Raamatukava

Archive for 15. november 2012|Daily archive page

“Deemonid” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 15/11/2012 at 19:47

Filmi tutvustus kõlab: Deemonid on tragikoomiline lugu tavalistest inimestest ja nende mitte nii tavalistest valedest, mille abil ehitatakse üles vaimne ja hingeline põrgu endale ja oma lähedastele olles seejuures veendunud, et eesmärk pühendab abinõu. Meie ees avaneb samm sammu haaval kolme täiesti erineva tausta ja iseloomuga inimese teekond kasiinosõltuvusse, kus igal tegelasel on omad tõekspidamised, mis aga kaua ei püsi…
„Deemonid“ on katse vaadata mängurite sisemaailma, et mõista nende valikute ja eluviiside tagamaid ja mis veelgi olulisem – mõista, et igaüks meist võib sarnastele juhtumistele olla lähemal kui arvatagi võiks. 
„Deemonid“ teeb eriliseks asjaolu, et süžee põhineb tõsielulistel lugudel, mis on juhtunud inimestega meie keskelt. Film räägib küll kasiinodest ja sõltuvusest, kuid mis veelgi enam, see viib inimesed maailma, kus ühest valest saab teine ja veerema hakanud lumepall matab enda alla kuitahes head kavatsused.
Osades: Tambet Tuisk, Ene Järvis, Ain Lutsepp, Evelin Võigemast, Mait Malmsten, Liina Tennosaar, Eva Püssa, Kaia Skoblov, Andres Lepik, Peeter Oja, lavastaja Ain Mäeots, käsikiri Ain Mäeots, Toomas Tilk, Jan Kaus.

Filmi kodulehekülg.
Vaskussi arvustus.
Jaanus Kulli arvustus Õhtulehes.

Raamatuid mänguritest või mängukaartidest:
Fjodor Dostojevski “Mängur” (kogumikus “Teisik”)
Aleksandr Puškin “Padaemand” (“Peeter Suure moorlane. Padaemand”)
Peter Carey “Oscar ja Lucinda”
Paul Auster “Juhuse muusika”
Jostein Gaarderi “Mängukaartide saladus”

Tiina Sulg

“Hotell Transilvaania”, “Frankenweenie” ja “Viis legendi” Ekraanis

In raamatukava on 15/11/2012 at 18:26

Mulle tundub, et tänapäeva õuduskirjanduse üks uus suund on mitte õuduse ja hirmu esilekutsumine, vaid hirmu hajutamine. Kasutatakse selleks folkloorist tuntud või kirjandusklassikas õudseks kirjutatud tegelastega pealtnäha muretult mängimist, erisuguseid mikse ja kollaaže ning tihtipeale valatakse tulemus paroodiakastmega üle. Tulemuseks võib olla palagan, aga võib olla ka inimese süvahirme analüüsiv teos. Oleneb autori andekusest. Kummalisel kombel pakutakse selliseid töötlusi just nooremale lugejale, kellele alustekstid veel sugugi tuttavad ei ole. Seda tüüpi filmid on nüüd korraga kinos Ekraan näha.

“Hotell Transilvaania” lähtealuseks on Bram Stokeri “Dracula”, filmi kohta lähemalt siit, Tarvi arvustus siit; “Frankenweenie” toetub Mary Shelley “Frankensteinile”, filmist siit, Diana arvamus siit;  “Viis legendi” on võtnud lastele tuttavamad tegelased: Jõuluvana, Lihavõttejänes, Hambahaldjas, Une-Mati ja Pakasepoiss, filmist siit.

Lootes parimat.

Tiina Sulg