Raamatukava

Archive for 9. juuli 2012|Monthly archive page

“Libahundi needus” pühapäeval, 15. juulil kell 19.45 ETV 2-s

In raamatukava on 09/07/2012 at 12:01

Telemängufilmi “Libahundi needus” on koondatud nii teatri ajalugu kui fantaasia. Näiteks kujutatakse Vanemuise kutselise teatri algusaega, tegelaskujudena võib näha Karl Menningut, August Kitzbergi ennast, Kaarel Irdi ning ka kogu filmisüžeed kandev lähtekoht−et Kitzberg kirjutas “Libahundile” kaks lõppu−on kirjanduslooline fakt. Sellest aga on arendatud fantaasiarikas mõrvamüsteerium, millele lisavad köitvust teatrile omane salapära ning teatriga seonduvad legendid. Tegevustik kulgeb läbi aastasaja, elustades teatrielu kolmel eri aastakümnel: 1911., 1954. ja 2005. aastal, iga kord keerlevad sündmused “Libahundi” lavastamise ning selle näidendi algversiooniga kaasneva needuse ümber−nimelt kipuvad Marguse osatäitjad laval õnnetul viisil surma saama.

August Kitzbergi  “Libahunt” esietendus 1911. aastal (Pärnu Endlas), Loone Ots on selle süžee toonud tänapäeva, pealkirjastades näidendi “Libuhunt”  (leitav kogumikust “Koidula veri ja teisi näidendeid”). “Libuhundis” on Tiinast saanud Valentina/Christina, Margusest Marcus, Marist Marica, korraliku talupere asemel on kinnisvara projekti “Tammaru talud” omavad rikkurid. “Libuhundi” lugemisel meenutasin ka “Libahundist”  jäänud muljet, esimene mõte oli, et kuigi mõlema näidendi keskmes on teistest eristuva ja oma kogukonda mittesobituva inimese traagika, mõjus “Libuhunt” enam ebamugavust tekitava peeglina, seostades Christina tänapäeva ühiskonnas toimivate tabudega nagu kodutus, aids, domineerivast massist eristab teda vene päritolu; ühesõnaga, näidend pani endasse vaatama, kust enda taluvusepiirid lähevad ja mis momendil hakkavad erinevused pingeid tekitama. Tiina tegelaskuju on ehk liiga romantiline ja libahunt liiga muinasjutuline, et need tänapäeva lugeja argimugavust või turvalisust päriselt kõigutaksid, nii saabki “Libahunti” lugedes kuidagi häirimatumalt peategelase saatusele kaasa elada. Nii et ajatu teema, mis vägagi tänapäevane.

Triin Põldver

“Teeliste kirikud” laupäeval, 14. juulil ETV-s kell 14.40

In raamatukava on 09/07/2012 at 09:20

Sellelaupäevane “Teeliste kirikud” viib vaatajad Haapsallu. Linn on, teadagi, elav kooslus ning muutub üha nagu mets või loom või inimene. Nii ei saagi päriselt ära öelda, mis üks linn on, küll on võimalik osa saada kellegi teise linnareaalsusest või luua nö oma linn linnas. Minul on õnnestunud Haapsalus käia harva, ometi on see minusse sööbinud rohkem, kui mõnedki teised kohad ja suur osa selles on piltidel ja lugudel, mis minuni on jõudnud. Ilon Wiklandi raamatud vahendavad muljeid Haapsalust lapse pilgu läbi, tema lapsepõlveaeg ühtib sõjaaastatega, kuid mõnede süngete toonide kõrval on tema lapsepõlve Haapsalu kodune, soe, värviline. Tervikliku pildi kunstniku loomigust annab raamat “Ilon Wiklandi maailm”, kus muuseas on välja toodud mitmed seosed Haapsaluga.

Saates vesteldakse ka Epp Maria Kokamäega, kelle pere kunstigalerii Haapsalus asub ning kelle paljud maalid on seal valminud. Raamat “Epp Maria maal” koondabki selliseid maale ning pakub tervikliku lugemis- ja vaatamiselamuse, lastes aimata, mil viisil igapäevane elu, ümbrus ja kunst omavahel põimuvad. Raamatus on koos kunstniku maalid ja elulised mõtisklused, tema poja Johannes Arro fotod ning Viivi Luige kirjutatud reisipildid Rooma linnast.

Väga tore raamat on Epp Maria Kokamäe tütre Anni Arro koostatud “Haapsalu kohvikuid ja retsepte”, siin ei anta põhjalikku süstemaatilist ülevaadet Haapsalu kohvikute ajaloo kohta, kuid mineviku Haapsalu hõng jõuab lugejani küll, seda nii fotode (millest enamus pärineb 20. sajandi algusest ja esimese vabariigi ajast), kui ka kirjutatud ajaloopiltide kaudu.

Siin on mõned huvitavad lingid:

http://www.eppmaria.ee/Epp-Maria-Galerii-tutvustus/

http://www.ilon.ee/index.php?nodeID=1118

Triin Põldver