishami “Süütu” ja “Kamber”.  Ka Eestis tekib see teema aegajalt päevakorrale ja ilmselt jääb alatiseks mingi hulk surmanuhtluse pooldajaid. 2011. aastal algatas keegi (anonüümne isik?) petitsioon.ee-s “Surmanuhtlus seaduslikuks” hääletuse, millest võttis osa kokku 60 inimest, kuid oli nii poolt- kui vastuhääletajaid.
Nõukogude Liidus, muide, karistati surmanuhtlusega valuuta omamise eest.

 Kui seda dokumentaalfilmi veebruaris esimest korda televisioonis näidati, olid kommentaarid oodatult küllaltki vastukäivad. Ma ise seda siis ei näinud ja loetud artiklite põhjal saab järeldada, et tegemist pole süütu inimese surmamõistmisega, aga ma loodan siiski, et  film paneb mõtlema, et surmanuhtlus on olemuslikult vale ja seda ei tohiks olemas olla.
 Sisust: Eesti ainus surmamõistetu ootab Kalifornia vanglas hukkamist juba üle kahekümne aasta. Vähemasti üks Tauno Vaidla mürgisüstile määranud vandekohtunikest on hakanud aga langetatud otsust kahetsema ning jõudnud veendumusele, et kohus on teinud vea. Ka on tänaseks ilmnenud, et noor ja ambitsioonikas prokurör kasutas eestlase surmamõistmise saavutamiseks võtteid, mille kasutamine Kalifornia kohtudes kuulutatud keelatuks. Mis välis-Eesti ajaloos veel siiamaani õudu äratava veretööni viis ja kas on võimalik, et Ameerika ametivõimud valmistuvad hukkama meest, kes polnud tegelik tapja?
Krister Kivi artikkel ja intervjuu Tauno Vaidlaga “Eesti Ekspressis”
Veel arvamusi surmanuhtluse kohta siit ja siit .

K.Kl.

Esmaspäeval, 21. mail kell 22.10 ja 22. mail kell 14.10 “Hodorkovski”

Tänavu märtsis-aprillis kerkis Mihhail Hodorkovski küsimus korraks jälle meedias päevakorrale seoses võimaliku armuandmisega presidendi poolt  ja selle mitte küsimisega. Ülevaate kõigest eelnenust peaks saama “Välisilma” poolt näidatavast filmist.
Eelmisel aastal Saksamaa ja Prantsusmaa koostöös valminud dokumentaalfilm  kujutab
Mihhail Hodorkovski ümberkujunemist täiuslikust sotsialistist täiuslikuks kapitalistiks ja lõpuks Siberi vanglas täiuslikuks märtriks. Too kõige rikkam venelane heitis president Putinile kinda ja algas titaanide heitlus. Putin hoiatas teda, kuid Hodorkovski  naasis ometi Venemaale, teades, et ta saabudes vangistatakse. Miks ta oma miljarditega välismaale ei jäänud? Miks ta tagasi läks?
Režissöör Cyril Tuschi.

Lisalugemiseks on raamatuid kolmes keeles.
Kõige uuem raamat on “Kirjad vanglast: artiklid, dialoogid, intervjuud”.

K.Kl.

Kolmapäeval, 16. mail kell 22.30 ETV-s “Mul annet on ka äikeseks”

Palju õnne, Teie Kuninglik Kõrgendik, [paus], Kuninglik Kõrgustik,  [paus], Kuninglik Kõrgus! Elagu mustad ööd ja Toskaana juuskenõelad!

Vahur Laiapea sel aastal valminud dokumentaalfilm eesti teatri päikesepoisist, paduandekast näitlejast ja lavastajast, Tallinna Linnateatri peanäitejuhist Elmo Nüganenist.

Filmi eel, järel või asemel võiks sirvida ka mälestuskildude kogumikku  ”Elmo Nüganen: esimene vaatus“.

Juubelihõngulisi arikleid filmist ja raamatust:
“Esilinastub dokumentaalfilm Elmo Nüganenist”;
Heili Sibrits “Raamat, mille abil piiluda Nüganeni pähe”;
Andres Laasik “Põrgulava Nüganen ehitab teatrit täie jõuga edasi“;
Tambet Kaugema “Kallid kaasteelised“;
Teet Korsten “Jõhvi päritolu mees lõi Tallinna vanalinnas oma ideaalteatri“.

T.S.

Elektriteatris “Potsataja” ja “Krokodill Gena ja sõbrad”

6. Jaapani animefilmifestival JAFF toob lisaks suurepärastele jaapani animafilmidele Tartusse tervitusi ka vene multifilmiloojatelt.

Festivali kava.
Filmide linastusajad.
Lähemalt “Potsatajast”
Lähemalt “Krokodill Genast”
“Potsatajast” Wikis

Multifilmide aluseks on Eduard Uspenski lasteraamatud, mida on eesti keeldegi tõlgitud, nii on olemas “Krokodill Gena ja teised muinasjutud” raamatuna ja “Krokodill Gena, Potsataja, Onu Teodor, kass ja koer” plaadina.

Omavanustele nostalgiahetki, nooremaile head avastamist!

T.S.

 

 

Teisipäeval, 15. mail TV3-s “Van Helsing”

Tutvustus: Van Helsing (Hugh Jackman) on legendaarne koletiseküttkütt, kes rändab läbi Euroopa ning tapab kõiksugu deemoneid. Salajase Vatikani orgqanisatsiooni ülesandena saadetakse ta koos munk Carliga (David Wenham) Transilvaaniasse, kus ta peab kaitsma Anna Valeriust (Kate Beckinsale), kelle suguvõsal on peal needus. Needusest vabanemiseks on vaid üks moodus – tappa kurikuulus vampiir krahv Dracula (Richard Roxburgh). Kuid see pole mitte niisama lihtne ülesanne. Draculast vabanemiseks tuleb Van Heslingil jõudu katsuda Frankensteini koletise, libahundi ja Dracula kolme pruudiga. Tšehhi/USA 2004.

Arvamusi filmi kohta on Ulmeguru blogis ja Alar Niineväli Postimehes, lisaks filmist Wikis. Andres Mesikäpp on pealkirja all “Frankensteini lapsed” kirjutanud androidfilmidest.

Filmi aluseks on peamisekt Bram Stokeri “Dracula”, aga on elemente ka muudest õuduskirjanduse valdkonda kuuluvatest teostest. Jüri Talvet “Draculast”. Arvustusi nii “Dracula”, “Frankensteini” kui igasuguste libahundilugude kohta Ulmekirjanduse Baasist.  Lühiülevaade eestikeelsetest vampiirilugudest.

T.S.

Laupäeval, 12. mail kell 16.45 Kanal 11-es “P.S. Ma armastan sind”

Midagi romantikutele. Soe ja südamlik film noorest ning kaunist Holly Kennedyst (Hilary Swank), kelle elu armastus, abikaasa Gerry (Gerard Butler), raske haiguse tõttu sureb. Ent enne surma tegi mees kõik endast oleneva, et oma armastatut rasketel hetkedel aidata. Holly 30. sünnipäeval jõuab temani ootamatu saadetis…

Film põhineb Cecelia Aherni depüütromaanil “P.S. I Love You”. Ajakirjandust tudeerinud noor naine pani rahvusvaheliseks bestselleriks saanud romaani paberile kõigest 21-aastasena. Ceceliast (sünd. 1981.a.) saad rohkem teada kui loed tema kodulehte.

Raamatukogust leiad nii filmi kui ka ingliskeelse raamatu. Ja muidugi teisigi Cecelia bestselleriks saanud teoseid.

T.U.

Laupäeval, 12. mail Tartu Uues Teatris kell 15.00 “Mereröövlimäng”

Tegemist on uhiuue Eesti lastemängufilmi esilinastusega. Film on Sass Henno samanimelise raamatu ekraniseering ja sai lõplikult valmis alles käesoleva aasta kevadel. Filmi režissöör on noor, äsja Balti Filmi- ja Meediakooli lõpetanud Tõnn Sikk, kes muide on autoriks ka Tartu Linnaraamatukogu reklaamivale lõbusale klipile.

Veidi filmi sisust:
Seitsmeaastane Sten-Erik kolib perega päranduseks saadud puumajja, mis kunagi kuulus tema vanaisale. Sama puumaja teises pooles elab koos oma kunstnikust emaga Maria, kes on Sten-Erikuga ühevanune. Lastest saavad kiiresti sõbrad ja mängukaaslased, ent õnnetuseks ei saa läbi nende vanemad. Sten-Eriku ema ja isa soov on päranduseks saadud maja tervenisti enda valdusse saada ning selleks peavad Maria ja tema ema ära kolima. Enda sõpruse päästmiseks ei jää Sten-Erikul ja Marial üle muud kui võtta ette ohtlik seiklus…

Kuidas film sündis saab lugeda Tartu Postimehe artiklist “Lugu täis värve, soojust ja sõprust”.

Filmi pikkus on 33 minutit, nii et kannatab üsna hõlpsasti vast ka kõige kärsitumate noorte filmisõpradega kinno minna ja kino nautida. Suurelt ekraanilt saab “Mereröövlimängu” vaadata kirjandusfestival Prima Vista raames täiesti tasuta.

Stsenaarium: Anti Naulainen, režii: Tõnn Sikk, operaator: Ivar Taim; osades: Talis Petersell, Anni Saar, Margus Jaanovits, Karin Rask, Eva Püssa, Triinu Lukas

Sass Henno raamatu “Mereröövlimäng” leiad raamatukogust!

T.U.

Kinos Cinamon “Igavesti sinu”

Miks siiapanekuks just selle filmi valisin? Aga selle pärast, et film põhineb Nicholas Sparksi samanimelisel romaanil. Ja kes meist ei teaks  Nicholas Sparksi romaanidel põhinevaid suurepäraseid romantilisi linateoseid nagu “The Notebook” ja “Kiri pudelis”. Loodetavasti on “Igavesti sinu” või siis ingliskeelses versioonis “The Lucky One” midagi sama meeldejäävat ja hingeminevat. Ise pole veel näinud, aga ehk õnnestub ära vaadata. Tõenäoliselt on tegemist korraliku pisarakiskujaga, nii et pakk taskurätikuid kaasa ja kinno!

Valdavalt üksnes bestsellereid kirjutava Nicholas Sparksi kohta loe täpsemalt tema kodulehelt. Tema raamatuid aga laenuta meie juurest.

T.U.