Raamatukava

Archive for 29. veebr. 2012|Monthly archive page

Venemaa teemaõhtu pühapäeval, 4. märtsil alates kell 19.45 ETV2-s

In raamatukava on 29/02/2012 at 15:18

19.45 “Kellel on Venemaal hea elada” (Eesti Telefilm 1998)
Autorid Natalia Jalviste, Juho Jalviste, operaator Aarne Kraam.
Kärt Helllerma on oma arvustuse pealkirjaks pannud “Suur ristiretk vene hinge ehk ülestähendusi põranda alt” ning kirjutab, et see on “dokumentaalfilm, milles fakti ja kommentaari suhe kaldub kõvasti kommentaari kasuks.” Ja et “Kartmatult on mängu toodud igikestvad kujundid, mütoloogilised motiivid, elu kestmise ürgsed näitajad (mis näikse viitavat vene elu matriarhaalsele aluspõhjale): naine kaevul, naine aknal, naine jääaugus pesu pesemas. Mehed ainult lobisevad ja voolivad puulusikaid. On reegel, et kui jutt on vene hingest, ei saada läbi ka ortodoksi kiriku jumalateenistuseta. Pildis on kõnekas arhailisus, kaadri taga aga tehakse järeldusi: tavaline külanaine peab Venemaad üleval! /…/ Filmis on stseene, mis oleksid pärit justkui aastakümnetetagusest ajalookroonikast. Nende efekt seisneb selles, et nad on välja lõigatud vene elu tänapäevast”.
20.35 “Vene monopol ehk kuidas müüa korterit, millel on kuus omanikku?”
Christiane Büchneri dokfilm aastast  2009 kirjeldab kurbnaljakalt kahe kinnisvaramaakleri püüdu leida piisavalt kannatlikku ja jõukat ostjat Peterburi ühiskorterile ja paremaid elamistingimusi senistele elanikele, kes käituvad nagu luik, haug ja vähk. Filmi autor on ka ise aastatel  1991 ja 1994-1995 stipendiaandina nii Peterburis kui Moskvas elanud.
21.30 “Minu perestroika”, Inglise-USA 2010.
Robin Hessmani dokumentaalfilm on kuulunud mitme festivali ametlikku valikusse ja võitnud auhindu. “Minu perestroika” kuulutati ka Inglismaa maineka Griersoni auhinna nominendiks.
Film jutustab viiest tavalisest venelasest, kes elavad ebatavalistel aegadel. Lapsepõlv möödus neil sügaval nõukogude ajal, teismeeas nägid nad Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja pärast seda on Venemaa poliitiline maastik olnud pidevas muutumises. Endiste klassikaaslaste elu kaudu kujuneb pilt raudse eesriide taga kasvanud inimeste unistustest ja pettumustest. Robin Hessman läks Leningradi, mis samal aastal Peterburiks tagasi nimetati, õppima 18 aastaselt ning elas ja töötas seal ja Moskvas kokku kümmekond aastat. Filmis kujutab ta enda põlvkonnakaaslasi, kellega ta siiski ei olnud jaganud ühist lapsepõlve, mis teeb temast samal ajal nii seest- kui väljastpoolt vaatleja.
Intervjuu Robin Hessmaniga siit.

Õhtu lõpeb kell 23.00 Rootsi filmiga “Viinavabrik”, mis pole küll teemaõhtu all enam kirjas, kuid räägib sellegipoolest Venemaast.
Telekavas kirjeldatakse filmi sisu järgnevalt :  22-aastane üksikema Valja elab koos emaga Venemaal Žiguljovski linnas ja töötab kohalikus viinavabrikus. Ta ei näe mingit tulevikku kodulinnas, kus pole muud teha kui juua ja kus kõik mehed on päevavargad. Masendavast tegelikkusest põgenedes unistab kena ja tugevalt meigitud Valja näitlejakarjäärist Moskvas. Selleks aga, et oma unistust teoks teha, tuleks tal hüljata poeg ja purustada ema unistus: 52-aastasel Tatjanal on viimaks lootust õnne leida, kui tema ellu pöördub tagasi vana armastus.
Kahjuks ei ole selle filmi kohta rohkem andmeid võimalik leida. On siiski kaunis ebatõenäoline, et tegemist on mängufilmiga – miks peaks või kas julgeks keegi Rootsis tänapäeva Venemaad mängufilmis kujutada ?

Kaja Kleimann

“Esimene armastus, viimane sakrament” reedel, 2. märtsil kell 20.00 ja laup, 3.03 kell 17.15 Kanal 11-s

In raamatukava on 29/02/2012 at 14:44

Tegemist on kaunis vana filmiga aastast 1997, milles Giovanni Ribisil on üks esimesi  rolle täispikas mängufilmis pärast arvukates seriaalides esinemist.

Joey ja Sissel on paar, kes jagab üht väikse toaga maja, et üksteist paremini tundma õppida. Sisseli suhted vanematega pole just parimad, aga ta soovib, et Joey kohtuks tema isaga. Henry on kirglikust kalamehest sõjaveteran, kes Joey hoobilt omaks võtab. Mehed saavad lähedasteks ja alustavad koos kalastusäri. Samal ajal kaugeneb Joey aga Sisselist, sest nende kirglikult alanud suhtest pole alles enam midagi.
Film  on valminud Ian McEwani samanimelise lühijutu põhjal. Veidi ettevaatlikuks teeb ühe vaataja kommentaar, kes ütleb, et talle küll väga meeldib Giovanni Ribisit (Joey) vaadata, aga mitte kogu aeg seksimas. Äkki on siis hea mõte lapsed igaks juhuks mujale saata.

Režissöör Jesse Peretzile,  kes pani käe külge ka stsenaariumi kirjutamisel, on see tema ainus auhinnatud  mängufilm. Ta muidugi on ka teinud neid ainult 4, sest  jagab oma aega põhiliselt rockmuusika mängimise ja muusikavideote (võitnud Grammy) tegemise vahel.

Ian McEwan on filmitegijate jaoks väga populaarne autor, tema kirjutatu põhjal  (paar korda on ta osalenud ka stsenaariumi kirjutamisel) on valminud 17 filmi. Kõige tuntum neist on kahtlemata paljudele auhindadele, sh Oscaritele,  kandideerinud ja mõningaid ka võitnud “Lepitus”.

Jutukogu “First love, last rites” on meie raamatukogus täiesti olemas. Olemas on ka kõik eesti keelde tõlgitud tähtsamad teosed, sh ka Bookeri võitnud “Amsterdam”.

Kaja Kleimann

“Lotmani maailm” kolmapäeval, 29.02 kell 12.55 ETV-s

In raamatukava on 27/02/2012 at 18:51

28. veebruarist kuni 2. märtsini tähistatakse Tartu ülikoolis Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva rahvusvahelise kongressiga “Kultuuri mitmekeelsus”, mis toob Tartusse mitmeid Lotmani sõpru, kolleege ja õpilasi – kokku üle 130 teadlase 21 riigist.

ETV tähistab armastatud teadlase sünnipäeva väikese hilinemisega, kuid film ise on imetore. Sama info saab kätte igalt poolt, kuid vorm on see, millele tähelepanu pöörata.

Huvilistele üks arvustus “Sirbist”.

Filmi saab laenutada ka raamatukogust.

Lugege Juri Lotmani raamatuid eesti keeles  ja vene keeles.

Lugege ka Mihhail Lotmani raamatut “Jalutuskäigud Lotmaniga”

Kaja Kleimann

“Putini suudlus” esmaspäeval, 27. veebruaril kell 22.10 ETV-s

In raamatukava on 27/02/2012 at 17:49

Venemaa presidendivalimiste eel näitavad ka ETV ja ETV2 mitmeid dokfilme Venemaa kohta. Esimene neist puudutab organisatsiooni, millega on kokkupuutepunkte ka Eestil.

Välisilm esitleb: Venemaa populaarse noorteorganisatsiooni ”Naši” niite tõmmatakse otse Kremlist. Ametlikult on selle ühenduse eesmärk praegust poliitilist süsteemi toetada ja kasvatada kõige andekamatest ning ustavamatest teismelistest tulevane eliit. Kuid neil on ka agressiivne radikaalne tiib, mis ründab ja ähvardab kõiki, kes pole Putini režiimiga nõus. 19-aastane Maša on teinud ”Naši” ridades kiiret karjääri ja saanud isegi Putinilt suudluse. Ühel päeval hakkab ta aga organisatsiooni aadetes kahtlema…
See Taani film võitis 2012. aasta Sundance´i filmifestivalil auhinna ”World Cinematography Award”.

Kui lüüa ESTERisse märksõna “Putin”, saab 80 tulemust erinevates keeltes, uuematest eestikeelsetest on raamatukogus näiteks “Putinita : poliitilised dialoogid Jevgeni Kisseljoviga”, “Väike sõda, mis raputas maailma : Gruusia, Venemaa ja Lääne tulevik”  ja “Naftaimpeerium : Putin, võim ja uus Venemaa”.  Algallikatega tutvuda soovijad võivad külastada “Naši” kodulehekülge.

Kaja Kleimann

“Tähelaev. Leo Kunnas” pühapäeval, 26. veebruaril kell 10.00 ETV-s

In raamatukava on 22/02/2012 at 17:43

Valik artikleid Leo Kunnasest

Intervjuud, ülevaated:

Algernonis, küsis Kristjan Sander.
Eesti Päevalehes, küsis Eda Post.
Naistelehes, küsis Eve Jaakson.
Nädala autori lehel.

“Sõdurjumala teener”, “Kustumatu valguse maailm”:

Sirbis Priit Kruus “Kõvad mehed on tagasi”.
Virumaa Teatajas Meelis Lainvoo “Lugu täiskasvanuile ja lugu alaealistele”.
Eesti Päevalehes Tarmo Teder “Eesti samurai tundekasvatus”

“Gort Ashryn”:

Ulmekirjanduse Baas – I osa,  II osa,  III osa.
Loterii blogi – I osa,  II osa,  III osa.
Ulmefoorum – I osa,  II osa,  III osa.
Linnalehes Uwe Gnadenteich.

Tiina Sulg

“Briljandid proletariadi diktatuurile” laupäeval, 25. veebruaril kell 22.00 ETV2-s

In raamatukava on 21/02/2012 at 16:44

Kuna ma ise selle filmi kohta mitte midagi ei mäleta, siis tutvustus tuleb Andres Valdre ülevaatest “Eesti ajalooteemaliste mängufilmide lühitutvustusi”:

“”Briljandid proletariaadi diktatuurile”
Tallinnfilm 1975. Lavastaja Grigori Kromanov. Ajalooline film. Pikkus 151 minutit.
Sisu (käsikiri Julian Semjonov). Kui väljenduda filmiga samas keeles, siis oleks sisu lühidalt järgmine: “Tegevus toimub 1920-ndate aastate roiskuvas Eesti Vabariigi kapitalismis ja progressiivsel Nõukogude Venemaal. Imperialistlikud kõrilõikajad on saanud jälile briljantidele, mille proletariaat on enda omandusse hõivanud endistelt kapitalistlikelt vereimejatelt.” (Miskipärast tegutseb rahvusvahelise imperialismi pikk käsi just Eestis.) – Tänapäeva vaatevinklist kohutav jampsimine. Hinnang: *—-
Näitlejatöö. Põhirolle mängib suur hulk tuntud nõukogude vene filminäitlejaid (V. Ivašov, A. Kaidanovski, M. Terehhova jpt.) oma tavapärasel tasemel. Nagu ikka nõukogude filmidele kohane, mängivad eesti näitlejad kurje inimesi (nt. Mikk Mikiver väärastunud ametnikku Eesti Kaitsepolitseis, Heino Mandri leheomanikku jne), kes filmi jooksul saavad surma või muul viisil karistada. Hinnang: ***–
Pilt (kaamera Jüri Sillart, kunstnikud Aleksandr Boim ja Linda Vernik). Keskpärane, muudest sama ajastu nõukogude filmidest eristamatu. Miks on osa filmi mustvalge ja osa värviline, jääb küll arusaamatuks. Hinnang: ***–
Muusika (helilooja Arvo Pärt). Tegu on huvitava perioodiga Pärdi loomingus, kus varasema stiili kõrval hakkas tekkima juba selline Pärt nagu teda tänapäeval tuntakse. Kuigi muusikateadlaste arvates leidis see muudatus aset alles 1976. a. paiku, on osa filmi muusikat täiesti äratuntavas Pärdi tintinnabuli-stiilis. Hinnang: ****-
Möödalaskmisi. 1930-ndate autod 1920-ndatel aastatel. Filmi esitatav ajalookäsitlus erineb tunduvalt tänapäevasest, mis sellest üldse rääkida…
Meeldejäävaid stseene. Raudteejaam filmi alguses ja lõpus.
Üldhinnang: ***– – tegu on ainult nime poolest eesti filmiga, valmis tükk ei erine mitte millegi poolest teistest sama perioodi nõukogude filmidest…”

IMDb-st olid filmileheküljest põnevamad režissöör Grigori Kromanovi ning filmi aluseks oleva raamatu autori ja stsenaristi Julian Semjonovi lehed.
Filmi aluseks olevat raamatut on vene keeles võimalik laenutada meie raamatukogust või lugeda võrgust.
Julian Semjonovi kuulsaimast tegelasest Stirlitzist Wikis.

Tiina Sulg

 

“Wikmani poisid” reedel, 24. veebruaril kell 10.30 ETV2-s

In raamatukava on 20/02/2012 at 17:48

Tõenäoliselt ei ole vaja kellegi tutvustada ei Jaan Krossi  1988. a. ilmunud romaani “Wikmani poisid” ega Vilja Palmi 1995. a. valminud seriaali “Wikmani poisid”. Aga tore on teada, et sel reedel ETV2-s kõik 12 osa järjest vaatamiseks pakutakse.

Sarjast Wikis.
Rakvere kolleegide tähelepanuväärne Jaan Krossi sünnipäeva tähistamine.
Üks tore blogipostitus sarja kohta.

Tiina Sulg

“Igapäevane nõiakunst” laupäeval, 18. veebruaril kell 15.00 Kanal 2-s

In raamatukava on 13/02/2012 at 12:38

igapaevanenoiakunstfilmMõnus romantiline meelelahutus neile, kel laupäeva pärastlõunaga midagi erilist peale hakata pole. Ei seda filmi ega Alice Hoffmanni  samanimelist raamatut saa pidada mingiteks tähtteosteks, kuid nad rahuldavad liigsesse ilutsemisse laskumata hästi romantika- ja muinasjutuvaegust ning kõike tasakaalustab paras ports huumorit.

Näitlejad on head –  Sandra Bullock, Nicole Kidman, Aidan Quinn, ühes kõrvalosas kahe Oscari võitja Dianne Wiest, kelle  rolli mitmeti auhinnati ja nomineeriti.

Telekava tutvustab filmi nii: Romantiline tragikomöödia kahest õest,  keda painab iidne armuneedus. Nimelt kipuvad kõik mehed, kellesse nende suguvõsa naised armuvad, ootamatult ja enneaegselt surema. Nii ongi üks neist  otsustanud mitte kunagi armuda, teist tõmbab aga vastupandamatult meeste ja ohjeldamatute pidude poole.

“Varraku” kodulehel kirjutatakse raamatu kohta : See on lugu kahest õest, keda kasvatavad pärast nende vanemate surma kaks tädi. Tädide maailm on aga pisut tavatu ning nende poole pöördutakse tihti nii armujoogi saamiseks kui ka hädas abi leidmiseks. Mõlemad õed püüavad sealt pääseda, üks põgeneb kodust, teine abiellub, kuid lõpuks on mõlemad sunnitud tunnistama, et just selles imelise ja tavalise, maagilise ja igapäevase ühendamises peitubki nende perekonna naiste tugevus.

Raamatukogust leiate Alice Hoffmanilt ka ühe ingliskeelse teose “The river king”, mille põhjal on samuti tehtud film.

Kaja Kleimann

“Elmo Nüganen 50”

In raamatukava on 13/02/2012 at 12:37

Nädalavahetus Elmo Nüganeni seltsis on mitmekesine.

Reedel, 17.02 kell 20 ETV2-s “Kuritöö ja karistus” (2009)
Miks Raskolnikov tapab ja mis mõtted ta peas liiguvad? Kuidas ja kas üldse on sellega seotud kontekst, mida kenasti ”oludeks” nimetatakse ning kuidas elu pärast edasi minna saab? Just nendele küsimustele püüdis oma legendiks saanud ja kõrgelt pärjatud lavastuses vastuseid leida Elmo Nüganen, kes pälvis oma töö eest vabariikliku teatrifestivali ”Draama 99” lavastajapreemia ning Eesti Teatriliidu parima lavastaja aastapreemia 2000. Osades Indrek Sammul, Anu Lamp, Rain Simmul, Aarne Üksküla jt.

Laupäeval, 18.02 kell 19.45 ETV2-s “Kirsiaed” (1994)
Ugala teatri etendus. A. Tšehhovi komöödia ”Kirsiaed” lavastas Kaarin Raid. Osades Anne Reemann, Elmo Nüganen, Andres Noormets, Allan Noormets, Üllar Saaremäe jt. Režissöör Vello Reili.

Pühapäeval, 19.02 algab õhtu kell 21.00 koguperelavastusega “Sinder vinder” (1992)
Lavastas Viljandi ”Ugalas” Elmo Nüganen, kunstnik Krista Tool. Nilbut mängib Allan Noormets, Julmu – Andres Noormets ja Õudu – Elmo Nüganen.

Kell 22.00 -23.35 intervjuud Elmo Nüganeniga nii tänavusest juubelipäevast kui aastatest 2000 ja 1997, sekka laulu Ugala ansambliga aastast 1995.

Õhtu lõpetab kell 23.35 algav “Tõrksa taltsutus” aastast 1998, mis oli  TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietendus. W. Shakespeare´i komöödia lavastas Elmo Nüganen. Kujundus Anna Andreste, liikumine Mait Agu. Režissöör Jaan Pihlak. Osades Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger, Andres Dvinjaninov jt.

Nii Dostojevski, Tšehhovi kui Shakespeare`i teosed leiate igast raamatukogust, suurematest ka originaalkeeles.

Kaja Kleimann

“Vennad Karusüdamed” kolmapäeval, 15. veebruaril kell 21.10 ja neljap, 16.02 kell 23.20 ETV2-s

In raamatukava on 13/02/2012 at 12:35

2005. aastal valminud Riho Undi  filmi (stsenaristid Andrus Kivirähk ja Riho Unt) kangelasteks on karupojad Ivan Šiskini kultusmaalilt ”Hommik männimetsas”. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik karupoegade katsed kunstnikena elatist teenida ebaõnnestuvad – nende impressionistlikud ”soperdused” ei leia tunnustust. Et üles leida karuema pärandus, seiklevad lõvideks maskeeritud karupojad Tretjakovi tsirkusega Venemaale.
Neile, kes kunstiajalooga veidi tuttavad, pakub film ohtralt äratundmisrõõmu. Neile, kes veidi hämmingusse satuvad, väike soovitusnimekiri (mitte ainult selle filmiga seotud) väikestest kunstiraamatutest.

Ühe minu kõigi aegade lemmikuma filmi ohtrast festivalidel osalemisest ja saadud auhindadest leiab ülevaate siit.

Asko Künnapi arvustust saab lugeda TMK-st.

Juurde võib lugeda ja vaadata pilte Ivan Šiškinilt , Henri de Toulouse-Lautrecilt, August Rodinilt ,
Vincent van Goghilt  ja
Kazimir Malevitšilt.

Kaja Kleimann

„Tristan ja Isolde“ reedel, 10. veebruaril kell 21.30 ja pühapäeval, 12. veebruaril 01.50 Kanal 2-s

In raamatukava on 08/02/2012 at 13:24

Keldi legendil põhinev Kevin Reynoldsi film aegade ülesest armuloost noorte ja ilusate inimeste vahel. Keskaegse õhustikuga filmis, milles näeb nii kuumi suudlusi kui ka kirglikke mõõgavõitlusi, leidub tundeid ja draamat igale vanusele sobides imehästi valentinipäeva eelsoojenduseks.

Tristani ja Isolde keerukat armulugu on püüdnud jutustada mitmed – Richard Wagner ooperina, Alessandra Cimatoribus lastejutuna, Joseph Bédier armastusromaanina jpt.

Linnaraamatukogust saab laenutada Tristani ja Isolde afäärist paari versiooni ning lisalugemist leiab ka siit.

Liis Pallon

„Mis juhtus Andres Lapeteusega?“ reedel, 10. veebruaril kell 22.00 ETV-s ja pühapäeval, 12. veebruaril kell 13.40 ETV 2-s

In raamatukava on 06/02/2012 at 13:35

Paul Kuusbergi romaanil „Andres Lapeteuse juhtum“ põhinev Grigori Kromanovi 1966. aastal valminud linateos on pungil Eesti armastatumaid ja kuulsamaid näitlejaid (Ita Ever, Ada Lundver, Einari Koppel jpt.). Kantud ajastu kriitilisest meelsusest Stalini isikukultuse vastu.

Filmis näidatakse peategelase ainuvõimalikku käitumismalli (eetilist mandumist) korrumpeerunud ühiskonna teenistuses. Tegevustiku keskmes on Andres Lapeteus ja tema Punaarmees võidelnud rindekaaslased 2. ilmasõja päevilt. Lapeteus teeb kiiret ja peadpööritavat karjääri, kuid leiab end peagi ükskõikse ja reaalsusest võõrandununa.

Paul Kuusbergi romaani „Andres Lapeteuse juhtum“ ja tema teisi kirjatükke on võimalik laenutada Linnaraamatukogust.

Liis Pallon

„Coriolanus“ Ekraanis

In raamatukava on 06/02/2012 at 13:25

Näitlejana tuntuks saanud Ralph Fiennes’i esimene katsetus lavastajana on saanud enamalt jaolt positiivse vastuvõtu osaliseks. Caius Martius Coriolanus (Ralph Fiennes) on Rooma väepealik, kes võimuka ema sundimisel pürgib tähtsale positsioonile Rooma ühiskonnas. Coriolanuse sallimatus rahva suhtes toob aga endaga kaasa masside mässu, mille tagajärjel protagonist pagendatakse. Heeros sõlmib oma verivaenlase Tullus Aufidiusega (Gerard Butler) kokkuleppe, et rahvale tema koht kätte näidata.

Film põhineb Shakespeare’i samanimelisel tragöödial, kuid tegevustik on toodud tänapäeva. Shakespeare’i „Coriolanus“ on üks erilisemaid näidendeid kirjaniku loomingus, sest on olnud demokraatlikes riikides oma fašistlike elementide tõttu keelatud.

Meie Linnaraamatukogust on võimalik laenutada Shakespeare’i „Coriolanust“ nii eesti kui ka inglise keeles. Filmi kohta saab informatsiooni siit.

Liis Pallon