Raamatukava

Archive for 25. apr. 2011|Monthly archive page

“Lohelennutaja” pühapäeval, 1. mail kell 00.40 TV 3-s

In raamatukava on 25/04/2011 at 14:45

 Khaled Hosseini  menukal esikromaanil põhinev ”Lohelennutaja” ( režissöör Marc Foster) on emotsionaalne lugu sõprusest, perekonnast, hävitavatest eksisammudest ning lunastavast armastusest.

Sisust : sõja lävel seisvas riigis ei tea kaks parimat sõpra Amir ja Hassan veel, et nad lahutatakse kohe igaveseks. On ilus pärastlõuna Kabulis ning taevas on täis kirevaid tuulelohesid, mida võidu lennutatakse. Ent päeva võidu järel põhjustab ühe poisi arg reetlikkus katastroofi, millele järgneb eepiline teekond lunastuse otsimiseks. Pärast 20 aastat Ameerikas naaseb Amir Talibani terrori all elavasse Afganistani, et astuda vastu süngetele saladustele, mis teda tänaseni vaevavad, ning riskida meeletult, et parandada aastate eest tehtud ränk viga.

lohejooksja raamatFilmi reiting imdb.com-is on kõrge, 7.7 punkti, ka auhindade nominatsioone on palju, võite samas aga mitte. Eks see sõltub alati, milliste filmidega võistelda tuleb.
Filmi aluseks olnud raamat on eesti keelde tõlgitud pealkirja all “Lohejooksja”,  samalt autorilt on tõlgitud veel “Tuhat hiilgavat päikest”.

Väga põhjaliku ülevaate saab Wikipeediast nii raamatust  kui ka filmist.

Kaja Kleimann

“Isa Nikodemus” laupäeval, 30.aprillil kell 19.45 ETV2 –s

In raamatukava on 25/04/2011 at 14:33

Telelavastuse aluseks on Eduard Bornhöhe jutustus “Raha narrid”, mis on üks lugu “Tallinna narridest ja narrikestest”. Nimiosas Rudolf Allabert, mängivad veel Kärt Tomingas, Jaan Tätte, Luule Komissarov jt. Lavastaja Andres Trei.

“Raha narrid “ pole küll ligilähedaseltki sama kuulus kui “Kuulsuse narrid”, kuid tore ja südamlik lugu on seegi.

Kuulsaid “Kuulsuse narre” saate laenutada ka DVD-l  või VHS-il . Raamatu esitrükki saate soovikorral lugeda ka DIGARist.

Kaja Kleimann

“Eesti tätoveerib” meljapäeval, 28. aprillil kell 13.00, 29.aprillil kell 20.00 ja 1. mail kell 12.35 Kanal 2-s

In raamatukava on 25/04/2011 at 14:21

Kui kunagi oli tätoveerimine Eestis puhtalt vangide ja meremeeste rida, siis nüüdseks on meid vallutanud tõeline tätoveerimismaania. Pangahärrad ja töötud, isad ja emad, teismelised ja vanurid – kihk oma keha kaunistada toob tätoveerimisnõela alla üha uusi inimesi. Kas nad kõik ikka teavad, mida nad teevad? Või on tegemist moehullusega, mille nimel oma nahk nii öelda  turule tuuakse? Uues 3-osalises saatesarjas saavad sõna nii tätoveerijad kui nende kliendid, aga ka psühhiaatrid, usumehed ja paljud teised, keda see teema vägagi erutab.

Märksõnaga leiab kataloogist üsna palju kirjandust, olemas on lausa “Tätoveerimise piibel” ja “Tätoveerimissümbolite entsüklopeedia” . Kirjutatud on magistritöid nii TÜ filosoofiateaduskonnas kui ka Eesti Sisekaitse Akadeemias. Ainult meie raamatukogust leiate “Vinatage tattoos : a sourcebook for old-school designs and tattoo artists” .

Kaja Kleimann

“Näota mees” laupäeval, 23.04 kell 21.50 Kanal 11-s

In raamatukava on 18/04/2011 at 15:48

Draama erakliku mehe ja noore poisi sõprusest. Autoavarii tagajärjel on Justin McLeodi  (Mel Gibson) nägu kohutavalt moonutatud ja kohalikud elanikud levitavad tema kohta hirmutavaid kuulujutte. Chuck on noor poiss, kes tahab surnud isa eeskujul sõjaväelaseks saada. Selleks vajab ta aga juhendajat ja nii kohtabki ta erakust McLeodi. Nad aitavad teineteist, et toime tulla maailmas, mis on neid kõrvale heitnud.

Siia blogisse ei sobi see soovitus õigupoolest sellepärast, et Isabelle Hollandi  raamatuid meil kahjuks pakkuda ei ole. Film aga on  tõepoolest hea, ehkki mitte auhinnatud  või  hirmkõrge reitinguga. Noorukese  Nick Stahli  jaoks sai sellest läbimurdefilm.

Vaata filmi treilerit.

Kaja Kleimann

“Mässajate tänav” reedel, 2. märtsil kell 23.55 TV 3-s

In raamatukava on 18/04/2011 at 15:43

Režisöör Sam Mendesi nimi seostub meie jaoks eelkõige 9 aastat varem valminud ohtraoskarilise “Tabamatu iluga”,  mis on tõesti igaühte neist väärt. Ka “Mässajate tänav” on pälvinud mitmeid nimekaid auhindu ja nominatsioone ning vaatajate kõrge reitingu.

Leonardo DiCaprio (Frank) ja Kate Winslet  (April,  Kuldgloobus selle rolli eest) – “Titanicu” slepiga, tänaseks aga tõepoolest kõrgvormis näitlejad saavad armastajatena kokku lohutus draamas, 1955. aastal, eeslinna perfektselt niidetud murulapil, kus hommikusöögiks üksteise närvid ning pealerüüpeks pisarad. Kulm kipras, hambad ristis, vaikus täis etteheidet, väljaöeldud sõnade taga terve väljaütlemata maailm.

Võrratu on juba Sam Mendesi lavastatud filmi algus, kus ühe laulu jooksul saavad peategelased tuttavaks, juba abiellutakse ja juba on käes esimene suurem tüli. Umbes täpselt kolme minutiga on aluspõhi ameerika unelmale loodud. Kohe tulevad lapsed, juba kolitaksegi suuremasse majja… 
Ja mis saab edasi? Hall argipäev, kohandumine kogukonna ootustega, lõputu enesepettus ja silmakirjalikkus ja kõrk üleolek. Enesekaitsena töötab enese eriliseks pidamine, kuid seegi variseb kokku, kui teinepool äkki mängu kaasa ei mängi.

Filmi aluseks on ameerika kirjaniku Richard Yatesi  esikromaan, Tartu raamatukogudes pole see autor kahjuks esindatud. See eest saab meilt laenutada filmi  dvd-l. Laenutada saab ka Sam Mendesi teisi filme .

Väga põhjalik arvustus Margus Pajult.

Kaja Kleimann

Tekstis kasutatud “Eesti Ekspressi”  filmiblogi

“Tähetolm” reedel, 22. märtsil kell 21.30 TV3-s

In raamatukava on 18/04/2011 at 15:42

2007. aastal valminud Matthew Vaughni film  on tõeline maiuspala, mis valminud Neil Gaimani  samanimelise raamatu põhjal. Tegemist on küllaltki harva juhusega, kus raamatu fännid  filmi maatasa ei tee. Indrek Hargla kirjutatud raamatu ja filmi võrdlust ning teisi raamatuarvustusi saab lugeda ulmekirjanduse baasist . Filmi osalised on valitud nii, et peaosades on kogenud, kuid mitte ülikuulsad noored näitlejad Charlie Cox ja Claire Danes ning kõrvalosades säravad tõelised tähed Michelle Pfeiffer ja Robert de Niro. Tundub, et mõlemad on tegemise käigus kuninglikult lõbutsenud. Film on täis ootamatuid vaimukaid süžeepöördeid ja dialooge ning  põnevust. Ei puudu ka moraal.

Lugege ka Neil Gaimani  teisi raamatuid .

Kaja Kleimann

“King Kong” pühapäeval, 17. aprillil kell 20.35 Kanal2-es

In raamatukava on 11/04/2011 at 08:18

King Kongist on tehtud mitmeid filmiversioone, kuid see, 2005. a. väljalase, on tõenäoliselt senistest üks gigantsemaid. Tohutu eelarvega, tuhandete eriefektidega ja suisa üle kolme tunni pikk film jutustab meile kõigile teada-tuntud traagilise loo:

Meremeeste seas liigub legend saladuslikul Pealuusaarel elavast hiiglaslikust gorillast King Kongist. Sensatsiooni jahtima saabunud filmigrupp avastab, et nii saar kui ka hiidahv on vägagi reaalsed – nagu ka verejanused pärismaalased ja dinosaurused. Vangistatud King Kong viiakse New Yorki, kus kõik ei lähe päris nii nagu inimesed on plaaninud…

Oscaritega pärjatud kassahiti lavastas ”Sõrmuste isanda” režissöör Peter Jackson. Kui tõenäoliselt pole enam ühtki inimest, kes ei teaks King Kongi lugu, siis fakt, et  King Kongi möirge nö autor on lõvi, kelle möire mängiti ette tagurpidi ja poole aeglasemalt, võib veel nii mõnelegi filmisõbrale üllatavalt mõjuda.

“King Kongi” on võimalik leida ka raamatukogust.

Loe filmi kohta lisaks blogist Ulmeseosed. Või uuri, mida kirjutas ajakirjanik Triin Thalheim äsja kinodesse jõudnud suurteose kohta. Ja saad seda võrrelda Päevalehest Andres Laasiku arvamusega.

Triinu Univer

“Varemed” laupäeval, 16. aprillil kell 22.05 TV6-es

In raamatukava on 11/04/2011 at 08:17

Õdussugemetega thrilleris “Varemed” muutub grupi sõprade puhkus Mehhikos täielikuks õudusunenäoks, kui otsustatakse minna džunglisse külastama iidset templit, kus toimuvad väljakaevamised. Põnevast ekspeditsioonist saab aga võitlus elu ja surma peale, kuna templi varemetes elab midagi iidset ja kurjakuulutavat.

Huvitav fakt on ehk see, et raamatu filmimisõigused osteti juba enne romaani ilmumist. Filmis mängib Joe Anderson, kellel oli roll ka sellises suurepärases The Beatlesite  muusikal põhinevas draamas nagu “Across the Universe”.

Scott Smithi raamatu “Varemed” leiab raamatukogust. Autori enda kohta saab lugeda näiteks Wikipediast.

Triinu Univer

“Rändpükste sõsarkond” laupäeval, 16. aprillil kell 13.20 Kanal2-es

In raamatukava on 11/04/2011 at 08:15

Romantiline, 2005. a. linavalgust näinud, seiklus-komöödia neljast teismelisest sõbrannast, kellele jääb shopates silma odav teksapaar, mis neile kõikidele täiuslikult jalga istub. Tüdrukud otsustavad, et igaüks neist kannab pükse ühe nädala ja saadab siis edasi järgmisele sõbrannale. Kuigi elu viib nad sellel suvel üksteisest lahku, ootavad neid ees sündmused, mis jäävad neid igavesti ühendama…

Huvitav fakt on ehk see, et filmis mängib America Ferrera, keda nüüd tunneb kogu maailm kui inetut Bettyt seriaalist “Ugly Betty“.

Raamatu autori – Ann Brasharesi kohta saab lisainfot tema kodulehelt ja muidugi ka Wikipediast. Tartu Linnaraamatukogust saab lugeda mitmeid Ann Brasharesi teoseid.

Triinu Univer

“Naerata ometi” pühapäeval, 10. aprillil kell 20.10 ETV-s

In raamatukava on 04/04/2011 at 18:29

“Naerata ometi” (1985) on kultuslik noortedraama Silvia Rannamaa raamatu “Kasuema” ainetel. Raamatust on korduvaid trükke ja kohustuslik kirjandus on see olnud aastaid, seega tuttav  on raamat paljudele.

“Naerata ometi” räägib raskest perest pärit Mari loo, kes elab lastekodus ja satub keerukasse suhtekolmnurka kahe poisiga. Lastekodu naturalistlikus keskkonnas rulluvad lahti ühiskonna ja sugulaste poolt unustatud laste nukrad elusaatused. See on lugu sellest, kuidas kõigist raskustest hoolimata tasub naeratada, kasvõi läbi pisarate. Film võitis Berliini filmifestivalil UNICEFi auhinna.

Vaata veel filmi.
Loe raamatut.
Aita abivajavatel lastel nearatada.

Svea Sõrmus

“Tähelaev. Riho-Bruno Bramanis” pühapäeval, 10. aprillil 10.00 ETV-s

In raamatukava on 04/04/2011 at 17:55

Tähelaevas on Riho-Bruno Bramanis, 2000 aastal Eestis sajandi käsipalluriks kuulutatu. Kui Eesti pere kolib Jaapanisse ja seda juhuse või saatuse tahtel lausa 8 aastaks. Nii pika aja jooksul juhtub nii mõndagi, eriti kui tegutsemiskeskkonnaks on hoopis teistsugune kultuur, kui senini harjutud. Õhtumaa inimese kohanemine idamaa kultuuri ja kombestikuga.

Illustreerimaks erinevusi mõned näited kahe maailma võrdluses. Läänemaailmaga võrreldes elavad jaapanlased hoopis teistsuguses ruumimudelis. Kui Euroopas on esikohal teed ja nende ühendamine, siis Jaapanis on oluliseks majad. Iga hoonerühma keskmeks on kõige varem ehitatud maja, mis kannab numbrit 1. Majanumber näitab mitmendana hoone on ehitatud. Taoline paigutus viitab hierarhiale, vanim on keskel ja noorimad tema ümber. Hierarhia on märksõna kõigele, oluline on see nii kodus, tööl kui sõjaväes.

Et viisakus ja reeglid on olulised, peab tähelepanu pöörama ka viisakusvormelitele. Jaapani viisakusväljendid märgivad tavaliselt ametikohta ja vanemusastet ja seda vastavalt jaapani kultuurile mitte soole. Sõna san kasutatakse järelliitena perekonna nime taga nii meeste kui naiste, nii abielus kui ka vallalist inimeste puhul. See märgib lugupidamist nende kui ühiskonnaliikmete vastu. See sõna on tähtis, kuid kedagi tutvustatakse ja äriparterite vahel kasutatakse seda põhimõtteliselt alati. Kuni jaapani inimene ise palub ennast eesnimepidi nimetada ja sellest hoolimata kuidas tema ise teiste poole pöördub, peab tema suhtes ikka kasutama perekonnanime ja lisaks san.

Nagu paljudes Aasia riikides nii on ka Jaapanis mittepuudutamise kultuur, kui kõne all on võõraste tervitamine. Ainult kõige lähedasemad inimesed ja enamuses just noored puudutavad üksteist tervitades.

Ja need on vaid üksikud nüansid, millega tuleb arvestada sukeldudes pea ees tundmatusse. See ei ole reisiraamat, see on raamat perekonnast, kohanemisest ja õppimisest. Soe, südamlik ja naljakas lugu.

Loe raamatut.
Tutvu Jaapani tänavamoega.

Svea Sõrmus

“Mary Poppins” laupäeval, 9. aprillil Kanal2 kell 13.00

In raamatukava on 04/04/2011 at 17:42

(USA, 1964) 5 Oscarit võitnud fantaasiarohke muusikaline perekomöödia.
Kui perekond Banksi lapsehoidja Kata-tädi lahkus, vajasid pere neli last uut hoidjat. Ja ühel päeval idatuulega ta saabuski, kui täpne olla siis lendas kohale. Ta nimi oli Mary Poppins, ta tuhises kohe majja, vaatas lapsed üle ja, ilma et oleks proua Banksi arvamust kuulda võtnud, teatas: “Ma võtan koha vastu!”. Ühest küljest on tegemist ehtinglasliku naisega, kes teab täpselt, kuidas tuleb lapsi hoole ja armastusega kasvatada ilma, et neid liigselt ära hellitataks. Teisalt müstiline tegelane, kelle seltskonnas võib igaüks imedest osa saada. Igati täiuslik lapsehoidja (Julie Andrews), kes  oskab iga tüütu kohustuse muuta lõbusaks mänguks ning iga päeva põnevaks seikluseks.

Juhuks kui imedest puudu jääb, siis loe raamatuid “Mary Poppins”, “Mary Poppins avab ukse”,  “Mary Poppins Kirsipuu teel”,  “Mary Poppins pargis”“Mary Poppins tuleb tagasi” ja “Mary Poppins avab ukse”.

Svea Sõrmus