Raamatukava

Archive for 21. mai 2012|Daily archive page

“Viimne reliikvia” reedel, 25. mail kell 22.00 ETV-s ja 27. mail kell 13.25 ETV2-s

In raamatukava on 21/05/2012 at 15:05

Küllap on raske leida Eestimaalt inimest, kes poleks seda filmi juba näinud, aga miski pole ju päris võimatu. “Viimne reliikvia” on stuudio “Tallinnfilm” toodetud populaarseim mängufilm. Esimesel linastusaastal vaatas filmi kogu Nõukogude Liidus 45 miljonit vaatajat, sh Eestis 773 000. 1974. aasta lõpuks oli filmist valmistatud 2406 esituskoopiat. 1973. aasta filmograafia andmetel oli filmi „Viimne reliikvia” müüdud 63 välisriiki.

„Viimset reliikviat” on nimetatud žanripuhtaks seiklusfilmiks. Seikluslikkust aitavad luua ka laulud, mille sõnad on loonud Paul-Eerik Rummo ja muusika Uno ja Tõnu Naissoo. Neisse kätketud sõnum viib otseselt edasi tegevuse mõtet. Laulud muutusid kiiresti ülipopulaarseks ja on seda siiani. Eestikeelses variandis laulab Peeter Tooma, venekeelses Georg Ots.

Neid, kes on lugenud filmi aluseks olnud raamatut “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” on ilmselt juba (vähemalt noorte hulgast) raskem leida. Tegelikult on mul sellest raamatust lapsepõlvest väga head mälestused ja erinevusi filmiga on piisavalt, et ka praegu lugejale raamatu kättevõtmist soovitada . Eks on ka sarnasusi – tuleb ju tuttav ette noorsand, kelle “jumekas, paraku ka pisut lollakas nägu tema tulipunaste juuste ja kihvadega võidu läikis”. Minu käes on 1920. aasta väljaanne, uuemates on vast kihvad hammaste vastu toimetatud.

Hea teada, et raamatukogust saab filmi ka laenutada . Väga huvitav artikkel filmi saamisloost on siin.

Kelle huvi veelgi suurem, võib lugeda Paavo Kanguri raamatut  “Viimne reliikvia : pilk legendi taha.”

Kaja Kleimann

Pistoda laul

“Surmamõistetu” kolmapäeval, 23. mail kell 23.35 TV3-s

In raamatukava on 21/05/2012 at 15:05

Lugesin äsja  Anders Roslundi ja Börge Hellströmi kirjutatud  “Edward Finnigani õiglusejanu” , kriminaalromaani “Mirabilia” sarjast, mida võib julgelt soovitada. Tegemist on tohutult põneva ja nutika raamatuga, mis lugejat jäägitult haarab ja üllatusi pakub, ehkki minu jaoks oli lõpplahendus veidi liiga kunstlikult konstrueeritud. Oluline osa selles raamatus on arutlemisel surmanuhtluse kui niisuguse üle. Sama teemat käsitlevad  John Grishami “Süütu” ja “Kamber”.  Ka Eestis tekib see teema aegajalt päevakorrale ja ilmselt jääb alatiseks mingi hulk surmanuhtluse pooldajaid. 2011. aastal algatas keegi (anonüümne isik?) petitsioon.ee-s “Surmanuhtlus seaduslikuks” hääletuse, millest võttis osa kokku 60 inimest, kuid oli nii poolt- kui vastuhääletajaid. Nõukogude Liidus, muide, karistati surmanuhtlusega valuuta omamise eest.

Kui seda dokumentaalfilmi veebruaris esimest korda televisioonis näidati, olid kommentaarid oodatult küllaltki vastukäivad. Ma ise seda siis ei näinud ja loetud artiklite põhjal saab järeldada, et tegemist pole süütu inimese surmamõistmisega, aga ma loodan siiski, et  film paneb mõtlema, et surmanuhtlus on olemuslikult vale ja seda ei tohiks olemas olla.
Sisust: Eesti ainus surmamõistetu ootab Kalifornia vanglas hukkamist juba üle kahekümne aasta. Vähemasti üks Tauno Vaidla mürgisüstile määranud vandekohtunikest on hakanud aga langetatud otsust kahetsema ning jõudnud veendumusele, et kohus on teinud vea. Ka on tänaseks ilmnenud, et noor ja ambitsioonikas prokurör kasutas eestlase surmamõistmise saavutamiseks võtteid, mille kasutamine Kalifornia kohtudes kuulutatud keelatuks. Mis välis-Eesti ajaloos veel siiamaani õudu äratava veretööni viis ja kas on võimalik, et Ameerika ametivõimud valmistuvad hukkama meest, kes polnud tegelik tapja?

Krister Kivi artikkel ja intervjuu Tauno Vaidlaga “Eesti Ekspressis”
Veel arvamusi surmanuhtluse kohta siit ja siit .

Kaja Kleimann