Jätkub vanade eesti filmide näitamine koos kommentaaridega, seekordne linateos on valminud Enn Vetemaa lühiromaani põhjal. Vaatamisest on küll kaua aega möödas, aga justkui oleks meeles, et tegu täitsa hea filmiga. Osades Lembit Ulfsak, Väino Uibo, Ants Eskola, Eve Kivi, Arnold Sikkel, Helend Peep, Mihkel Kivilaan, Ants Müürsep, Anatoli Leuškanov, Ita Ever, Gražina Baikštyte, Salme Reek.
Head lühikest sisukokkuvõttet otsides leidsin selle üllatuseks ühe gümnasisti referaadist : ,,Väikeses reekviemis” on kolm meest sõja lõpu eel Saksa võimude eest varjunud kirikusse, mis on neile sel viisil nii traditsioonidest pühitsetud pelgupaik kui ka vangla. Vetemaa aktiviseerib eeskätt kiriku kui pühakojaga seotud tähendusi, mida vaheldumisi kinnitatakse ja kummutatakse. Kirik kui kristliku eetika sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega.
See referaat on üldse päris huvitav lugeda.
Lugu on ilmunud esimeses “Väikeses romaaniraamatus” , kuid võibolla juhatab see teid ka kogu Enn Vetemaa ülejäänud loomingu juurde, sest lugemist väärib see kõik!
Kui kedagi peaks huvitama, siis TÜ raamatukogust on võimalik laenutada režiistsenaarium.
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 
Täpsustuseks – postituses toodud sisukokkuvõtte autor ei ole siiski üks gümnasist, vaid kirjandus- ja teatriteadlane Luule Epner. Tsitaat – nagu üldse suurem osa viidatud referaadist – pärineb sõna-sõnalt 2001. aasta “Eesti kirjandusloost”.
Suur tänu asjakohase kommentaari eest! Hea teada, et meie kirjutatut mõttega jälgitakse. K.Kl