Natuke sisust: Koomasse sattunud noor naine lebab haiglas ja keegi ei tea, millal ta toibub. Samal ajal üürib üks mees endale samas linnas ja samas majas, kus neiu elas, toa ning avastab, et ta ei elagi seal üksi. Ootamatult ilmub korterisse naine, kes väidab, et see on hoopis tema korter ja mis eriti kummaline, seda naist näeb ainult korterisse kolinud mees…

Tegemist on külma talveöösse hästi sobiva, hinge soojaks tegeva armastuslooga. Ingliskeelses filmiversioonis nimega “Just Like Heaven” mängib peakangelannat Reese Witherspoon, keda kinosõbrad mäletavad vast kõige värskemalt möödunudaastasest romantilisest linateosest “Vesi elevantidele”, mis, muide, on samuti raamatul (Sara Gruen “Vesi elevantidele”) põhinev film.

Marc Levy on maailmas enimloetud prantsuse kirjanik. Tema loomingut saab linnaraamatukogust laenutada nii eesti, inglise kui ka prantsuse keeles.

T.U.

Jo Nesbø on norra kirjanik, muusik ja endine börsimaakler. Ta on võitnud ohtralt kirjandusauhindu: Rivertoni auhinna Norra aasta parima kriminaalromaani eest, Klaasvõtme auhinna, millega tunnustatakse Põhjamaade aasta parimat kriminulli jpt. Tema loomingut on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Teda armastavad nii kriitikud kui lugejad ja mis vast praeguses ajahetkes kõige intrigeerivam – tema edu on võrreldud Rootsi kuulsa krimiautori Stieg Larssoni (“Millenniumi-triloogia”) teostega.

Filmis on muide mitmeid viiteid/vihjeid Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale. Tegemist on omamoodi austusavaldusega Larssonile.

Huvitav fakt on ka ehk see, et pärast filmi väljatulekut on seda müüdud rohkem kui 50-sse riiki, mis on absoluutne rekord kõigi üldse seni ekraanivalgust näinud Norra päritolu linateoste seas.

Kui nüüd otsustasid kinno minna, siis täpsema info leiad Ekraani kodulehelt.

T.U.

Briti salaluuresse jõuavad andmed, et seal tegutseb võimekas ja kõrgele kohale jõudnud Nõukogude agent. Tema reetlikkus on juba nurjanud mitmed hoolikalt kavandatud operatsioonid ning tema tõttu on hävinud parimad agendid. Reeturit asub püüdma luure võimekaim analüütik Georgey Smiley.

John le Carré on saanud oma romaanide eest väärikaid auhindu: Edgar Allan Poe auhinna, Daggeri auhinna (elutööpreemia), Rootsi kriminaalkirjanduse auhinna (elutööpreemia). Tõenäoliselt on autorile suurepäraste ja väga usutavate spioonilugude kirjutamise teinud mõneti lihtsamaks isiklik viieaastane töökogemus Briti välisteenistuses. Tema romaane leiad ka linnaraamatukogust. Ja Ekraani kinokavast uuri, millal filmi näidatakse.

Film on esitatud BAFTA – Briti Filmiakadeemia auhindade nominatsiooni suisa ühedeistkümnes kategoorias.

Arvamusi filmist:
- Andres Laasik Eesti Päevalehest
- Mõtteid filmi kohta Arvustus.com portaalist.

T.U.

Mitmesugustele Euroopa filmiauhindadele nomineeritud ja paar tükki ka võitnud film põhineb John Boyne samanimelisel teosel, mis on ka eesti keelde tõlgitud. Erinevalt teistest, põhjalikult ja kaua planeeritud teostest, kirjutas autor selle esimese visandi valmis kahe ja poole päevaga. Raamat sai kiiresti maailmakuulsaks.

Meie raamatukogus on autor esindatud veel kahe inglisekeelse raamatuga.

 John Boyne on rohkem kui 40 maailma keelde tõlgitud iiri kirjanik, heitke pilk ta kodulehele.

Loodetavasti ei heiduta  sisututvustuse  lugemine teid lugemisest ja vaatamisest eemale, sest igasugu arvustused on väga kiitvad  ja imdb.com reiting on 7.8.

Noor Bruno on pärit rikkast perekonnast ning elan oma ema, vanema õe ja sõjaväelasest isaga sõjaeelsel Saksamaal. Perekond saadetakse maale elama ning isa määratakse vangilaagri komandandiks. Bruno sõbruneb seal poisiga, kes kannab triibulist pidžaamat ja nime Shmuel ning elab elektritara taga. Bruno mõistab üsna pea, et tal pole lubatud juutidega sõbrustada ning nende naabruses asuv hoov on tegelikult vangilaager, kuhu toodud juudid ootavad hukkamist. Lugu on jutustatud lapsesilmade läbi ja on tegelikult tõesti üüratult kurb, sest meie, erinevalt lastest, ju teame, mis juhtus.

K.Kl.

Huvitav fakt on , et just Kevin Costner õhutas Michael Blake`i  nii raamatut kui sellel põhinevat stsenaariumi kirjutama. See ongi kirjaniku  kõige tuntumaks teoseks jäänud. Raamatu saab laenutada inglise keeles.
Laenutada saab ka filmi  nii VHS-il kui DVD-l.

Sisust : 1860. aastail USA läänepoolseimale eelpostile saadetud leitnant John Dunbar usub, et peab seal elavate indiaanlaste vastu võitlusse asuma. Ent siuudega suheldes Dunbar hoopis sõbruneb nendega. Samal ajal aga teravneb konflikt piirimaid hõivavate Ühendriikide ning põliselanike vahel.

Film on Kevin Costneri võimas režissööridebüüt, kus ta ise kehastab ka peategelast. Eepiline, heroiline ja kütkestav ekraaniteos pälvis seitse Oscarit, s.h ka kui parim film ning parim režissöör. Kevin Costner on huvitav mees sellepoolest, et oma Oscarite kõrval on ta ka üks enimate Kuldvaarikate -tervelt 16-nominente ja  pälvinud  neist 6.

Ühe päris huvitava dokumentaali : “500 nations : Kevin Costner Explores America’s Indian Heritage / a Jack Leustig film”  leiate Tü raamatukogust.

Lugege siit, kuidas indiaanlastel tänapäeval läheb.

K.Kl.

Head lühikest sisukokkuvõttet otsides leidsin selle üllatuseks ühe gümnasisti referaadist :   ,,Väikeses reekviemis” on kolm meest sõja lõpu eel Saksa võimude eest varjunud kirikusse, mis on neile sel viisil nii traditsioonidest pühitsetud pelgupaik kui ka vangla. Vetemaa aktiviseerib eeskätt kiriku kui pühakojaga seotud tähendusi, mida vaheldumisi kinnitatakse ja kummutatakse. Kirik kui kristliku eetika sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega.
See referaat on üldse päris huvitav lugeda.
Lugu on ilmunud esimeses “Väikeses romaaniraamatus” , kuid võibolla juhatab see teid ka kogu Enn Vetemaa ülejäänud loomingu   juurde, sest lugemist väärib see kõik!
Kui kedagi peaks huvitama, siis TÜ raamatukogust on võimalik laenutada režiistsenaarium.

K.Kl.

Filmis on rohkelt efekte, põnevust ja huumorit. Põnevust peaks jaguma kõigile. Huvitav on näha ajastukohaseid uurimistöös kasutatavaid abivahendeid ja muidugi ka püstoleid. Puuduseks on ehk see, et actionit on loos kõvasti rohkem kui Holmesi looja originaalteostes ning mõttetegevust jääb väheks.

Ära võib märkida Doyle`i kogumikus „Sherlock Holmesi memuaarid“ oleva jutustuse „Viimane juhtum“, sest just seda lugu on kasutatud filmis.

Kindlasti tasub veelgi enam vaatamist filmi esimene osa „Sherlock Holmes“, mis valmis aastal 2009 ning mis pakub rohkem krimiloole omast tõsist detektiivitööd ja peamurdmist.

Vaata ka treilerit või käi ära filmi kodukal ja muidugi käi filmi vaatamas.

T. V.

Pühapäeval, 8. jaanuaril näitab ETV kell 21.55 Rootsi varianti “Lohetätoveeringuga tüdrukust”. Kalev Keskküla , Andris Feldmanis , Triin Tael, Maria Ulfsak-Šeripova, Filmijutt ja Metslilled Rootsi filmist.

Päris põnev oleks neid kahte filmi võrreda.

Oudekki Loone , Danzumees, Triinu Univer, Janela Tähepõld  raamatust.

T. S.

Filmi aluseks olnud Frank Milleri koomiksist on osa eesti keeleski ilmunud. Kahju vaid, et meediakajastus ja müüginumbrid nõrgaks jäid. Ja kui kooomiksite lugemisest rääkida, siis minu jaoks on paljast teksti oluliselt lihtsam lugeda, pildi ja teksti kokkupanek oli omamoodi väljakutse.

Trash filmist.
Jüri Ehlvest filmist.
Arvamused Keskmaa foorumis.
Filmimulli blogis.
Ivar raamatust.

T. S.

Et oleks nagu paljulubav – näitlejad on head, lugu seikluslik, lavastaja kogenud – aga tulemus on nadivõitu. Igaks juhuks võib siiski vaadata, ehk on aastatega paremaks läinud. Ja kui telerist filmiaeg mööda läheb, siis saab filmi ka raamatukogust.

Stsenaariumi põhjal kirjutas Andres Ehin kokku ka vabalt ära moonutatud “Rummu Jüri mälestused”, mille lugemisest mul samuti kahjuks häid mälestusi pole, aga samuti, mine tea, äkki tasub üle 15 aasta uuesti proovida.

Huvitav on märkida, et Rummu Jürit proovitud püüda nii filmile (1929. a. Konstantin Märska) kui lavalaudadele (Jaan Metua,  Huko Lumet ja Alfred Mering, Andres Ehin ja Jaanus Rohumaa) nii enne kui pärast Kolbergi filmi.

T.S.