“Burattino” pühapäeval, 1. aprillil kell 17.00 ETV2-s

Hoogne ja tuttav lugu uudishimulikust puupoisist, kes satub lustakatesse seiklustesse. Nimiosas Priit Võigemast, etenduses osaleb ka kogu EMTA Lavakunstikooli 20. lend. Lavastas kursuse juhendaja Elmo Nüganen, kunstnik Jelena Girlin, helilooja ja klaveriõpetaja Olav Ehala, lauluõpetaja Riina Roose, laulusõnad kirjutas Juhan Viiding. Salvestatud 2002.

1978. aastal esietendus see klassikaline lugu Noorsooteatris, nimiosas Lauri Nebel, ka sellest on olemas telesalvestus.
Puunukk Buratiino on kuulunud juba päris mitme põlvkonna lemmikute hulka, see et kangelase nimi veidi teisiti kirjutatakse, vihjab ilmselt uuele interpretatsioonile. Põhiliselt on see aga ikka seesama vana hea lugu, mille näidendiks kirjutas küll Adolf Šapiro, aga mida mäletame Aleksei Tolstoi raamatust “Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused” , mis tõlgiti eesti keelde 1946. aastal. Algupärasest loost, mille kirjutas itaallane Carlo Collodi ja mis ilmus “Noor-Eesti” kirjastuse poolt välja antuna 1933. a “Pinokkio : puunuku seiklusi” nime all , erineb see üsna palju.

Üsna põhjalikult ja ohtrate piltidega varsutatult on sellest puunukust juttu selles blogis .

Tallinna Linnateatri lavastusest “Burattino” kasvas välja laste telelavastuse “Buratino tegutseb jälle” idee. Laste hulgas ülipopulaarset sarja, kus kutsuti külla või külastati erinevate elualade inimesi, otsides vastuseid igasugustele küsimustele stiilis “Miks sibulast kasvab alati sibul aga mitte pirnipuu? Kas sibul võiks kunagi maitseda nagu kompvek? Kas maailmas on kõik juba olemas või võiks midagi veel juurde leiutada?”, valmis 83 osa ja seda näidatakse praegu kordusena ETV-s. Peaosades  Priit Võigemast, Maria Soomets, Anti Reinthal ja Karol Kuntsel. Kõrvalosades astus üles 31 peamiselt noorema põlvkonna näitlejat.
ETV on menukast sarjast teinud neli valikkogumikku, korraldanud üheskoos ERSO-ga kontserdi ja välja andnud heliplaadi.

Buratino saatesarja lõpetamisel tehtud intervjuu.

Ohtralt kasutatud loo uusim versioon on Rasmus Merivoo moodne interpretatsioon “Buratino, Pinoccio poeg” Estinfilmis, mille kohta saate lugeda siit.

Peale raamatute on meie raamatukogus ka vene multifilm ,
1952. aastal salvestatud kuuldemäng Ferdinand Veikega  ning
Jaapani animafilm “Pinocchio”.

Kaja Kleimann

“Tähelaev. Contra” pühapäeval, 1. aprillil kell 10.00 ETV-s

Contra (kodanikunimega Margus Konnula)  luuletused võivad meeldida või mitte, enamasti mõned meeldivad, mõned mitte –  nagu iga teisegi luuletaja, kirjaniku või mistahes looja looduga asjad tavaliselt on. Kahtlemata on ta aga kütkestav esineja, keda rääkimas (või isegi laulmas) kuulata.

Bernard Kangro kirjanduspreemia (2001) ja Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) laureaadi Contra luulekogusid on 1995. aastast saadik ilmunud lausa 21,  raamatukogus  kenasti olemas. Tema lauluhäält saab kuulda “Viie pääle”  raamatuga kaasasolevalt CD-lt.

Contral on ka blogi.

Kaja Kleimann

“Krappi viimane lint” laupäeval, 31. märtsil kell 20.45 ETV2-s

Harva juhtub, et näitleja saab tegeleda ühe rolliga järjepidevalt läbi elu.

Jüri Järvet mängis mr. Krappi 25 aasta jooksul 4 korda, mille eest ta 1993. aastal sai eripreemia. 1967. aastal Tallinna Televisioonistuudios (millest kahjuks ei ole salvestust) ning  1973.a  ja 1992. a Draamateatris oli lavastajaks Mikk Mikiver, käesoleva, 1989.a,  telelavastuse režissöör oli Jaan Pihlak. Tegemist ei ole teatrietenduse salvestusega.
Põhjalikult saab rolli ajaloo kohta lugeda raamatust “Jüri Järvet. Narr ja kuningas”.

Eesti keeles on Samuel Becketti  näidendeid tänu “Loomingu Raamatukogule” võimalik lugeda juba 1969. aastast, mil ilmusid “Õnnelikud päevad” .

Samuel Beckett on autor, kelle juurde ka eesti teatrilaval ikka ja jälle tagasi pöördutakse, Wikipedia näitab 20 lavastust, kuid artikkel on veel täiendamata 2010. a lavastustega Draamateatris (Ain Lutsepp) ja VAT Teatris (Tanel Saar). Eriti põnev tundub VAT-i projekt, tahaks ikka küll 30 aasta pärast sellest osa saada.

Näidendi kohta saab põhjaliku ülevaate (inglise keeles) siit.

Kaja Kleimann