Raamatukava

Archive for 23. okt. 2012|Monthly archive page

“Attenberg” ETV2-s 24.10 kell 22:25 ja 25.10 kell 23:20

In raamatukava on 23/10/2012 at 14:04

Armastus, surm, sundmõtted ning peresidemed on filmis  “Attenberg” (Kreeka 2010) tegevust edasi kandvad jõud. Marina on paarikümne-aastane ekstsentriline, peaaegu sõpradeta naine. Üks väheseid asju, mis Marinale õnnestavalt mõjub, on tema isa kujundatud ehitis – paneel-elamute kompleks tööstuslinnaosas, kus Marina üles kasvas. Ehitis on lihtne, ehitatud majutama kohaliku metallitehase töölisi, kuid see paelub Marinat. Ka Marina isal on oma kätetöö osas soojad tunded. Armastus ehitise vastu ühendabki isa tütrega. Tekkinud uues läheduses saab Marinast oma isa abimees ning saatja teel läbi kaugele arenenud haiguse teraapia, mille lõpp-punktis ootab eel isa lahkumine sellest ilmast.

Originaalne, kütkestavalt aus ning julge “Attenberg” esilinastus 2010.a. Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil. Sama aasta Veneetsia filmifestivalil kandideeris “Attenberg” Kuldlõvi auhinnale. Filmi peaosatäitja Ariane Labed võitis aga parima naisnäitleja preemia.  Filmi autor – stsenarist ning režissöör – Kreeka päritolu, kuid Kreekast 19-aastaselt lahkunud Athina Rachel Tsangari, ütleb oma filmi kohta nii: “Omal moel tähistab Marina suhe tema isaga minu jaoks minu enda suhet Kreekaga”.

Filmiarvustusi :
Viljar Voog Õhtulehe filmiblogis
Filmiblogis Must ja valge
“Attenbergi” võib pidada Kreeka “Sügisballiks”. “Sügisball” on meie raamatukogus olemas nii filmi kui raamatu kujul.

Anu Amor-Narits

“Rebasnaine” teisipäeval, 23. okt. kell 14.20 ETV-s

In raamatukava on 23/10/2012 at 11:31

Film põhineb maputshe-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. Tervikuna peaks film žanriliselt määratluselt mahtuma komöödia alla ja on mõeldud eelkõige teismelistele. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Stsenarist ja režissöör on  Priit Tender.

Filmist on kirjutanud Andres Laasik Eesti Päevalehes.

Priit Tenderist võib lugeda siit.

Meie raamatukogus on ka mõnusaid kogumikke erinevate rahvaste arhailistest muinas- ja mõistujuttudest:
Käharpäine tüdruk: eri rahvaste muinasjutte
Jaan Kaplinski “Kaks päikest: teistmoodi muinaslood
Epp Petrone “Muinasjutud armastusest

Indiaanimuinasjutte:
Indiaani muinasjutte
Suve tagasitoomine: Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte

Laulumäng lastele plaadi ja noodiga:
Halliki Pihlap “Suve toomine

Anu Amor-Narits

“Teel” Ekraanis

In raamatukava on 18/10/2012 at 17:59

Film põhineb Jack Kerouaci samanimelisel legendaarsel romaanil, mis kujunes suunanäitajaks ja inspiratsiooniallikaks mitme põlvkonna noorte jaoks, kes elus oma kindlat kohta otsisid.

Nagu raamatus, nii ei kujutata ka filmis mitte väljamõeldud lugu, vaid realistlikku XX sajandi keskpaiga elu. Filmi kangelased on biitnike liikumise pooldajad, kes alternatiivina tarbijalikkust ja mugandumist propageerivale kultuurile rikuvad julgelt ühiskonna käitumisnorme.

Film viib meid 1950-ndate aastate Ameerikasse, kus noored inimesed püüavad aru saada, mis oma eluga peale hakata ja millise suuna oma eluteel võtta. Meieni tuuakse peategelaste eksirännakud, mis võtavad enda alla kolme aasta pikkuse perioodi, mille kestel kulgetakse risti-põiki läbi terve maa. Vahelduvad nii maastik, kui ka inimesed, kuid püsima jäävad siiski vabadus ja vaba armastus. Filmi režissöör on ülemaailmselt tunnustatud ja auhindadega pärjatud Walter Salles.

Kultusromaanist ja selle autorist kirjutasid romaani viiekümneaastaseks saamise puhul Eesti Päevalehes Hannes Varblane ja Peeter Sauter, filmist Peeter Sauter Postimehes ja Anete Kruusmägi Õhtulehe filmiblogis.

Anu Amor-Narits

Jack Kerouaciga tätoveeringu pilt on pärit siit.

“Baskin” kolmapäeval, 17. oktoobril kell 22.30 ja neljapäeval, 18. oktoobril kell 12.35 ETV-s

In raamatukava on 15/10/2012 at 10:07

Selle aasta aprillis jõudis kinoekraanile Manfred Vainokivi portreefilm Eino Baskinist. Kinos jäi mul film kahjuks vaatamata, kuid väga tore, et seda ka televisiooni vahendusel näha saab. Tiit Tuumalu kirjutab Postimehes (19.04.12), et selles vähem kui tunniajases filmis on õnnestunud luua Eino Baskinist mitmetahuline portree, tabada vähemalt osagi terviku komplitseeritusest. Pealtnäha eraldiseisvad teemad nagu Baskini huumorivaist, vangistus, kolm abielu, tervis, lavastamine, konfliktid poja ja Järvetiga, Vanalinnastuudio, on sujuvalt ühendatud tervikuks. Filmiarvustuse täisteksti saab lugeda siin.

Raamatukujul on ilmunud Toomas Kalli intervjuu Baskiniga, pealkirja all “Eino Baskin. Otse läbi lillede” (2003) ning ka elulugusid— “Eino Baskin. Raudeesriide taga” (1993) ning viimati “Eino Baskin. Naer läbi pisarate” (2009).

Muidugi on ka ajakirjanduses Eino Baskinist lugusid avaldatud; Maalehe intervjuud naljakultuuri teemal võib lugeda siin.

Triin Põldver

“Röövlitütar Ronja” kolmapäeval, 17. oktoobril kell 15.00 Cinamonis

In raamatukava on 15/10/2012 at 08:34
Astrid Lindgreni lasteraamatute hulgas on nii selliseid, mis kujutavad laste elu lugejale tuttavlike suhete ja realistlike ümbruste kaudu (lapsed pere keskel ja koos sõpradega nagu näiteks “Madlikeses”, “Bullerby lastes”, “Vahtramäe Emilis”), kui ka muinasjutulisemate sündmuste ja tegelastega lugusid (nagu näiteks “Vennad Lõvisüdamed”, “Karlsson Katuselt”, “Pipi Pikksukk”). “Röövlitütar Ronja” viib lugeja küllaltki erilisse maailma, nimelt võistlevad-võitlevad omavahel kaks röövlijõuku, kes end sisse seadnud keset metsa, üks ühele, teine teisele poole äikse löögist lõhestatud lossi. Kuid lisaks kujutlusvõimet haaravale muinasjutulikule maailmale on “Röövlitütar Ronjas” kujutatud tabavalt ja väga südamlikult inimeste vahelisi suhteid, Ronja ja Birki sõprust ning üldse erinevaid tundeid.
Neile, kel Astrid Lindgreni raamatud ammu kõik loetud (muidugi ka teistele huvilistele), soovitan Margareta Strömstedti kirjutatud Lindgreni elulugu, kus on ühte põimitud kirjaniku elulugu ja looming, ühtlasi loodub pilt 20nda (ja 19nda) sajandi arengutest üldisemalt, vältas kirjaniku elu pea sada aastat ju.
Tage Danielssoni lavastatud film pärineb 1984. aastast; režissöör pälvis Berliini filmifestivalil “erakordselt fantaasiarikka filmi eest”  (nagu tunnustuse juures märgitud) kaks auhinda. Filmi näidatakse “Kirjandus kinos” programmi raames.
Triin Põldver

“Kummi-Tarzan” Cinamonis

In raamatukava on 15/10/2012 at 08:15

Taani kirjanik Ole Lund Kirkegaard jõudis oma lühikese elu jooksul kirjutada mitu klassikaks saanud lasteraamatut, eesti keelde on tõlgitud viis jutustust: “Väike Virgilius”, “Albert”, “On üks ninasarvik Otto”, “Kummi-Tarzan” ja”Frode ja kõik teised rüblikud”.

“Kummi-Tarzan” (ilmus 1975. aastal, eestikeelsena 1990. aastal) on kurblik lugu väikesest poisist Ivan Olsenist, kes ei ole kuigi tugev, osav ega nutikas ning keda teised lapsed koolis ja väljaspool kooli pidevalt narrivad ja kiusavad. Ühel päeval tema elus läheb kõik, mis ta soovib täide—siis sülitab ta kõigist poistest kaugemale, sõidab vaevata jalgrattaga, näitab koha kätte kõigile, kes teda kiusavad; kuid see päev saab läbi ja siis on kõik nagu ennegi.

Antud filmi puhul on tegemist animatsiooniga, mille režissööriks  Michael Hegner. Tema varasemad animafilmid Eesti vaatajale ilmselt tuttavad ei ole, kuid nagu nähtub imdb.com`ist on neid erinevatel filmifestivalidel auhinnatud.

Triin Põldver

“Kuninganna” pühapäeval, 14 oktoobril kell 16.00

In raamatukava on 12/10/2012 at 16:11

Väärikalt mängitud film väärikast daamist.

Filmi kodulehekülg
Filmiarvustusi:
Kristiina Davidjants Sirbis
Jüri Laulik Sirbis
Ardo Kaljuvee Eesti Päevalehes
Riina Robinson Elukirjas kuninganna rolli eest Oscari saanud Helen Mirrenist.

Lugemislauale sobib Sally Bedell Smithi põhjalik biograafia “Kuninganna Elizabeth: moodsa monarhi elu” , mille kohta saab kuulata Kuku lehelt, või väike Alan Bennetti ilukirjanduslik mõttemäng “Tema majesteet lugeja”, mille kohta pikemalt kirjutas Piret Kiivit siin.

Tiina Sulg

“Tähelaev. Margus Põldsepp” laupäeval, 13. oktoobril kell 00.05 ETV-s

In raamatukava on 10/10/2012 at 20:42

Tervitustega kõigile folkmuusika sõpradele ja neile, kelle elus on Viljandi kultuurikoolil, olgu ta kandnud kultuurikooli, kultuurikolledži või kultuuriakadeemia nime, olnud oma roll, ning neile, kes on sattunud hommikust õhtuni või õhtust hommikuni kuulama Margus Põldsepa lõõtsamängu. Kui telekava liiga piirav tundub, siis saab saadet vaadata ka siit.

Ansamblite Untsakad, Põldsepp & pojad, Kiritöö, Luigelaulunelik, Tuulepuu plaate on võimalik laenutada ka meie raamatukogust.

Viljandi kooli kohta mälestusi koondab raamat “Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks”.

Tiina Sulg

“Julie ja Julia” laupäeval, 13. oktoobril kell 22.25 Kanal2-s

In raamatukava on 09/10/2012 at 17:08

Kooslus – Nora Ephroni 2009. a lavastatud film “Julie ja Julia”, kus mängivad peaosi Amy Adams ja Meryl Streep, ja Julie Powelli raamat “Julie ja Julia: eluohtliku kokakunsti aasta”, mille põhjal film valmis – võiks vist sobida sellesse kategooriasse, mida suur osa lugejaid nimetab “midagi head”. Et parasjagu huvitav, aga mitte nii huvitav, et oleks kahju suvalisel kohal pooleli jätta, parasjagu kaasahaarav ja mõtlemapanev, aga samas lobe ja valdavalt positiivse laenguga. Kokandushuvilised loevad-vaatavad seda kõike kindlasti oma pilguga.

Minu lemmikud retseptidega pikitud ilukirjandusest on Laura Esquiveli “Nagu šokolaadi keeduvesi: romaan kuuvihikutes toiduretseptide, armulugude ja kodurohtudega” ja Johannes Mario Simmeli “See ei pruugi alati kaaviar olla: vastu tahtmist salaagendiks tehtud Thomas Lieveni kõige hulljulgemad seiklused ja hõrgemad retseptid”.

“Julie ja Julia” raamatust on pikemalt kirjutanud Bukahoolik, filmist ja raamatust Indigoaanlane .

Tiina Sulg

“Imperaatori klubi” pühapäeval, 7. oktoobril kell 15.50 TV3-s

In raamatukava on 02/10/2012 at 13:43

Koolielu kujutavad filmid ongi enamasti paeluvad, ehkki tegelasteks ikka õpilased ja õpetajad, annab nendevahelisi suhteid väga huvitavalt ja mitme nurga alt kujutada. Pean tunnistama, et esimesel hetkel ajasin selle filmi segamini “Surnud poeetide ühinguga”, mis oli tõepoolest suurepärane , kuid ka selle filmi  hinne imdb.comis on 6.8 ja vastalist õpilast kehastanud Emile Hirsch, kellele see oli üks esimesi suuri osi päris  filmis, esitati rolli eest noore näitleja preemiale.

Filmi aluseks on Ethan Canini  jutt “The Palace thief”. Eesti keeles raamatut sellelt autorilt ei leia, küll aga saab  TÜ raamatukogust laenutada kogu “Emperor of the air” ; 1996. aastal on tehtud samanimeline kõrgelt hinnatud lühifilm, milles samuti tegemist koolieluga.

Sisu kohta ütleb telekava järgmist: William Hundert on nõnda nimetatud ”vana koolkonna” esindajast klassikalise kirjanduse õppejõud, kes on tuntud oma õppeainesse kirgliku suhtumise poolest. Samuti usub ta kindlalt, et õpilasi on võimalik vormida põhimõtete varal. Siiski leidub alati üks õpilane, kes õpetaja meetodid kahtluse alla seab ning selleks õpilaseks on Sedgewick Bell, kes raputab õpetaja kinnistunud mõttemaailma ning ähvardab õõnestada kõike, mida ta esindab. Hundert peab leidma mooduse poisi suhtumist muuta ilma, et ta peaks oma põhimõtetest loobuma. Järgnevad õppetunnid, millest on õppida mõlemal.

Kaja Kleimann