Mängufilm “Kevade” (Eesti 1969) on tehtud Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne. 
Osades Aare Laanemets, Riina Hein, Arno Liiver, Kaljo Kiisk, Margus Lepa jt. Režissöör Arvo Kruusement.
Raamatuid on ilmunud 21 trükki, viimati 2008. a. , film on välja antud nii DVD kui videona.
Svea Sõrmus
Lastefilm “Metsluiged” (Eesti, 1987) on Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel jutustatud lugu üheteistkümnest metsluigeks nõiutud kuningapojast ja nende õekesest Eliisast.
Ühel kuningal oli üksteist poega ja üks tütreke. Kui kuninganna suri, võttis kuningas varsti uue naise. Võõrasema oli küll ilus, aga samas kuri nõid. Ta saatis väikese kuningatütre Eliise külasse elama ja nõidus kõik kuningapojad metsluikedeks, kes pidid päevad läbi lendama ning ainult öösel said nad tagasi inimliku kuju. Eliisest kasvas ilus tütarlaps, kuid katsumused, mis nõiast võõrasema tema ette veeretas, olid rängad. Talle andis jõudu teadmine, et ta võib vennad nõidusest vabastada, kui ei kohku raskuste ees tagasi. Režissöör Helle Karis, stsenaristid Helle Karis, Savva Kuliš, Juhan Viiding. Osades Katri Horma, Juris Žagars, Andrejs Žagars, Ines Aru, Gunnar Kilgas, Liina Orlova, Arvo Kruusement jt.
Hans Christian Anderseni muinasjutt “Metsluiged” on eesti keeles ilmunud kümmekonnas trükis erinevate kunstnike illustratsioonidega.
Filmi laulud on ilmunud Rene Eespere kogumikus “Põlvest põlve”.
Svea Sõrmus
“Ilvese lugu” (Eesti Telefilm, 1988) on Rein Marani film meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Maranil olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jt.
Lugemiseks sobib Valeria Räniku “Ilves ilves: raamat maailma ilvestest”.
Svea Sõrmus
Tinglikult võiks ütelda, et hollandi režissöör Stella van Voorst van Beest näitab oma filmiga “Maapinna vangid” (Gevangenen van de grond, Holland, 2009) samuti elu Põhjalas – sedapuhku üldsegi mitte kaugel meist, vaid meie lähinaabrite soomlaste toimetulekut talvise kaamosega… populaarse soome tangolaulu abil. Filmi ja selle looja lühitutvustust vaata festivali programmist.
Raamatuid Soome kohta ning soome autoritelt on Tartu linnaraamatukogus väga palju saadaval.
Eriliselt soovitaksin siinkohal üht oma lemmikraamatut Veikko Huovineni “Talveturisti”, mis ilukirjanduslikus vormis annab mõjusa pildi kaamosest.
Uuemast kirjavarast on paeluv ilukirjanduslik memuaarteos Kaja Saksakulm-Tampere “Minu Soome”.
Soome tangot kuula cd-lt “Vanhojen aikojen kivilattiatangoa”.
Ülli Tõnissoo
Festivali Maailmafilm naelaks on kahtlemata Liivo Niglase filmi “Itelmeeni lood” (USA/Eesti, 2010) maailma esilinastus. Filmi ja režissööri lühitutvustuse leiad programmist.
Loe juurde “Itelmeeni muinasjutte” , raamatuid itelmeenide elupaigast Kamtšatkast ning Liivo Niglase põhjarahvaste kultuuri käsitlevat artiklit kogumikust “Põhjapõder arktilise kultuuris” .
Ülli Tõnissoo
22. – 27. märtsil seitsmendat korda toimuval Tartu visuaalse kultuuri festivali Maailmafilm raames näidatavad dokumentaalfilmid on jaotatud päevade lõikes teemaplokkideks.
Eriprogramm tutvustab põhjarahvaid.
See Leonard Kamerlingi filmide pakett sisaldab nelja põhjarahvaid käsitlevat dokfilmi: “Kevadjääl”, “Talve trummid”, “Rahva vaimsus”, “Alaska Eskimo seeriad”.
Filmide ja rešissööri lühitutvustuse leiad programmist.
Põhjarahvaste elust-olust loe juurde menuraamatust “Minu Alaska” ja paljudest teistest raamatutest.
Ülli Tõnissoo
Tom Clancy romaani järgi filmitud põnevikus “Net Force” 2/2 (USA, 1999) uurib FBI allüksus Net Force internetipõhiseid kuritegusid. Will Stiles, kelle prototüübiks võiks olla Bill Gates, saavutab kontrolli interneti üle, sest kes kontrollib internetti, kontrollib tervet maailma. Tublid FBI allüksuslased Steve Day ja Alex Michaelis tõttavad pahalast peatama.
Loe samanimelist teost inglise keeles ja teisi eestikeelseid Tom Clancy põnevikke: “Kremli kardinal” , “Poliitika”, “”Punase Oktoobri” jälitamine”,
“Vaenuteed”.
Ülli Tõnissoo
William Shakespeare’i looming on filmitegijatele ammendamatu inspiratsiooniallikas, olgu tegu siis kostüümidraamadega või süžeede tõstmisega tänapäeva ühiskonda. “Texase kuninga” (2002) puhul on tegu nende kahe seguga – “Kuningas Lear” 19. saj. keskpaiga Texases režissöör Uli Edeli silme läbi.
Kuningas Lear on ilmunud eesti keeles kolmes trükis, viimati 1968. a. ”Kogutud teoste” 6. köites Georg Meri tõlkes.
Hea ülevaade “Kuningas Leari” põhjal tehtud filmidest on siin ja järg siin.
Tiina Sulg
“Neli musketäri” on järjekordne ebaõnnestunud katse tuua ekraanile üht minu lapsepõlve lemmikraamatut – Alexandre Dumas vanema “Kolm musketäri”.
Loe raamatut: “Kolme musketäri” on ilmunud eesti keeles viis trükki (viimane 2008. a.) , lisaks on kolm varianti lühendatult lastele.
Lisainfo filmi kohta.
Film meie raamatukogus.
Tiina Sulg
Jim Davise loodud paksu oranži telekahuvilise lasanjesõbra kass Garfieldi seiklused on 2004. a. režissöör Peter Hewitti käe all filmiks saanud.
Kui film meeldis, on võimalik meilt laenutada ka järge “Garfield. 2” ja “Garfield’i tõeline pale”.
Filmi aluseks olnud koomikseid on ilmunud nii ajalehesabades kui raamatuna – “Garfield ja sõbrad” ja “Garfield, tavatu kass”.
Garfieldi põhjal on ka arvutimänge.
Tiina Sulg
2009. a. valminud dokumentaalfilm kunstnik Evald Okasest. 
Evald Okas on tuntud nii maalija kui graafikuna. Reisimuljetena on Evald Okaselt ilmunud “Pilte Jaapanist” ja “Graafilisi lehti Madalmaadest” . Evald Okase üks huvialasid on olnud eksliibriseid (n. kogumikud “Evald Okase eksliibrised” , “Evald Okas : eksliibrised 1971” ja “Eksliibris ja Evald Okas”). Tema illustratsioonidega on ligi sadakond raamatut. Oma pika ja kireva elu ning väljapaistva loominguga on ta olnud nii kunstiteadlaste (monograafiad on kirjutanud Friz Matt, Jaak Olep, Villem Raam, ja Ants Juske) kui filmitegijate (lisaks kolmapäeval näidatavale Tõnu Virve filmile Arko Oki “Seal kus lõpeb luule”) huviorbiidis.
Tiina Sulg
Põnevuslugude austajad võivad olla rõõmsad, et John Grisham ei osutunud piisavalt andekaks professionaalse pesapalluri karjääri jaoks. Selle asemel valis ta advokaadi kutse ja raamatukirjutamise. Tema raamatute järgi on tehtud ja teoksil hulga filme. Käesoleva filmi stsenaarium esitati Edgar Allan Poe auhinna nominendiks.
Tapetud advokaadi leske esindav idealistlik Wendall Rohr (Dustin Hoffman) ei kujuta ettegi, kui tõsiselt tema vastaspool, suur relvakompanii, sellesse protsessi suhtub, sest kaalul on sajad miljonid dollarid. Sellisel juhul ei kaalu üks inimelu just palju.
Loe raamatut
Loe filmi kohta
Loe John Grishami kohta
Kaja Kleimann
Araabia kuninga lähedane nõunik ja kunagine soosik Ahmad Ibn Fadlan saadetakse kaugele põhja emissariks ent selle pagendamise tegelikuks põhjuseks on mehe armumine valesse naisesse. Olles kohale jõudnud, kohtus mees sealsete viikingitega, tahumatute sõjameestega, kes ei kartnud siin ilmas midagi ega kedagi. Seda hetkeni, mil nende kodusid hakkasid ründama salapärased ja verejanulised uduinimesed, tappes ja süües kõiki, kes nende teele sattusid. Oraakli ettekuulutuse järgi peab hirmuäratavate olendite rünnakud lõpetama 13. sõdalane, kes ei tohi olla pärit viikingite endi seast. See vastutusrikas roll langeb Ahmadi õlgadele ja algab armutu võitlus ellujäämise nimel.
Loe filmi kohta
Loe ka raamatut
Loe raamatu kohta ka
Loe veel Michael Crichtoni raamatuid
Kaja Kleimann
“Rändpükste sõsarkond” on romantiline seikluskomöödia neljast teismelisest sõbrannast, kellele jääb šopates silma odav teksapaar, mis neile kõikidele täiuslikult jalga istub. Tüdrukud otsustavad, et igaüks neist kannab pükse ühe nädala ja saadab siis edasi järgmisele sõbrannale. Kuigi elu viib nad sellel suvel üksteisest lahku, ootavad neid ees sündmused, mis jäävad neid igavesti ühendama. Filmi aluseks on Ann Brasharese raamat “Rändavate pükste õeskond”.
Loe raamatut
Filmi kohta lähemalt
Raamatukogus on film VHS-il
Kaja Kleimann
“Raudne mask” on Alexandre Dumas vanema raamatu “Kakskümmend aastat hiljem” põhjal valminud seiklusfilm vapratest musketäridest, kes peavad päästma Prantsusmaa kõige saladuslikuma vangi. Võimule on tulnud noor julm kuningas Louis XIV (Leonardo DiCaprio), kes hoolib vaid rikkusest ja armuseiklustest. Musketäridel tekib üliohtlik plaan asendada türann saladusliku nimetu vangiga, kes kannab kuninga käsul igavesti raudset maski, et ükski hingeline tema nägu ei näeks.
Kui Gerard Depardieu ainult nomineeriti Euroopa filmiauhidade jagamisel Porthose osa eest, siis Leonardo DiCaprio Kuldvaarika halvima ekraanipaari kujutamise eest ka pälvis.
Loe filmi kohta IMDBst
Loe raamatut eesti keeles
Loe raamtut inglise keeles
Meil on ka Austraalia animafilm
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 