Raamatukava

Archive for 15. dets. 2012|Monthly archive page

“Kääbik” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 15/12/2012 at 12:33

the-hobbit-an-unexpected-journey-426288lEi ole mingit kahtlust, et publikust kauaoodatud “Kääbiku” filmil puudust ei tule. Inimesed, kes suhtuvad kahtlustavalt üpris õhukese raamatu kolmeks filmiks jagamisse, lähevad kinno vähemalt vägevaid loodusvaateid nautima, põhimõtteliselt peaks mingi ettekäände leidma igaühe jaoks. Nagu ma aru sain, lohet tuleb terve aasta oodata, sest järgmine film esilinastub 3. dets. 2013 ja viimane 18. juulil 2014.

Kes ei jõua ära oodata, mis edasi saab või täpselt ei mäleta, sellel on aeg  raamatut lugeda!kääbiku kaas3 Ehkki praegu tuleb selleks ennast kõigepealt järjekorda panna, ükskõik kas eesti- või inglise keeles lugemiseks.

Kui  “Sõrmuste Isand” on jõukohane vaid tõelistele Tolkieni fännidele, siis “Kääbik” on lugemiseks tõesti igaühele, sest huvitavaid tegelasi ja põnevaid seiklusi saab jälgida ilma tuhandeid aastaid erinevate rasside (või pigem vist liikide?) sugupuid ja poliitika ajalugu jälgimata.

Tegelikult tahaks siia juurde soovitada veel üht täiesti erilist ViimaneSK_esikaas_mediumteost, Kirill Jeskovi  raamatut “Viimane sõrmusekandja”,  mis kirjeldab sõrmuste lugu orkide vaatepunktist ja teeb seda tõeliselt nauditavalt.

Cinamoni linastusajad leiate siit  ja  Ekraani omad siit .
Filmi kohta on juba kirjutatud Postimehes ja Eesti Päevalehes .

Kaja Kleimann

“Kõned, mis muutsid maailma“ esmaspäeval, 17.detsembril kell 22.10 ETV-s

In raamatukava on 15/12/2012 at 12:14

cicero Dokumentaalfilme näidatakse meile õnneks üha rohkem.

Millised kõned tulevad esimesena pähe, kui küsitakse? Kõned Catilina vastu ja Jakobsoni 3 isamaakõnet. Järgmisena võib-olla suurepärane film “Kuninga kõne”, kus rohkem küll avaliku esinemise probleemiga tegemist.

Aga maailmas on  tohutult palju tähtsaid kõnesid!meri koned

 

Selgub, et on olemas täpselt sama pealkirjaga raamat ja oleks huvitav teada, kui seotud need omavahel on!  See on suurepärane raamat, mis algab mäejutlusest ja lõpeb George W. Bushi kõnega ameerika rahvale 11. 09.2001. Kas see viimane kõne nüüd just maailma muutis, pigem peeti see muutunud maailmas, aga oluline oli see kahtlemata.

Üsna huvitav peaks olema raamat pahaste naiste pahaste kõnedega .  Kasulikud raamatud on veel: Kõne koostamise õpik  ja Praktilisest kõnekunstist , mis sisaldab näiteid.  Avaliku esinemise nippe saab Katrin Aedma raamatust .

Kaja Kleimann

„Kaldale uhutud“ pühapäeval, 16. detsembril kell 22.15 TV3-s

In raamatukava on 10/12/2012 at 11:24

kaldaleuhutudfilmSee nädal möödub klassika tähe all. Käesoleval juhul on aga klassika nii hästi ära peidetud, et kooli kohustulikust kirjandusest kõrvale hiilinud, alates 1990. aastast sündinud või lihtsalt halva mäluga inimesed ei pruugi seda üldse ülessegi leida, sest filmi kohta uurimistööd läbi viies leidsin nii mitmeski kohas väiteid, et linateos on absoluutselt täielikult vaieldamatult originaalne ning ei toetu mitte vähimalgi määral ühelegi paberkandjal väljaantule.

2000. aastal linastunud „Kaldale uhutud“ on lugu lennuõnnetusest pääsenud mehest, kes asub elama üksikule saarele ja seda lausa neljaks aastaks, kaaslaseks üksnes võrkpall. Et mitte üllatust rikkuda mainin ainult, et vaimsed ja füüsilised katsumused ning monolavastus on selle filmi kõige olulisemateks märksõnadeks. Kas tuleb meelde midagi sarnast varasemast kirjandusest?robinsonvana

Ei saa luua teost saatuslikust armastusest meenutamata Shakespeare’i näidendit „Romeo ja Julia“. Ei saa luua teost paratamatult hukule määratud võitlusest meenutamata Cervantese romaani „Don Quijote“. Ei saa luua teost ideaali poole pürgivast ühiskonnast meenutama More’i “Utoopiat”. Ei saa luua teost mehest üksikul saarel meenutamata Daniel Defoe romaani „Robinson Crusoe“. Need on tüvitekstid, millele on omased avarapilgulised probleemi püstitused ja laiahaardelised lahendused. Ja selleni ma tahtsingi jõuda. Robert Zemeckise kinofilm põhineb suuremal või vähemal määral Defoe loodud tüvitekstil „Robinson Crusoe“ – tunnistab ta seda siis või mitte.

robinsonlasteKui palju on aga ühist Tom Hanksi tegelaskujul ja Robinsonil tuleb teil endil juba järele uurida.

Ühe olulise tüviteksti looja nimelisest Tartu Linnaraamatukogust saab Defoe „Robinson Crusoet“ laenutada küll ja veel, erinevate pealkirjadega ning mitmepalgeliste formaatidena. Huvi korral leiab lisandusi filmile eesti keeles ja inglise keeles.

Liis Pallon

„Karu süda“ reedel, 14. detsembril kell 22.25 ETV-s ja pühapäeval, 16. detsembril kell 13 ETV2-s

In raamatukava on 10/12/2012 at 10:28

karusydafilmOn raamatuid, mida peab lugema. On filme, mida peab vaatama. Nendest pole pääsu, kui sa tahad jõuda lähemale elu saladusele või iseenda mõistmisele. Need raamatud ja filmid kuuluvad nimetaja alla „klassika“. Klassika on universaalne, igavene ja omnipotentne. Nikolai Baturini romaan „Karu süda“ ja Arvo Iho samanimeline film on klassikad, sest erinevalt teistest eesti loojatest, kes mämmutavad juba 100 aastat meie rahva paigallennust, on nende sepitsetu rahvaste ja aegade ülene, rebitud lahti triviaalsest elu-olust, tõstetud käeulatusest pilvepiirini.

Iho 2001. aastal kaasmaalasteni jõudnud „Karu süda“ jutustab loo Niikast (Rain Simmul), kellest saab Siberis (naiste-)kütt. Võtted toimusid hingematvalt looduskaunis Tjumeni oblastis ja Komimaal, nii et kui see teid ei köida, võib teleka rahulikult vaigistada ning ainult vaateid nautida.karusydaraamatvana

Žanrimääratluselt on see romantiline draama, ilmselgelt on see pandud üksnes üheülbaliste hollivuudi saastateostega harjunud vaatajate ligimeelitamiseks, sest ”Karu süda” on küll kõike seda, kuid ka rohkemgi veel. Palju rohkem.

Nagu juba olete aru saanud, siis film põhineb Baturini romaanil, mille kohta saate väga põhjalikult lugeda siit. Lisaksin ainult seda, et kui Baturini vastu tekib suurem sümpaatia ja huvi, siis tähelepanelikum lugeja võiks analüüsida tema romaanide peategelaste nimesid. Nendes peitub magneetiline loogika.

karusydaraamatuus1989. aastal ilmunud raamatut „Karu süda“ saab hulgaliselt laenutada Linnaraamatukogust, nagu ka teisi Baturini loomingu pärleid.

Lisalugemist leiab vabast entsüklopeediast ja ETV kodulehelt.

Liis Pallon

“Siid” pühapäeval, 9. detsembril Kanal 2-s kell 00.15

In raamatukava on 06/12/2012 at 14:53

siidfilmSeekordse filmitutvustus on Kristiina Davidjantsilt tema Eesti Päevalehes ilmunud filmiarvustusest: “Alessandro Baricco samanimelisel romaanil põhinev “Siid” jutustab loo mehest, keda närib aastakümneid kirg naise vastu, keda tal pole eales määratud kätte saada. 19. sajandi Prantsusmaa – Hervé Joncour (Michael Pitt) elab rahulikku elu, kuni tööülesanded saadavad noormehe Jaapanisse siidiussimune hankima. Seal kohtub Hervé kohaliku üliku konkubiiniga, kelle eksootiline ilu ei jäta prantslast enam aastakümneteks rahule. Hervé armastab oma seaduslikku kaasat Hélène’i (Keira Knightley) kogu südamest, kuid salapärane jaapanlanna ei lase meest enam rahulikult edasi elada. Kellele ilmselt imekaunis, kellele lihtsalt igav. “Siidi” algtõukeks on olnud pompoossed ja poeetilised ambitsioonid, kuid tundub, nagu oleks võttemeeskond teinud tööd mingist kohutavast letargiast närituna. Esimesed armastajad ekslevad mööda filmi kuhugi välja jõudmata – nii nagu ilmselt ka suurem osa vaatajaid.” Ettevaaltlikult igavaks määratletud filmile on ta hindena siiski “5” pannud.

Filmi pole ma näinud, aga raamat mulle üsna meeldis. Baricco on autor, kes paistab sobivat üsna paljudele lugejatele. Raamatu ja filmi võrdluseks tsitaat Toomas Vindi blogist: “Lugenud raamatu läbi, olin veidi ehmunud, et ma ise polnud seda teksti end jaoks avastanud. Aga kes see kõike jõuab. Nüüd on „Siidist“ film tehtud, aga film ei paku peale liikuvate piltide mitte midagi rohkemat, mitte väikest osagi sellest, mida tekst suudab. Tänapäeval, kui lugusid ei loeta vaid vaadatakse, saavutavad tõelised kirjandustekstid hindamatu väärtuse. Suurepärane tekst ongi see, millest ei anna filmi meisterdada.siidraamat

Alessandro Bariccost:
Nädala autor
Intervjuu Eesti Päevalehele
Eva Koff TMK-s

siidmaalRaamatust “Siid”:
Raamatukoi
Nõudmiseni
Silja
Karin Evik
Epp Jalakas

Kunstnik Airi Luik on raamatu mõjul loonud lausa maaliseeria.

T. S.

“Teel põhja” Ekraanis

In raamatukava on 05/12/2012 at 11:28

teelpohjaFilmi tutvustus: Teel põhja (Tie Phjoiseen, Soome, 2012). Timo Porala (Edelmann) on hinnatud kontsertpianist, kelle eraelu on karile jooksnud. Ühel päeval konutab Timo koduukse eest vanem meesterahvas Leon (Loiri), kes osutub tema isaks. Leo jättis oma kolmeaastase poja maha ja kadus 35 aastaks laia maailma.  Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik, kes pidi erinevate jamade tõttu kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Nüüd on ta tagasi, sooviga pärandada pojale saladuste sasipundar, mis annab vastused ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb asuda ühisele rajale – teele Põhja. Režissöör: Mika Kaurismäki, osades: Vesa-Matti Loiri, Samuli Edelmann, Peter Franzen jt.tervominu

Soome kirjandust on eesti keeles üsna palju ilmunud, filmiga seonduvalt depressiivsuse 150 halli varjundit kirjeldavatest mõrkmusta huumoriga vürtsitatud perekonnalugudest tooks välja Jari Tervo “Minu suguvõsa lugu” (Kalev Kesküla arvustus), Leena Lehtolaineni “Uskusid juba – on meelest länud” (pikemalt kirjutasin siin) ja Hannu Luntiala “Viimased sõnumid” (paari sõnaga siit). Irvhambad väidavad, et soomlust saab kokku võtta kolme sõnaga, nagu järgnevas laulus:

Tiina Sulg