Raamatukava

Archive for 30. nov. 2012|Monthly archive page

“Ukuaru” esmaspäeval, 3. detsembril Tartu Linnaraamatukogu saalis kell 17.00

In raamatukava on 30/11/2012 at 21:55

ukuaru_leida-laius_elle-kull3. detsembril kell 17.00 saalis Filmiõhtu raamatukogus: linastub mängufilm“Ukuaru” (rež. L. Laius, 1973).

Filmile eelnevas vestluses osalevad näitleja Elle Kull, filmi stsenarist Mats Traat ja toimetaja Maris Balbat. Vestlust juhib Kadri Naanu.

Kokku üle 20 filmirolli teinud ja Eesti filmi sajandi naistähe tiitliga pärjatud Elle Kull tegi “Ukuarus” tudengina oma filmidebüüdi, teatrinäitlejana on ta laval tänaseni. Kirjanik Mats Traat ei sattunud filmi stsenaristiks sugugi juhuslikult – ta oli Moskvas stsenaristikat õppinud ja aastatel 1965 – 1968 Tallinnfilmis toimetajana töötanud. Teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik Maris Balbat oli aastast 1969 Tallinnfilmi mängufilmide toimetaja.

Film põhineb Veera Saare samanimelisel romaanil. Filmi pikkus 85 min, sissepääs prii. Filmiõhtu kuulub “Eesti film 100” programmi, toetab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond. ukuaruraamat

Filmiarvustusi:
Kiristiina Davidjants Maalehes 
Andres Laasik Eesti Päevalehes
Kaire Maimets Teater. Muusika. Kinos

Tore oli märgata, et niipea kui tulid esimesed teated sellest, et Ugala toob välja oma Ukuaru, siis huvi raamatu vastu kasvas.

Rahvamuusika või rahvaliku muusika tegijate ja austajate südamed on võitnud Arvo Pärdi “Ukuaru valss”.  Enamasti mängitakse seda lõõtsal või kandlel, aga nagu alljärgnevalt näha, sobib ka klaver.

Tiina Sulg

“Pilveatlas” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 29/11/2012 at 12:49

Tihtipeale on mul filmitutvustusete puhul tunne, et tutvustuse kirjutaja on näinud hoopis mingit muud filmi kui mina, aga olles raamatut lugenud ja nautinud, kõlab alljärgnev üsnagi usutavalt:

Tunnustatud filmitegijate, Lana Wachowski, Tom Tykweri ja Andy Wachowski võimas ja inspireeriv draama „Pilveatlas“ uurib seda, kuidas üksikelude teod ja nende tagajärjed mõjutavad üksteist läbi mineviku, oleviku ja tuleviku. Selles loos põimuvad omavahel dramaatiliselt märul, müsteerium ja romantika, kui üks hing vormitakse tapjast kangelaseks ning vaid üks heategu kandub üle sajandite edasi, et ärgitada revolutsiooni kauges tulevikus.

Tähtederohket rahvusvahelist osatäitjate seltskonda juhivad Oscari-võitjad Tom Hanks („Philadelphia“, „Forrest Gump“) ja Halle Berry („Koletise ball“). Neile sekundeerivad Oscari-võitja Jim Broadbent („Iris“), Hugo Weaving, Jim Sturgess, Doona Bae, Ben Whishaw, James D’Arcy, Xun Zhou, Keith David, David Gyasi, Oscari-võitja Susan Sarandon ja Hugh Grant. Iga osatäitja esineb mitmes rollis ning lugu liigub ajas ringi.

Filmi kohandasid kinolinale ja lavastasid Lana Wachowski, Tom Tykwer ja Andy Wachowski. Wachowskite eelmine tiimitöö stsenaristide ja lavastajatena oli revolutsiooniline „Matrixi“ triloogia. Tom Tykwer võitis Spiriti auhinna ja kandideeris BAFTA-le filmi „Lola jooks“ lavastaja ja stsenaristina. Hiljem on tema lavastajakäe alt tulnud mitmeid auhindu võitnud „Parfüüm: Ühe mõrva lugu.“

„Pilveatlas“ põhineb David Mitchelli tunnustatud bestselleril ning selle produtsendid on kahekordne Oscari nominent Grant Hill („Peenike punane joon“, „Elupuu“), kolmekordne BAFTA nominent Stefan Arndt („Valge pael“, “Hüvasti, Lenin!“ ja „Lola jooks“), Lana Wachowski, Tom Tykwer ja Andy Wachowski.

Linastusajad Cinamonis
Linastusajad Ekraanis

Raamatust
Jan Kaus Sirbis
Aet Varik Loomingus
Ulmekirjanduse Baas
Sehkendaja

Intervjuu David Mitchelliga Postimehes

David Mitchelli koduleht

Tiina Sulg

“Kallis härra Q” reedel, 30. nov Tartu Linnaraamatukogu saalis kell 15.00

In raamatukava on 27/11/2012 at 18:51

 

 

30. novembril kell 15.00 Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis filmipärastlõuna raamatukogus: linastub mängufilm “Kallis härra Q” (1998). Külas on filmi režissöör Rao Heidmets ja näitlejad Peeter Volkonski (Pudelimees) ning Kerti Rand (Sigrid).

Linateose aluseks on Aino Perviku samanimeline jutustus. Film on lastele, noortele, kogu perele, pikkus 1,5h, sissepääs prii. Üritus kuulub “Eesti film 100” programmi, toetab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond.

Rao Heimetsast pikemalt.
Aino Pervikust pikemalt.

Tiina Sulg

“Korczak” neljapäeval, 22. novembril kell 18:30 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2012 at 18:40

 Kuivõrd käesolev nädal kulgeb PÖFF-i tähe all, valisin ka filmi ja raamatu, mida soovitada, lähtudes PÖFF-i programmist. Poola režissööri Andrzej Wajda film “Korczak” (1990) on jäädvustus Janusz Korczakist—juudi-poola päritolu laste õiguste eest seisjast, arstist ja kirjanikust; keskendudes aastatele 1936—1942. Film on ajakohane sellepoolestki, et käesolev aasta on kuulutatud Janusz Korczaki aastaks— tema surmast Treblinka koonduslaagris möödub tänavu 70 aastat.

Korczaki kirjanduslik looming ühtib põhiteema poolest tema ülejäänud tegevusega—kesksel kohal on laps oma tervikliku sisemaailmaga, mis ei ole millegi poolest lihtsam või ebatäielikum kui täiskasvanul. Tema lasteraamatutest on laialt tuntud ja tunnustatud romaanid kuningas Maciuśest: “Kuningas Maciuś Esimene” ja “Kuningas Maciuś üksikul saarel”. Kuigi Maciuś on väike, peab ta kuningana kandma valitsemiskoormat samamoodi nagu täiskasvanud kuningad, paljusid asju Maciuś veel ei tea ja teeb valesti, ometi ei tagane ta vastutusest ning proovib oma suuri eesmärke ellu viia. Ära teha jõuab väike kuningas palju—võitleb rindel oma riigi vabaduse eest, sõlmib sõpruse kauge maa musta kuningaga, loob lastele oma parlamendi, kus nad saavad arvamust avaldada ja oma huvisid ellu viia. Headele kavatsustele vaatamata ei õnnestu Maciuśel ühiskonda palju õiglasemaks ja paremaks muuta, maailm osutub lihtsalt sedavõrd keeruliseks paigaks.

Huvilistele mõned teemakohased lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Janusz_Korczak

http://publik.delfi.ee/news/kino/poola-filmirezhissoor-andrzej-wajda-saab-elutoo-oscari.d?id=192941

Triin Põldver

“Deemonid” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 15/11/2012 at 19:47

Filmi tutvustus kõlab: Deemonid on tragikoomiline lugu tavalistest inimestest ja nende mitte nii tavalistest valedest, mille abil ehitatakse üles vaimne ja hingeline põrgu endale ja oma lähedastele olles seejuures veendunud, et eesmärk pühendab abinõu. Meie ees avaneb samm sammu haaval kolme täiesti erineva tausta ja iseloomuga inimese teekond kasiinosõltuvusse, kus igal tegelasel on omad tõekspidamised, mis aga kaua ei püsi…
„Deemonid“ on katse vaadata mängurite sisemaailma, et mõista nende valikute ja eluviiside tagamaid ja mis veelgi olulisem – mõista, et igaüks meist võib sarnastele juhtumistele olla lähemal kui arvatagi võiks. 
„Deemonid“ teeb eriliseks asjaolu, et süžee põhineb tõsielulistel lugudel, mis on juhtunud inimestega meie keskelt. Film räägib küll kasiinodest ja sõltuvusest, kuid mis veelgi enam, see viib inimesed maailma, kus ühest valest saab teine ja veerema hakanud lumepall matab enda alla kuitahes head kavatsused.
Osades: Tambet Tuisk, Ene Järvis, Ain Lutsepp, Evelin Võigemast, Mait Malmsten, Liina Tennosaar, Eva Püssa, Kaia Skoblov, Andres Lepik, Peeter Oja, lavastaja Ain Mäeots, käsikiri Ain Mäeots, Toomas Tilk, Jan Kaus.

Filmi kodulehekülg.
Vaskussi arvustus.
Jaanus Kulli arvustus Õhtulehes.

Raamatuid mänguritest või mängukaartidest:
Fjodor Dostojevski “Mängur” (kogumikus “Teisik”)
Aleksandr Puškin “Padaemand” (“Peeter Suure moorlane. Padaemand”)
Peter Carey “Oscar ja Lucinda”
Paul Auster “Juhuse muusika”
Jostein Gaarderi “Mängukaartide saladus”

Tiina Sulg

“Hotell Transilvaania”, “Frankenweenie” ja “Viis legendi” Ekraanis

In raamatukava on 15/11/2012 at 18:26

Mulle tundub, et tänapäeva õuduskirjanduse üks uus suund on mitte õuduse ja hirmu esilekutsumine, vaid hirmu hajutamine. Kasutatakse selleks folkloorist tuntud või kirjandusklassikas õudseks kirjutatud tegelastega pealtnäha muretult mängimist, erisuguseid mikse ja kollaaže ning tihtipeale valatakse tulemus paroodiakastmega üle. Tulemuseks võib olla palagan, aga võib olla ka inimese süvahirme analüüsiv teos. Oleneb autori andekusest. Kummalisel kombel pakutakse selliseid töötlusi just nooremale lugejale, kellele alustekstid veel sugugi tuttavad ei ole. Seda tüüpi filmid on nüüd korraga kinos Ekraan näha.

“Hotell Transilvaania” lähtealuseks on Bram Stokeri “Dracula”, filmi kohta lähemalt siit, Tarvi arvustus siit; “Frankenweenie” toetub Mary Shelley “Frankensteinile”, filmist siit, Diana arvamus siit;  “Viis legendi” on võtnud lastele tuttavamad tegelased: Jõuluvana, Lihavõttejänes, Hambahaldjas, Une-Mati ja Pakasepoiss, filmist siit.

Lootes parimat.

Tiina Sulg

“Magus elu” esmaspäeval, 5. novembril kell 22.25 ETV2-s Fellini

In raamatukava on 02/11/2012 at 19:01

 “Magus elu”, rohkem tuntud kui “La dolce vita” (1960), on oivaline film nii esimest-, kui ei-teagi-mitmendat-korda vaatamiseks!

Anita Ekberg Trevi purskkaevus…no kes suudaks seda unustada?

Frederico Fellini  on kahtlemata üks maailma kuulsamaid ja enim filmikunsti mõjutanud režissööre. Kui nüüd Oscareid lugeda (ehkki Euroopa filmi jaoks on muidki olulisi auhindu), siis Fellini ise on nomineeritud 12 korda (sh selle filmi eest!) ja pole kordagi võitnud, kuid see eest on viis tema  filmi pälvinud parima võõrkeelse filmi auhinna. “Magus elu”  võitis Oscari kostüümide eest ja kaheksa muud auhinda.

Film jälgib Rooma ajakirjaniku Marcello Rubini (Mastroianni) elust seitset päeva ja ööd. Marcello on elupõletaja, kes ei suuda midagi tõsist saavutada. Ta proovib otsida kasutoovaid suhteid kuulsustega, üritades nende tähelepanu võita. See hedonistlikele liialdustele keskenduv suurejoonelise ja lendleva visuaaliga film on Fellini üks populaarsemaid ja enim inspireerinud teoseid, mis kinnistas mitte ainult selle autori, vaid kogu Itaalia kino filmimaailma kaardile. “La Dolce Vita” muutis Fecerico Fellini ja Marcello Mastroianni surematuks ning tõi käibele sõna “paparazzo”.

Osades Marcello Mastroianni, Anita Ekberg, Anouk Aimée, Yvonne Furneaux jt. Võidetud auhinnad: Kuldne Palmioks – Cannes 1960, Hõbepael – parim meesnäitleja, parim kunstnik, parim originaallugu, Itaalia Rahvuslik Filmiajakirjanike Ühendus (1961), Oscar – parim kostüümikunstnik 1962.

Juurde saab lugeda  Fellini kohta inglise keeles  ja soome keeles  ning kõige paksem on venekeelne teos.

Tervet hulka filme saab ka raamatukogust laenutada.

Kaja Kleimann

“Bel Ami” laupäeval, 3. novembril kell 22.35 Kanal 2-s

In raamatukava on 02/11/2012 at 17:43

Guy de Maupassanti looming on aluseks aukartustäratavalt suurele hulgale filmidele. Eesti keeles on ka lugemiseks päris korralik valik ja eriti novelle tasub ikka aeg-ajalt üle lugeda.

“Bel Ami” (esitrükk 1885.a) jõudis esimest korda kinolinale  Itaalia tummfilmina 1919. aastal. 1939. aastal sakslaste vändatud  versioon nomineeriti Veneetsia festivalil Mussolini karikale. 1947. aastal tehti film Mehhikos, 1954. aastal filmiti Austrias  “Bel Ami” paralleelselt Austria ja Prantsuse versioonis, eraldi saksa- ja prantsuse keelt kõnelevate näitlejatega. Filme, tele- ja miniseriaale on veel aastatest 1968, 1971, 1976, 1978, 1983, 2005 ja nüüd siis tele-esilinastus USA, Prantsusmaa ja  Itaalia uhiuuest ühistööst (2012). Reiting pole sellel küll eriti kõrge ja eriti kritiseeritakse just Robert Pattisoni, kuid kuna tema kõrval mängivad teadaolevalt oivalised näitlejannad  Uma Thurman,  Christina Ricci ja Kristin Scott Thomas, peaks seda siiski vaatama.

Sisu poolest on tegemist kiredraamaga hea väljanägemisega kõrtsiomanike pojast Georges Duroy´st . Ajakirjanikust noormees elab Pariisis unistades ilusast elust kõrgseltskonnas – ja sinna libe avantürist ka jõuab, sest meeldib väga naistele. Tema karjäär sõltub nüüd tema hurmavast välimusest ja võluvatest maneeridest ning raha ja positsiooni nimel on ta valmis kõigeks. Muutudes oma edu orjaks, unustab mees, mis on tõeline armastus.

Kaja Kleimann

„Prohvet“ Kanal 11-s 04.11 kell 2.20

In raamatukava on 01/11/2012 at 16:17

Kui tegemist on Philip K. Dicki mõnel raamatutel tugineva filmiga, siis tuleb seda vaadata. Kui tegemist on ulmefilmiga, siis tuleb seda vaadata.

Kui filmis mängivad Nicolas Cage või Julianne Moore, veel parem kui mõlemad koos, siis tuleb seda vaadata.

„Prohvet“ (2007) on väga lõdvalt Philip K. Dicki jutul „The Golden Man“ põhinev ulmefilm, mille peaosades igavene hullumeelne Nicolas Cage ja alati silma rõõmustav Julianne Moore. Film jutustab loo Las Vegase mustkunstnikust, kelle tuleviku nägemise võimed võivad päästa maailma tuumarünnakust. Sügavamõttelisi eetilisi vestlusi ja moraalselt kaheldavaid valikuid pole mõtet filmist otsida, kuid sinise esmaspäeva lõpetuseks ja ahastama paneva pühapäeva alustuseks sobib see nagu prillid raamatukogutädi ninale.

Filmi kohta saab eestikeelse ükevaate Ulmeguru blogist  ja  inglise keelse IMDb-st.

Philip K. Dicki multidimesionaalseid ja vaimu väänavaid tekste on võimalik laenutada Tartu Linnaraamatukogust, kuid lugu kuldset mehest mitte. Kui huvi algteksti vastu osutub peale filmi vaatamist suuremaks, siis saab lisapalu tellida inglisekeelsest Vikipeediast.

Liis Pallon