Raamatukava

Archive for 24. juuni 2012|Monthly archive page

“Minu armsad luud” esmaspäeval, 25. juunil TV3-s kell 22.30

In raamatukava on 24/06/2012 at 18:15

Tutvustus: Susie Salmon (Saoirse Ronan) oli 14-aastane, kui ta mõrvati. Nüüd jälgib tüdruk taevast nii oma perekonda kui ka mõrvarit. Seda tehes peab ta kaaluma, kas seada esikohale oma kättemaksuiha või soov, et ta pere leiaks tee, kuidas saadud haavadest ajapikku paraneda.  “Minu armsad luud” on Alice Seboldi samanimelisel menuromaanil põhinev emotsionaalne lugu, mille lavastajaks Oscari-võitja Peter Jackson.

Alice Sebaldi raamatut “Minu armsad luud” lugesin üsna ammu, mälestus loetust on ühtaegu üsna kurb ja natuke helge ning tunne, et päris hää raamat oli, natukene sarnane Jay Asheri raamatule “Kolmteist põhjust“, millest Kaja on kirjutanud siin.

Filmiarvustusi:
Margit Adorf Eesti Ekspressis
Evelin blogis Uks imedemaale
Joonas filmijutu blogis
Malcolm filmiblogis

Raamatuarvustusi:
Kätlin Kaldmaa Eesti Päevalehes
Gerda Kordemets Õhtulehes
Veronika Verxu lugemisblogis
Merleke blogis Südamelähedaselt

Raamatu ja filmi võrdlus:
Britta blogis Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine
Sirts Segases maailmas
Anonüümselt Naistelehes

Filmi kodulehekülg.

Mujal maailmas on üsna populaarsed raamatuklubid või lugemisringid, kus võetakse kätte, loetakse mingi kindel raamat läbi, saadakse kokku, räägitakse raamatust ja valitakse uus lugemisvara – pisut sarnase ülesehitusega, nagu meie raamatukogu kirjanduskohvikki. Raamatuklubide tarbeks on “Minu armsate luude” kohta artulusteemasid n siin.

Tiina Sulg

“Lumivalgeke ja kütt” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 20/06/2012 at 12:21

Tutvustus: Kuninganna Ravenna saab teada, et tema kasutütrest, Lumivalgekekesest, saab peagi tema kuningriigi valitseja ja kauneim kogu sel maal. Kuid Võlupeeglikese sõnul võib see kõik ära jääda, kui ta sööb ära Lumivalgekese südame, mille tulemusena omandab Ravenna surematuse ja igavese ilu.
Ent tahest tahtmata õnnestub Lumivalgekesel plehku pista, mistõttu palkab Ravenna tema leidmiseks küti. Ometigi hakkab kütil Lumivalgekesest kahju ning ta otsustab võtta Lumivalgekese oma tiiva alla ja õpetada talle sõjakunsti, et kukutada kuninganna Ravenna. Mängivad Kristen Stewart, Charlize Theron, Chris Hemsworth, Sam Claflin, Ray Winstone, Bob Hoskins , Ian McShane, Vincent Regan, Toby Jones, Nick Frost, lavastaja Rupert Sanders.

Loomulikult tasub lugemislauale otsida vendade Grimmide “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” , just Siima Škopi illustratsioonidega. Siima Škopist on olemas ka raamat ning dokumentaalfilm.  Ja muinasjuttude sõpradele on kindlasti huvitav lugemine Krista Kumbergi artikkel “Õnnetud lood õnnelike lõppudega”.

Lugemiseks soovitaks ka Neil Gaimani juttu “Snow, Glass, Apples”, mis on ilmunud ka jutukogus “Smoke and Mirrors”. Arvamusi Ulmekirjanduse Baasis jutu ja raamatu kohta. Jutukogust “Smoke and Mirrors” on kirjutanud Bukahoolik ja Bibliofiil, Neil Gaimanist Nädala autori lehel.

Linastusajad Cinamonis, linastusajad Ekraanis. Viimase lingi alt on ka viiteid treileritele.

Filmimuljeid Nähtudänägemata blogis , Joonase filmijutublogis, Tarvi blogis Mine kinno, Risto Kulbok Delfis, Rahel Aerin Eslas Postimehes, Jaanus Noormets Eesti Ekspressis .

Tiina Sulg

 

“Nipernaadi” pühapäeval, 24. juunil kell 22.00 ETV2-s

In raamatukava on 15/06/2012 at 10:52

“Üks rätsep tuli Rasinast, ti-ral-la-la!”
“Mis raamatu moto see on? “ küsis Hannes Kaljujärv raamatukogu sünnipäevanädalal lugemissoovitusi  kuulama tulnud inimestelt.
Õige, “Toomas Nipernaadi”!

Minul küll nii ruttu meelde ei tulnud, ja kes teab, kas üldse olekski. Seepärast ongi kasulik vahel raamatuid üle lugeda või filme uuesti vaadata- tunne, et “ ma tean seda väga hästi”, võib osutuda petlikuks. Teine oluline põhjus on see, et inimene näeb erinevas eas samu asju väga erinevalt, ja tõenäoliselt ka märkab erinevaid asju. Muide, filmis on kasutatud nelja novelli, aga raamatus on seitse.

Kaljo Kiisk kandis filmi ideed endas 5-6 aastat ja kuna tegemist on poeetilise looga, võttis stsenaariumi kirjutamisel appi Juhan Viidingu.
Peale Nipernaadi on see film ka ühest väikesest maast oma 7378 jõe ja 1525 järvega. Võttepaikade valik oli väga oluline, filmitud on nii  Rakvere, Otepää, Häädemeeste kui Misso ümbruses. Kaunist loodust ilma eterniikatusteta taludega oli juba siis päris raske leida. (Õ.Orav,  “Tallinnfilm”, II osa)
Filmiajakirjanike meelest kuulub see sajandi 10 parima mängufilmi hulka.
Film taastati projekti “Eesti film 100” raames.
Hetkel saab filmi raamatukogust laenutada ainult VHS-il.  Raamatust on ilmunud hulga trükke.

Tegelikult on see ainult üks osa  KALJO KIISA TEEMAÕHTUST, mis algab juba kell 19.45 filmiga “KESKPÄEVANE PRAAM”
Kell 21.10 “MAAGILINE KALJO KIISK”, saade aastast 1993 ja
kell 23.30 Jüri Sillarti dokfilm “SEST MA NAGU LINNUKENE” aastast 2004.
Sisukokkuvõte EFS-i kodulehelt : Kaljo Kiisk  on teinud rohkem mängufilme kui ükski teine režissöör Eesti filmiajaloos. Ta on olnud nii Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee kui ka Eesti vabariigi riigikogu liige. Ta on teeninud saksa armees ja aastakümneid hiljem saanud KGB aukirju. Ta on mänginud armastatud ekraanikangelasi ja teinud rezhissöörina ärakeelatud filme. Näitleja par excellence kogu ja kõiges ning veidi rohkemgi. Filmi rezhissöör Jüri Sillart ise ütleb oma filmi peategelase kohta nii: “Olen selle mehega teinud neli täispikka filmi, aga ikka ei oska päris täpselt teada, kes ta on.”

Kaja Kleimann

“Armastuse piir” reedel, 22. juunil kell 21.00 Kanal 11-s

In raamatukava on 15/06/2012 at 10:38

Walesi poeedi Dylan Thomase   elul põhinev lugu eriskummalisest armukolmnurgast, kus kahe naise armastus ühe mehe vastu viib osapooled nii armastuse, sõpruse kui vihkamiseni. Teise maailmasõja aegses Londonis kohtab lauljanna Vera oma lapsepõlve armastust Dylanit, kes on vahepeal abiellunud vabameelse Caitliniga.  Abielupaari suhted ei ole just parimas korras, samuti selgub, et Vera ja Dylani vaheline armuleek ei ole aastatega kuhugi kadunud. Tekib kummaline suhe,  kus Dylan armastab mõlemat naist ja naised on justkui rivaalid, samas aga kujuneb nende vahele väga sügav sõprus…
Režissöör John Maybury, peaosades Matthew Rhys, Keira Knightely ja Sienna Miller.

Filmi kohta ei oska ette midagi arvata, aga poeedi kirjutatu on võimas.
Eesti keeles on lugemiseks Paul-Eerik Rummo tõlgitud kogu  luuletusi “Surmad ja sisenemised” koos kommentaaride ja järelsõnaga, kuuldemäng “Piimmetsa vilus” ning Mathura tõlgitud  “Üksteist lugu”, üht-teist on ilmunud ka perioodikas.
“Surmad ja sisenemised”  sisaldavad ka Dylani Thomase tõenäoliselt tuntuimat luuletust, villanelli “Do not go gentle into that good night”, mille poeet kirjutas oma isa haiguse puhul. Samale tekstile lõi Igor Stravinski Dylan Thomase mälestuseks ühe oma mõjukamatest helitöödest, mida esitavad tenor, keelpillikvartett ja 4 trombooni.

Kaja Kleimann

“Maailmade sõda” kolmapäeval, 13. juunil kell 22.30 TV3-s

In raamatukava on 13/06/2012 at 13:14

Kolmele Oscarile nomineeritud ja muidu ka üsna palju auhindu teeninud film  on imdb.com`i publikult teeninud mõõdukalt hea reitingu 6,5 palli. Küll aga on  ohtralt kiita saanud Dakota Fanning, silmapaistvalt intelligentne ja hea lapsnäitleja, kel praegu täisealiseks saanuna näitlemise auhindu peaaegu eluaastatega võrdselt ja kellest tahaks loota, et ta täiskasvanuna veel paremaks saab.

Filmi aluseks on H. G. Wellsi ulmeromaan “Maailmade sõda” , mis on eesti keeles olemas lausa kolmes tõlkes. Usutavasti on isegi need inimesed, kes pole raamatut lugenud, tuttavad looga paanikast, mille  tekitas Ameerikas 1938. aastal eetrisse läinud Orson Wellesi kuuldemäng.

Palju just sellel filmil romaaniga tegelikult seost on, saavad teada ainult need, kes mõlemaga tutvumise ette võtavad,  imdb.com`i stsenaristide nimekirjas on kirjaniku nimi näha ainult siis, kui klõpsata reale “one more credit”, erinevalt 1953. aasta versioonist  , kus H.G. Wells on nimetatud esimesena.

Lugeda tasub raamatut  kindlasti, tegemist on ikkagi ulmekirjanduse klassikaga, aga hinnangu andmisel ei tohiks unustada raamatu ilmumisaastat 1898!

Jüri Kallase arvamust, mis väidab, et kohati võib ilmumisaasta ka unustada ja muudki huvitavat  romaani kohta, saab lugeda siit.

Kui üksiti lugemiseks läheb, võib kätte võtta ka Wellsi ülejäänud loomingu.

Kaja Kleimann

“Karge meri” pühapäeval, 10. juunil kell 21.00 ETV 2-s

In raamatukava on 04/06/2012 at 12:14

August Gailiti tuntuim teos on ilmselt “Toomas Nipernaadi”, nii nagu ka on tuttav romaanil põhinev film ning teatridki on Nipernaadi rännakuid ja sissepõikeid teiste eludesse lavastanud (2003. aasta suvel oli lavastus koguni kahe teatri repertuaaris−Ugalas ja Emajõe Suveteatris). Ehk ei peagi olema raamatut läbi lugenud või filmi-etendusi näinud, et Nipernaadi tüübina oleks tuttav−loodud kuju on piisavalt eristuv ja elujõuline. “Karge meri” on Gailiti ajaliselt viies romaan (ilmus 1938. aastal), ehkki mitte samavõrd tuttavaks saanud, on sedagi lavastatud teatris (Endlas 2007. aastal ning Piret Laurimaa sai Kelli Lundi rolli eest Eesti teatri aastaauhinna)  ning 1981. aastal valmis romaanil põhinev film. Harald Peep kirjutab romaani järelsõnas, et kuigi tegu on mereromaaniga, on selles Gailitile omaselt esiplaanil erinevad inimtüübid ja -suhted, merega eraldatud väikeses kogukonnas avalduvad elutajud ja läheduseigatsused kogu oma mitmekesisuses. Filmi režissööriks on Arvo Kruusement, kuigi Eesti filmi 100. juubeli sündmused ja auhindamised on nüüdseks selja taha jäänud, on võib olla just sobiv aeg selle filmi vaatamiseks.

Triin Põldver

“Parim hotell terves Indias” Cinamonis

In raamatukava on 04/06/2012 at 11:23

Režissöör John Maddeni värskeimat filmi tasub vaatama minna kasvõi sellepärast, et näha koos mängimas tervet ansamblit tuntud ja väga häid näitlejaid, kellele antud linalugu võimaldab luua tõesti karakteerseid ja värvikaid rolle. Nimelt viib elu kokku, täpselt öeldes Indiasse, seitse pensionipõlve pidavat inimest, igal oma elulugu selja taga ning ootused, miks minna. Nagu sageli juhtub, ei vasta tegelikkus ettekujutusele ning reklaamitud “parim eksootiline hotell” osutub küllaltki armetus seisukorras asutuseks; ometi saadakse väärtuslikke kogemusi, mida enne kohale jõudmist ei võinudki ette näha. Pensionäride seitsmikku kehastavad Judi Dench, Bill Nighy, Tom Wilkinson, Maggie Smith, Penelope Wilton, Celia Imrie ja Roland Pickup ning kohaliku hotellipidaja rollis on “Rentslimiljonärist” tuntud Dev Patel. Filmiarvustust võib lugeda siin.

Inglise kirjaniku Deborah Moggachi romaan originaalpealkirjaga These Foolish Things ilmus 2004. aastal, nüüdseks on sellest värske tõlge ka eesti keelde ning raamatut saab laenutada linnaraamtukogust.

Triin Põldver