Raamatukava

Archive for 26. märts 2012|Monthly archive page

“Burattino” pühapäeval, 1. aprillil kell 17.00 ETV2-s

In raamatukava on 26/03/2012 at 11:48

Hoogne ja tuttav lugu uudishimulikust puupoisist, kes satub lustakatesse seiklustesse. Nimiosas Priit Võigemast, etenduses osaleb ka kogu EMTA Lavakunstikooli 20. lend. Lavastas kursuse juhendaja Elmo Nüganen, kunstnik Jelena Girlin, helilooja ja klaveriõpetaja Olav Ehala, lauluõpetaja Riina Roose, laulusõnad kirjutas Juhan Viiding. Salvestatud 2002.

1978. aastal esietendus see klassikaline lugu Noorsooteatris, nimiosas Lauri Nebel, ka sellest on olemas telesalvestus.
Puunukk Buratiino on kuulunud juba päris mitme põlvkonna lemmikute hulka, see et kangelase nimi veidi teisiti kirjutatakse, vihjab ilmselt uuele interpretatsioonile. Põhiliselt on see aga ikka seesama vana hea lugu, mille näidendiks kirjutas küll Adolf Šapiro, aga mida mäletame Aleksei Tolstoi raamatust “Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused” , mis tõlgiti eesti keelde 1946. aastal. Algupärasest loost, mille kirjutas itaallane Carlo Collodi ja mis ilmus “Noor-Eesti” kirjastuse poolt välja antuna 1933. a “Pinokkio : puunuku seiklusi” nime all , erineb see üsna palju.

Üsna põhjalikult ja ohtrate piltidega varsutatult on sellest puunukust juttu selles blogis .

Tallinna Linnateatri lavastusest “Burattino” kasvas välja laste telelavastuse “Buratino tegutseb jälle” idee. Laste hulgas ülipopulaarset sarja, kus kutsuti külla või külastati erinevate elualade inimesi, otsides vastuseid igasugustele küsimustele stiilis “Miks sibulast kasvab alati sibul aga mitte pirnipuu? Kas sibul võiks kunagi maitseda nagu kompvek? Kas maailmas on kõik juba olemas või võiks midagi veel juurde leiutada?”, valmis 83 osa ja seda näidatakse praegu kordusena ETV-s. Peaosades  Priit Võigemast, Maria Soomets, Anti Reinthal ja Karol Kuntsel. Kõrvalosades astus üles 31 peamiselt noorema põlvkonna näitlejat.
ETV on menukast sarjast teinud neli valikkogumikku, korraldanud üheskoos ERSO-ga kontserdi ja välja andnud heliplaadi.

Buratino saatesarja lõpetamisel tehtud intervjuu.

Ohtralt kasutatud loo uusim versioon on Rasmus Merivoo moodne interpretatsioon “Buratino, Pinoccio poeg” Estinfilmis, mille kohta saate lugeda siit.

Peale raamatute on meie raamatukogus ka vene multifilm ,
1952. aastal salvestatud kuuldemäng Ferdinand Veikega  ning
Jaapani animafilm “Pinocchio”.

Kaja Kleimann

“Tähelaev. Contra” pühapäeval, 1. aprillil kell 10.00 ETV-s

In raamatukava on 26/03/2012 at 11:47

Contra (kodanikunimega Margus Konnula)  luuletused võivad meeldida või mitte, enamasti mõned meeldivad, mõned mitte –  nagu iga teisegi luuletaja, kirjaniku või mistahes looja looduga asjad tavaliselt on. Kahtlemata on ta aga kütkestav esineja, keda rääkimas (või isegi laulmas) kuulata.

Bernard Kangro kirjanduspreemia (2001) ja Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) laureaadi Contra luulekogusid on 1995. aastast saadik ilmunud lausa 21,  raamatukogus  kenasti olemas. Tema lauluhäält saab kuulda “Viie pääle”  raamatuga kaasasolevalt CD-lt.

Contral on ka blogi.

Kaja Kleimann

“Krappi viimane lint” laupäeval, 31. märtsil kell 20.45 ETV2-s

In raamatukava on 26/03/2012 at 11:46

Harva juhtub, et näitleja saab tegeleda ühe rolliga järjepidevalt läbi elu.

Jüri Järvet mängis mr. Krappi 25 aasta jooksul 4 korda, mille eest ta 1993. aastal sai eripreemia. 1967. aastal Tallinna Televisioonistuudios (millest kahjuks ei ole salvestust) ning  1973.a  ja 1992. a Draamateatris oli lavastajaks Mikk Mikiver, käesoleva, 1989.a,  telelavastuse režissöör oli Jaan Pihlak. Tegemist ei ole teatrietenduse salvestusega.
Põhjalikult saab rolli ajaloo kohta lugeda raamatust “Jüri Järvet. Narr ja kuningas”.

Eesti keeles on Samuel Becketti  näidendeid tänu “Loomingu Raamatukogule” võimalik lugeda juba 1969. aastast, mil ilmusid “Õnnelikud päevad” .

Samuel Beckett on autor, kelle juurde ka eesti teatrilaval ikka ja jälle tagasi pöördutakse, Wikipedia näitab 20 lavastust, kuid artikkel on veel täiendamata 2010. a lavastustega Draamateatris (Ain Lutsepp) ja VAT Teatris (Tanel Saar). Eriti põnev tundub VAT-i projekt, tahaks ikka küll 30 aasta pärast sellest osa saada.

Näidendi kohta saab põhjaliku ülevaate (inglise keeles) siit.

Kaja Kleimann

„Misery“ pühapäeval, 25. märtsil kell 23.15 TV 6-s

In raamatukava on 21/03/2012 at 18:17

Kui aga nädala filmivalik tundub liiga fantastilise ja lapsikuna, siis toob Stephen Kingi samanimelise romaani ainetel valminud Rob Reineri film „Misery“ teid robinal maa peale tagasi. 1990. aastal valminud linateos jutustab loo obsessiivsest austajannast, kes päästab populaarse ja tulihingeliselt armastatud kirjaniku autoõnnetusest, kuid fännis peitub lisaks abistavale hingele ka midagi tumedamat. Kõigile psühholoogiliselt kõhedust tekitavate filmide jüngritele on see kindlasti paras maiuspala ja ülimalt huvitav jalutuskäik kinnisideedest vaevatud inimeste ajukurdude vahele.

Stephen Kingi „Miseryt“ saab  Linnaraamatukogust laenutada nii inglise kui ka eesti keeles. Närvekõditav fakt romaani kohta on ehk see, et King võitles samamoodi ravimi sõltuvusega nagu teose peategelane Paul Sheldon.

Filmi kohta leiab lisalugemist IMDb-st ja romaani kohta Wikipediast. Stephen Kingile kuuluval kodulehel  võite aga leida lisamaterjali tema teiste kirjandusteoste ja nende adaptsioonide kohta.

Liis Pallon

Stephen Kingi pilt on pärit siit.

“Peegelmask” pühapäeval, 25. märtsil kell 20.30 Kanal 11-s

In raamatukava on 20/03/2012 at 11:52

Ka nädalalõpp jätkub maagilisena. Neil Gaimani ja Dave McKeani koostöös valminud film on fantastiline lugu tsirkuses töötavast tüdrukust, kes soovib endale  teistmoodi elu – tavapärast ja normaalset. Filmi süžee ja vaatajate rõõmuks tema unistus aga ei täitu ja neiu leiab end imepäraselt rännakult maailma, kus elavad hiiglased ja ohtlikud sfinksid.

Gaimani “Peegelmaski” eesti keelde tõlgitud ei ole, kuid sellest pole midagi. Meie raamatukogu riiulitelt leiab ka teisigi häid kirjutisi, nagu “Coraline” ja “Tähetolm” noorematele ning “Ameerika jumalad” ja Pratchettiga kahasse kirjutet “Head ended” vanematele lugejatele.

“Peegelmaski” kui filmi kohta võib lugeda siit,  Neil Gaimani kohta aga tema kodulehelt.

Liis Pallon

“Ponyo mäe otsas” esmaspäeval, 19. märtsil kell 9 ja kell 16.20 ETV 2-s

In raamatukava on 17/03/2012 at 14:21

Lugu Ponyost on maagilist realism harrastava Hayao Miyazaki 2008. aastal ilmunud animefilm, mida soovitan vaadata kõigil, kellele on läinud hinge “Vaimudest viidud” , “Tuulte oru Nausikaa” või ”Printsess Mononoke”. Tema šedöövrid ei ole mõeldud üksnes lastele, vaid pakuvad oma sümbolirohkusega vaimseid väljakutseid igale eale.

Multikas põhineb Hans Christian Anderseni südameid murdval muinasjutul “Väike merineitsi”. Tegevus toimub kaasaegses Jaapanis, kus kalake Ponyo armub poissi ja tahab seetõttu tüdrukuks saada. Lisatud on igasuguseid müstilisi ja peaaegu uskumatuid seiklusi ning sekeldusi (nagu Hayao Miyazakile omane). Anderseni muinasjutt on pisaraid kiskuv tragöödia isetust ja/või inimlikust armastusest ning vastutusest. Hayao Miyazaki õnneliku või õnnetu loo lõpu peate aga ise televiisorist järele vaatama.

Hayao Miyazaki kohta saab lugeda Vikipeediast  ja IMDb-st . Filmi enese kohta leiate informatsiooni ingliskeelsena siit. Linnaraamatukogust saab laenutada Anderseni muinasjuttu “Väike merineitsi” samanimelises kogumikus.

Liis Pallon

“Üheksas värav” reedel, 16. märtsil kell 23.30 Kanal 2-s

In raamatukava on 12/03/2012 at 10:03

“Üheksas värav” on 1999. aastal esilinastunud Roman Polanski lavastatud põnevusfilm. Peaosas, haruldaste raamatute ärimeest Dean Corsot, mängib Johnny Depp.

Loo keskmes on 17. sajandist pärinev okultismiraamat, mille abil on võimalik Saatanat välja kutsuda. Maailmas on olemas vaid kolm selle raamatu eksemplari ning Dean Corso asub uurima, milline neist on algupärane.

1999. aasta Euroopa filmiauhindade jagamisel sai Roman Polanski filmi eest auhinna.

Arturo Pérez-Reverte romaan  “Dumas´klubi, ehk, Richelieu vari” ilmus esimest korda Hispaanias 1993. aastal (eestikeelses tõlkes 2006. aastal). Suuremas osas järgib film romaanisüžeed, kuid raamatus on sündmustikku põimitud Alexandre Dumas vanema looming ning sündmuste arengus ja tegelaste vastastikes suhetes on mitmed paralleelid “Kolme musketäriga”.

Triin Põldver

“John Carter” Cinamonis

In raamatukava on 12/03/2012 at 09:57

Andrew Stanton on tunnustatud filmitegija, kes muuhulgas võitnud kahel korral Oscari (2009. aastal “WALL E” ja 2004. aastal “Kalapoeg Nemo” eest), “John Carter” on tema esimene mitteanimatsioonist mängufilm.

John Carter on peakangelane Edgar Rice Burroughs`i  kirjutatud Marsi-seikluste sarjas (sinna kuulub 11 romaani, ilmunud ajavahemikus 1917-1964), film põhineb sarja esimesel romaanil “Marsi printsess” , kuid linnaraamatukogus on ka mõned sarja teised osad (“Printsess Thuvia”, “Raevukas Carter” , “Sõjajumal Carter”).

Muuseas mõjutasid Burroughs´i ulmeromaanid James Cameroni, kelle lavastatud kosmoseseiklus “Avatar” (2009) kinopubliku seas väga suure populaarsuse saavutas.

Triin Põldver

“Wargamäe wabariik” reedel, 16. märtsil kell 20.00 ETV 2-s

In raamatukava on 12/03/2012 at 09:34

Kuigi “Tõde ja õigus” on teos, mida kõik vähemal-rohkemal määral lugenud on ja justkui teavad, siis mõnikord võivad “teada ja tuntud” teemad meid isiklikumalt ja vahetumalt puudutada, kui neid esitatakse pisut teise nurga alt, uuesti. Tallinna linnateater on lavastanud “Tõe ja õiguse” pentaloogiast neli osa, “Wargamäe wabariik” (esietendus 13.06.2008) põhineb “Tõe ja õiguse” III osal. Selle lavastas Elmo Nüganen (nagu ka varem esietendunud teise osa ning “Karini ja Indreku”), lavastust mängiti Tammsaare kodutalus Albu vallas.

Artiklit Elmo Nüganeni mõtetest seoses “Tõe ja õiguse” lavastamisega saab lugeda siin. A.H. Tammsaare teoseid saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põldver

“Da Vinci kood” pühapäeval, 11.02 kell 21.10 Kanal2-es

In raamatukava on 05/03/2012 at 09:03

Tegemist on Dan Browni ülimenuka “Da Vinci koodi” 2006.a. ekraaniversiooniga koos armastatud staaride Tom Hanksi ja Audrey Tautouga.

Salaühingute sümboleid uuriv professor Langdon (Tom Hanks) kistakse sündmustekeerisesse, mille avapauguks on salapärane mõrv Louvre´s…

Tegemist on saladusi ja koode täis looga, mille trükitud versiooniga sai maha USA-s sündinud kunstikolledžisi haridusega inglise keele õpetaja Dan Brown.

Omamoodi huvitav fakt kirjaniku kohta on see, et ta pidi jõulude ja sünnipäevade ajal kinkide leidmiseks läbima aardejahi, järgides salajasi vihjeid ja koode, mille ta isa oli jätnud. Vast sellest ajast ole pärit ka Browni kiindumus mõistatuste ja müsteeriumite vastu, mis on leidnud väljundi tema kirjandusteostes.

2003.a. ilmunud “Da Vinci koodi” on kogu maailmas müüdud üle 60 miljoni eksemplari. 2009.a. sai raamat järje nimega “Kadunud sümbol”. Dan Browni raamatuid saad huvi korral raamatukogust laenutada.

Triinu Univer

“Jõmm” esmaspäeval, 5. märtsil kell 9.35 ETV2-s

In raamatukava on 04/03/2012 at 10:52

See, 1975.a. valminud meeleolukas lastefilm, on Jaan Rannapi tuntud lasteraamatu “Jefreitor Jõmm” ekraniseering. Film on lavastatud armastatud näitleja ja humoristi Sulev Nõmmiku poolt.

Tegemist on muheda lastefilmiga, kus tegevus keerleb inimeste juures üleskasvanud karupoja ümber.

Filmis mängib muide kaasa praeguseks ETV sporditoimetuse kaudu Eesti rahva seas hästi tuntud Marko Kaljuveer. Vaata filmi ja püüa ära mõistatada, kes sealsetest 10-11-aastastest poistest on praeguseks armastatud spordiajakirjanik.

Triinu Univer

“Järeltulijad” Cinamonis

In raamatukava on 04/03/2012 at 10:47

2 kuldgloobuse (parim draamafilm, parim meespeaosa) ja verivärske Oscari võitjana (parim kohandatud stsenaarium) kuulub see film kindlasti kohustuslikus korras äravaatamisele kõigil neil kinohuvilistel, kelle meelisnäitlejaks on George Clooney, sest just nimetatud härrasmees kehastab ekraanil filmi peaosalist.

Matt on seni distanseerunud oma perekonnast – abikaasast ja kahest tütrest, kuid pärast naise traagilist paadiõnnetust on sunnitud aja maha võtma ja õppima tundma oma teismelisi tütreid. Pere taasleidmise käigus avastab Matt koomas abikaasa kohta midagi, mis seni mehe eest varjul hoitud…

Olgugi, et ma ise filmi näinuna sealt enda jaoks suurt midagi ei leidnud ja ka Clooneylt oleks oodanud värskemat esitust, ei tähenda see, et filmi vaadata ei võiks. Maitsed on lihtsalt erinevad.

Tegemist on tragikomöödiaga, kus huumorit on tunduvalt rohkem kui draamat. Kino seansiajad leiad SIIT.

Kui film nähtud, saab raamatukogust laenutada Kaui Hart Hemmingsi ülipopulaarset esikromaani “Järeltulijad” ning võrrelda, mis oli filmis teisiti kui raamatus.

Triinu Univer