Raamatukava

Archive for 31. jaan. 2013|Monthly archive page

“Edith Piaf – Elusse armunud” pühapäeval, 3. veebruaril kell 21:00 Kanal 11

In raamatukava on 31/01/2013 at 13:50

“Edith Piaf – elusse armunud” on võrratu prantuse film, mis on võitnud ridamisi auhindu. Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav draama on klassikaline eluloofilm omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide. Belleville’i agulitänavatelt New Yorgi kuulsaimatesse kontserdisaalidesse kulgenud Edith Piafi elu iseloomustas võitlus, olgu siis laulmise, ellujäämise, armastuse või õnne eest.

Edith Piaf sündis 1915. aastal Pariisis. Ema jättis ta aastasena maha, tsirkuseakrobaadist isa andis aga tütre oma bordellipidajast ema kasvatada.

edithKolmeaastaselt põetud silmapõletiku tagajärjel jäi laps pimedaks. Aastaid hiljem sai ta silmanägemise tänu prostituutidele, kes raviraha kokku klappisid, siiski tagasi. 14- aastaselt tabas Piaffi aga uus krahh: ta jäi kurdiks. Viimast elulooseika filmis siiski ei kajastata. Väga napilt leiavad äramärkimist ka mõned teised Piafi saatusepöörded – teismelisena rasedaks jäämine, tütre surm, kaks abielu, Teise maa­ilmasõja aegne töö Prantsuse vastupanuliikumise heaks. Režissöör keskendub hoopis lauljatari tipputõusule ning raugematule elujanule, mis ei vaibu kõigi kriiside kiuste. Samuti näitab ta lauljatari alkoholismi ja hilisemat morfiinisõltuvust, mis tekkis peale ränka autoavariid. Piaf oli mitmetahuline isiksus. Ta võis räigelt vanduda, juua laua alla enamiku mehi ning hiilata seltskonnas oma terava keele ja ropu suuga. Paljud lähikondsed nimetasid teda türanniks, kes võis samas olla ka meeletult helde.

Edith Piafist sai tänu oma maagilisele häälele staar siin- ja sealpool Atlandi ookeani. Oma lühikese kasvu ja närvilise meelelaadi tõttu pälvis ta juba varakult hüüdnime Pariisi Varblane (La Môme Piaf). Tema pöörased armu- ja sõbrasuhted meelelahutusmaailma suurte nimedega (Charlie Chaplin, Jean Cocteau, Yves Montand, Marlene Dietrich jt) olid seltskonnakroonikute meelisteemad.

Ja kõige tähtsam etapp tema jaoks: armumine poksijasse Marcel Cerdan’i, kellel oli oma naine ja lapsed, aga Edith oli tema kõrval üliõnnelik. Mehe traagiline hukkumine lennukatastroofis, sellele järgnenud morfiinisõltlus, autoõnnetus, haigestumine vähki ning varane surm tegid Piafist klassikalise kangelanna, keda ümbritseb tänini ikooni oreool. Ühes hilises intervjuus küsiti lauljalt, mida ta soovitaks naistele ja ta vastas: “Armasta”.

Lavastaja Oliver Dahan suutis Piafi helge ja tumeda poole õnnestunult ühte õblukesse kehasse mahutada. “Kui ema jätab su aastasena maha, sa otsid armastust ega leia seda, muutub üksildus su suurimaks hirmuks. Piafi suurim hirm oligi üksi jääda. Seda kartis ta rohkem kui surma,” arvab lavastaja.

Kurb ja traagiline elu – see annab alati head materjali põneva filmi väntamiseks. Mitte üksnes lugu ise polnud kaasahaarav vaid kangelannat kehastanud Marion Cotillard näitlejatöö oli fantastiline. Omapoolse suure panuse andsid filmi õnnestumisele ka sellised prantuse võrratud näitlejad nagu Gérard Depardieu, Sylvie Testud, Pascal Greggory, Emmanuelle Seigner, Jean-Paul Rouve.

Marion Cotillard oleks just kui ise laulnud neid laule – nii võimas ja realistlik. Filmi lõpus kõlanud laulu järele tundus just kui oleksin tema kontserdile sattunud. Film jättis unustamatu mulje, mõjus mulle nii, et pisarad jooksid.

Arvustusi Äripäevas ja Eesti Päevalehes.

Raamatuid Edith Piafi kohta: Edith Piaf “Minu elu [Prantsuse laulja mälestusi]” (1994),  Édith Piaf  “Õnnepeole” (2010), Jean Mareska “Édith Piaf valguses ja varjus” (2009).

Sirje Suun

“Taarka” reedel, 01. veebruaril kell 21:40 ETV-s

In raamatukava on 28/01/2013 at 14:01

taarkafilmMaailma esimene setokeelne film räägib ühe väikese rahva kirkaimast kangelasest,  rahvalaulikust Hilana Taarkast, naisest, kes elas kogu oma elu ühiskonna heidikuna väikeses korstnata majas; laste vallasemana vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Lauldes alati tõtt, vahel kibedat, vahel naljakat, vahel julma. Teda kardeti ja põlati, vihati ja ihaldati. Taarka laulis läbi kogu oma uskumatu elu, üle oma saatuse, väikesest seto külast rahvusvahelise tuntuseni välja. Ja laulis ta hästi. Väga hästi. Taarkast sai Lauluema, legend. Kuid naisena, kogukonna liikmena ei võtnud seto rahvas teda kunagi päriselt omaks. Taarka – põlatud naine ja jumaldatud laulik.

taarkasisaskNoort Taarkat mängib Inga Salurand, veel kehastavad Taarkat Siiri Sisask ja Marje Metsur. Taarka isa rollis on Peeter Oja, tema ema – Liina Tennosaar. Anna Raudkatsi osas on Helena Merzin. Vana Vassot mängib Tõnu Oja, noort Vassot tema poeg Kaarel Oja. Väisäneni mängib noor andekas Soome näitleja Mikko Nousiainen, kes on juba sealsetest filmidest tuntud. President Pätsi, kes tuleb Taarka uut maja avama, kehastab Raivo E. Tamm. Tegelastena on sisse toodud ka Soome president ja vägede juhataja Mannerheim, kes võtavad Helsingis Hilana Taarkat vastu. Mannerheimi mängib üks Soome kuulsamaid näitlejaid – Markku Peltola. Taarka suure vihavaenlase rollis on Inara Luigas.

taarkaraamatMängufilmi “Taarka” võtted kestsid Setomaal ja Soomes. Filmi režissöörid: Ain Mäeots ja Hardi Volmer. „Taarka” põhineb Kauksi Ülle samanimelisel näidendil. Filmi stsenaarium valmis Mart Kivastiku, Kauksi Ülle, Elo Seliranna, Ain Mäeotsa ja Hardi Volmeri koostöös. Muusikarohke filmi helilooja on Andres Lõo, operaator Elen Lotman, kunstnik Elo Soode.

Filmi on saanud palju tunnustusi: “TartuFF 2008” publikupreemia, Seto omakultuuripreemia (2008), Eesti kultuurkapitali debüüdipreemia (2008) ja ETV kultuurisaate OP! “Aasta film 2008”. Taarka film on olemas ka raamatukogus. Loe lisaks Vanemuise lehelt ja Tsitronkollase blogist.

Sirje Suun

“Vesihobu” esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 21:00 Kanal 11-s

In raamatukava on 28/01/2013 at 13:26

vesihobu1”Vesihobu” on Dick King-Smithi samanimelise raamatu alusel vändatud kogupereseiklus. Osades Emily Watson, Alex Etel, Ben Chaplin, David Morrissey ja Brian Cox. Lavastas Jay Russell.

vesihobu2Angus MacMorrow on üksildane šoti poiss, kes ootab päeva, mil ta isa sõjast koju naaseks. Anguse elu muutub korrapealt väga põnevaks päeval, mil ta viib koju järvekaldalt leitud salapärase eseme. Ta saab varsti aru, et see on maagiline muna ning et sellest kooruv olevus pole keegi muu kui šoti rahvajuttudes esinev muinasjutuline ”vesihobu”. Püüdes varjata seda kummalist külalist, leiab Angus endale sõbra, kellest saab alguse legend.

ponnRonald Gordon King-Smith (1922 – 2011) oli Suurbritannia lastekirjanik. Ta osales Teises maailmasõjas ning pidas umbes 20 aastat pärast seda farmi. Tema esimene raamat ilmus 1978. aastal. Ta kirjutas kokku üle saja raamatu. Tema tuntuim teos on 1983. aastal ilmunud romaan “The Sheep-Pig”, mille põhjal on tehtud film “Babe”. Eesti keeles on raamat ilmunud pealkirjaga “Põnn”.

Sirje Suun

“Daam koerakesega” 21. jaanuaril Cinamonis kell 15:00

In raamatukava on 21/01/2013 at 13:57

daamfilm2Anton Tšehhovi samanimelisel novellil (esmakordselt avaldatud aastal 1899) põhinev draama “Daam koerakesega” on valminud 1960. aastal Lenfilmis režissöör Iosif Kheifitsi käe all. Imekaunid must-valged kaadrid suvisest Jaltast ja talvisest Moskvast, tuntud helilooja Nadežda Simonjani mõjuv muusika ning Ija Savvina ja Aleksei Batalovi meisterlikud näitlejatööd toovad suurepäraselt esile 19. sajandi õhkkonna ja inimeste võitluse ühiskonnas valitsevate normide ning iseendi tunnete vahel.

Film osales 1960. aastal Cannes’i filmifestivalil.daamraamat

Novelli “Daam koerakesega” kirjutas Anton Tšehhov 1899. a, ajal mil ta viibis Jaltas tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele.

Meespeategelane Dmitri Dmitritš Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi “alamaks rassiks”. Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti.

daamfilmLinna saabub keegi umbes 40-aastane daam. Ta on ilusti riietatud ja käib regulaarselt oma väikese koeraga jalutamas. Linn on teda tähele pannud ja tunneb tema vastu huvi, kuid keegi ei tea temast vähematki. Anna on abielus ja elab mujal. Jaltasse tuli ta selleks, et oma mehest veidikeseks rahu saada.

Gurovit hakkab salapärane daam huvitama ja ta sobitab tutvust….

Piia Tuule

“Poiss triibulises pidžaamas” laupäeval, 26. jaanuaril TV3-s 01:35

In raamatukava on 19/01/2013 at 10:57

poiss_posterMidagi elulist…

 “Poiss triibulises pidžaamas” (Inglismaa USA, 2008). Noor Bruno on pärit rikkast perekonnast ning elab oma ema, vanema õe ja sõjaväelasest isaga sõjaaegsel Saksamaal. Perekond saadetakse maale elama ning isa saab uue töö. Bruno sõbruneb seal poisiga, kes kannab triibulist pidžaamat ja nime Shmuel ning elab elektritara taga. Bruno mõistab üsna pea, mis koht see on ja miks tal pole lubatud triibulises pidžaamas poisiga sõbruneda…

Originaalpealkiri: The Boy in the Striped Pyjamas, režissöör Mark Herman, osades: Asa Butterfield, Zac Mattoon O Brien, David Thewlis, Rupert Friend.poiss_triibulises_raamat

Filmi aluseks on samanimeline John Boyne romaan. See ei ole lasteraamat ning räägib ajaloosündmustest läbi üheksa-aastase Bruno silmade. Peategelane Bruno on esmalt veendunud, et teisel pool traataeda on parem kui siin. Mängud on põnevamad ja elu parem. Raamat surmast kus seda sõna ei nimetata.

Tavaliselt antakse tagakaanel aimu, millest raamatus juttu tuleb, aga selle loo puhul on seda lugemiselamust rikkumata keeruline teha. On oluline, et lugemist alustades ei teaks, millest see lugu räägib. Lugema hakates lähed sa rännakule üheksa-aastase poisi Brunoga (aga see raamat ei ole mõeldud üheksa-aastastele). Ja mõne aja pärast jõuad sa koos Brunoga traataiani. Loodetavasti sa päriselus selliseid aedu nägema ei pea.

poiss_filmRaamatut on võimalik laenutada Linnaraamatukogust. Eliisabeti blogipostituses “Lugemised II maailmasõja kohta” leiab lugemismuljeid.

Piia Tuule

“Pätu” neljapäeval, 24. jaanuaril ETV2-s kell 18.00

In raamatukava on 19/01/2013 at 10:42

paturaamatMidagi lastele…

Nüüd on nii, et Pätu lõpetab televiisoris! Päeva lõpul loeb perekond kokku, et täna juhtus lausa kaheksa õnnetust! Hullemat päeva annab aga olla, sest ka õnnetustel peab olema oma norm. Kuid ühes jõutakse üksmeelele – Pätu on ikka parem, kui kass või koer. Astrid Reinla kirjutatud raamatu järgi lavastas Tõnu Oja 1990. a. lastelavastuse Lasnamäel elava perekonna igapäevaelust ja paharett Pätust. Osades Aita Vaher (ema), Tõnu Oja (isa), Tõnu Saar (vanaisa), Kaur-Henn Jaadla, Piia-Kadri Selmet, väikeõde Linda.pätuise

Kes või mis on Pätu? Seda ei tea mitte keegi. Keegi ei ole teda näinud. Aga olemas ta on, see on enam kui kindel. Kes see muu oleks võinud ema vaasi ära lõhkuda ja isa kirjutusmasinasse koogipuru raputada, ja vanaisa prillid istus ka Pätu katki. Veel laskis Pätu Kauri rattal kummi tühjaks ja tilgutas Piia uuele helesinisele kleidile moosi. Pätu on tõesti hirmus salakaval.

pätu1Kõikidele nendele küsimustele saab vastuse Astrid Reinla raamatust “Pätu”.

P. T.

Kootud Pätu autor on Pandamõmmi ja pilti on pärit tema blogist.

“Neli tankisti ja koer” 21. jaanuaril ETV-2 kell 23:30

In raamatukava on 19/01/2013 at 08:51

nelitankistifilmKunagi lapsepõlves sai suure huviga vaadatud 21-jaolist sõjafilmi  “Neli tankisti ja koer” (1966). Minu südame võitis tark saksa lambakoer Šarik. Filmi stsenaariumi autor Janusz Przymanowski (1922-1998) kirjutas filmikäsikirja hiljem ümber romaaniks ja  raamat ”Neli tankisti ja koer”  on ka eesti keeles vanameister Aleksander Kurtna tõlkes olemas. Janusz Przymanowski on kireva elulooga mees. Ta olnud minöör, kaevur, arveametnik, traktorist, lendur, rindekirjasaatja, rindeajalehtede toimetaja. Tankistiks sai ta 17-aastaselt, kui saatuse keerdkäigud teda Nõukogude Liitu viisid, kus ta vabatahtlikult Punaarmeesse astus.

“Neli tankisti ja koer” (mille rahvalik alternatiivpealkiri NSV Liidus oli ”Kolm poolakat, grusiin ja koer”) keskendus tanki T-34 meeskonna juhtumustele aastail 1944–1945. 1. Poola rahvaarmee Westerplatte kangelaste nimelise 1. Varssavi tankibrigaadi koosseisu kuulunud tank nr 102 hüüdnimega ”Punapea” (”Rudy”) osales nii Poola territooriumi kui ka Berliini vabastamislahingutes. Seriaal lõpeb mere äärde jõudmise ehk Poola “vabastamisega”. Kultusseriaal tekitab poolakates vastakaid tundeid. Poola televisiooni poole pöördusid Armia Krajowa võitlejad, kes protestisid ajaloolist tõde moonutavate filmide näitamise vastu.  Vaatamata filmiloo sovetimeelsele propagandistlikule rõhuasetusele kujunes sari poolakate seas ülipopulaarseks, millest oli palju abi keskseid rolle kehastanud näitlejate edasisel karjääriteel. YouTube on võimalik vaadata, kuidas filmi vändati ja mis on näitlejatest edasi saanud.nelitankistiraamat

Sarja esimeses osas unistab Siberis elav 15-aastane Jan Kos rindele pääsemisest. Kuuldes Poola diviisi formeerimisest, läheb ta mobilisatsioonipunkti koos oma saksa lambakoerast sõbra Szarikuga. Ennast osava täpsuslaskurina näidanud Janek tutvub oma tulevaste võitluskaaslaste Olgierdi, Gustliku, Grigori ja Lidkaga.

Ajalehes Pärnu Postimees on avaldatud väga huvitav artikkel Kalev Vilgatsi sulest. Väike jutukene Eesti Päevalehest ja lisalugemist Elukirjast.

Sirje Suun

“Lumekuninganna” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 14/01/2013 at 16:57

lumekuningannamultikasCinamonis ja Ekraanis saab näha animatsiooni, mille aluseks võetud  Hans Christian Andreseni maailmakuulus muinaslugu. Seekord ei olegi täispikk multifilm tootja Hollywood, vaid Venemaa filmitööstus. Eestikeelses versioonis on tegelastele oma hääle andnud tuntud eesti näitlejad.

Lumekuninganna loob uut kalki maailma, kus emotsioone asendab kuiv arvestus ja inimeste hingi jahutab külm põhjatuul. Kunsti ja loominguga tegelevad inimesed muutuvad üleliigseteks. Väike ja julge Gerda võtab ette ohtliku teekonna, et päästa oma vend Kai Lumekuninganna küüsist. Uute sõprade abiga ühendab tüdruk oma pere ja leiab usu enesesse. Filmiga saab tutvust teha ametlikul koduleheküljel.  Esme Kassak arvustab multifilmi “Postimehes”.lumekuningannaraamat

Kinolugu ei järgi täpselt algse muinasjutu süžeed, kuid eks iga tegija tahab anda omapoolse nägemuse. Kes tahab meelde tuletada H. Chr. Anderseni “Lumekuningannat”, võib selle Linnaraamatukogust laenutada.

lumekuningannateleMinu isiklik kõige sügavam emotsioon seoses “Lumekuningannaga” on Eesti Televisioonis 1985 aastal valminud lastelavastus, mida on võimalik vaadata ETV2 kodulehel ja laenutada DVD-il meie raamatukogu muusikaosakonnas. Üks väike näide sellest lavastusest.

2010.aastal valmis Eestis mängufilm “Lumekuninganna” , mille režissöör-stsenarist Marko Raat. Selle filmi aluseks on samuti H. Chr. Anderseni “Lumekuninganna”,  kuid see film on mõeldud vanemale filmisõbrale. lumekuningannafilm

Filmis saab lugeda “Postimehest”, “Eesti Ekspressist”, “Sirbist” ja “Eesti Päevalehest”. 

Anu Amor-Narits

“Meri ja Orav” 18. jaanuaril kell 20:00 ETV2-s

In raamatukava on 14/01/2013 at 16:42

ivanoravetendusSee kindlasti paljudel juba nähtud humoorikas 2009. a. salvestatud etendus sobib hästi töönädalat lõpetama.

Lõbus lugu sellest, kuidas kõrges eas Ivan Orav ja Lennart Meri püüavad pööningult kirjutuslauda elutuppa vedada. See füüsiline töö käib aga korüfeedele üle jõu ja nii nad sisustavadki aega kehakinnitamisega, väikse napsiga ja vaimuka vestlusega. Eesti populaarseima nüüdiskirjaniku Andrus Kivirähki vaimurikka komöödia legendaarsetes nimiosades säravad Egon Nuter ja Andrus Vaarik.ivanoravdvd

Etendus on ka Linnaraamatukogu muusikaosakonnas DVD-il saadaval.

ivanoravraamatKui tundub, et tahaks veel veeta aega Ivan Orava põnevas seltskonnas, siis Linnaraamatukogus on Andrus Kivirähki “Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed” saadaval nii raamatu  kui helisalvestisena.

Anu Amor-Narits

“Protsess” 16. jaanuaril kell 21.00 ja 19. jaanuaril kell 00.10 ETV2-s

In raamatukava on 14/01/2013 at 16:30

protsessfilmMaailmakuulsa klassiku Franz Kafka “Protsess” (Eesti, 2010), seekord aga lühifilmi vormis ja veidi käändu.

Pangaametnik Josef K arreteeritakse omas kodus teadmata põhjusel. Algab absurdne protsess, mis viib fataalse lõpuni. Või alguseni. Kas unenäos sooritatud kuriteos võib keegi süüdi olla? K püüab leida väljapääsu unenäolises lavastuses, kus kõik on tõsine, kuid midagi pole tõsiselt võetav. On unenägu, mis pole unenägu; reaalsus, mis ei ole reaalsus; surm, mis ei ole surm; igatsus, mis loodetavasti on igatsus. Režissöör ja stsenarist Vallo Toomla. protsessraamat

Jan Kaus  analüüsib film Sirbis. F. Kafka raamatuid on loomulikult võimalik Linnaraamatukogust laenutada.

protsessraamatteine“Protsessi” paremaks mõistmiseks tasub kõrvale võtta “Konspekti”- sarjas ilmunud  “Franz Kafka. Protsess”, milles pakutakse tõlgendus antud teosele ja samuti peatutakse Franz Kafka elul.

Anu Amor-Narits

“Joomahullu päevaraamat” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 09/01/2013 at 12:42

joomahulluraamatÜsna tihti küsitakse raamatukogus: “Palun andke midagi head!” Ühtpidi konkreetne ja teistpidi nii lai palve, aga täidetav, sest häid raamatuid on õnneks palju. Palju raskem on, kui küsitakse: “Palun midagi head, lõbusat, lahedat, naljakat!” Huumorimeel on inimestel ikka nii erinev, et… Võta või Juha Vuorineni “Joomahullu päevaraamat”, mõne jaoks naljakas, mõne jaoks tüütu. Ma ise kuulun nende hulka, kes raamatut tüütuks peavad, aga läbi ma ta kunagi lugesin, pigem küll huvist fenomini – libablogist menuraamatuks – vastu, aga nende rõõmuks, kes “Joomahullu päevaraamatust” ja selle järgedest huumorilaksu kätte saavad, ja et neid on, saab järelda raamatukogu raamatute kapsastumise astmest, on raamat nüüd ka kinolinal.

Linastusajad Cinamonis.joomahullufilm
Linastuajad Ekraanis.

Leo Luksi mujed raamatust Eesti Päevalehes.
Tiit Tuumalu mujed filmist Postimehes.
L
oterii blogis Juha Vuorinenist.
Mihkel Mõisniku intervjuu Juha Vuorineniga 

Meeleolumuusikat humppa-metal bändilt Korpiklaani.

Tiina Sulg

“Jessenin” ETV2-s

In raamatukava on 07/01/2013 at 18:28

ants salumJärgnev postistus on pühendatud Ants Salumile, kelle elutöö on olnud mitmele põlvkonnale Viljandi kultuurikoolis käinutele sisendada armastust vene kirjanduse vastu,  kes on eesti keelde tõlkinud Sergei Jessenini poeemi “Anna Snegina” ning kes on oma elust kirjutanud “Raiusin kõik raamatusse. I. Kujunemise aastad” ja “Raiusin kõik raamatusse. II. Töö- ja tegutsemise aastad” . Ants Salumi foto Killu Maadla.jesseninfilm

ETV2 näitab 2005. a. valminud 11-osalist eluloosarja “Jessenin”. I osa esmaspäeval, 7. jaanuaril kell 20.00, kordusega neljapäeval, 10. jaanuaril kell 22.00, II osa esmaspäeval, 14. jaanuaril kell 20.00, kordusena neljapäeval 17. jaanuaril kell 22.00 jne.

jesseninraamatJessenini luulet on eesti keeles päris palju ilmunud, viimati 2008. a., aga miskipärast on minu jaoks see õige kogu 1970.  a. ilmunu. Luulenäide siit.

Kunagi aegu tagasi sai ühe toreda pundiga Jessinini luuulest ja vene rahvalauludest kokku pandud lavakavas osaletud. Järgneva laulu olemasolust me kava kokkupanekul kahjuks veel ei teadnud.

Tiina Sulg

“Pii elu” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 03/01/2013 at 17:47

lifeofpiVisionäärist lavastaja Ang Lee   (“Mõistus ja tunded”, “Tiiger ja draakon”, “Brokebacki mägi”) toob kinovaatajate pilkude ette lummava ja meeliülendava filmielamuse, unustamatu visuaalse vaatemängu, mis põhineb Yann Marteli ülemaailmsel bestselleril, mis tõi kirjanikule 2002. aastal prestiižika Bookeri auhinna. Jälle kord film, mida raaamatut lugenuna on raske ette kujutada ja mis tõenäoliselt raamatust väga erineb, mitte niivõrd sisu, kui saadava elamuse poolest.

Juba hulgaliselt auhindu võitnud, 2013. aastaks 3 Kuldgloobusele esitatud ja vaatajatelt 8.3 pallise reitingu teeninud filmi  uskumatute sündmuste keskmes on noor poiss ebatavalise nimega Pii, kes on ühes oma perekonna ning perele kuuluvate loomaaialoomadega teel Indiast Kanadasse, et alustada võõral maal uut elu. Pikal mereteel tabab aga kaubalaeva katastroof, mille Pii ainsa inimhingena üle elab.  Pii leiab end päästepaadist, kus tema kaaslasteks on hüään, orangutang, haavatud sebra ja 450 naela kaaluv bengali tiiger.

Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile teistele peale Pii. Kas Pii ja tiiger leiavad tee mandrile? Kas Pii hirm, tema teadmised loomadest ja nutikus aitavad tal niikaua elus püsida?pii kaas.indd

Võibolla ei ole enne filmi vaatamist hea mõte teada, kuidas seda tehti, aga lugeda saab siit.

Raamatu kohta võite lugeda Sirbist.

Raamatu sisust on põhjalik ülevaade siin.

Aga parem laenutage ja lugege ikka raamatut!

Inglise keeles leiate Yann Marteli raamatuid rohkem.
Linastusajad Cinamonis ja Ekraanis.

Kaja Kleimann

Jack Reacher nüüd ka kinolinal!

In raamatukava on 03/01/2013 at 17:33

81816274-tom-cruiseLee Childi   romaani „One Shot“ alusel kirjutas stsenaariumi Oscari-võitja Christopher McQuarrie („Tavalised kahtlusalused“), kes on ise ka filmi lavastajaks. Osades Tom Cruise („Võimatu missioon“), Robert Duvall („Ristiisa“), Rosamund Pike („Die Another Day“), David Oyelowo („Ahvide planeedi sünd“, „Shotimaa viimane kuningas“), Jai Courtney (John McClane’i poeg järgmises „Visa hinge“ filmis), Richard Jenkins („Metsamajake“) ning ennekõike lavastajana tuntud kinolegend Werner Herzog („Fitzcarraldo“, „Aguirre: jumalate viha”)jackreacher21_0002

Imdb.com igatahes hindab filmi   7.3 palliga, mis on üsna kõrge hinne, hindajaidki alles 13,5 tuhat.

Sisust : Pärast seda, kui snaiper surmab kuue lasuga päise päeva ajal viis inimest, osutavad kõik asitõendid vahi all olevale kahtlusalusele. Ülekuulamisel ei lausu mees sõnagi, kirjutab vaid paberile ühe lause: „Kutsuge Jack Reacher!“ Sellest saab alguse erakordne jaht tõe väljaselgitamiseks, mis viib endise sõjaväepolitseiniku Reacheri kokkupõrkekursile ootamatu vastasega, kes on väga osav ning kõhklematult valmis kasutama vägivalda, et oma saladust varjata.
Mina Tom Cruise’i Jack Reacherina ette kujutada ei suuda, ja see ei ole seotud sugugi ainult näitleja pikkusega. Kirjanik on selle kohta  öelnud, et Jack Reacheri pikkus (raamatus) on tema vääramatu  jõu metafoor, mida Tom Cruise väljendab teiste vahenditega”, sellega võin  ma nõustuda. Aga nägu on ikka vale. Huvi tekitab aga  Werner Herzog  , kelle tegelaskuju väidetakse olevat üks eelmise aasta meeldejäävamaid kurikaelu.

Linastusajad Cinamonis ja Ekraanis.

Jack Reacheri lugusid on eesti keelde tõlgitud  4, kirjutatud on neid aga juba 17. Meie raamatukogust leiate ka 6 ingliskeelset, mida pole tõlgitud, kahjuks pole nende hulgas just filmi aluseks olnud romaani. Hea uudis on aga see, et Varraku kirjastuse kodulehel on see peatselt ilmuvate nimekirjas !

Kahtlemata ei ole tegemist väärtkirjandusega, mis pole ka autori taotluseks kunagi olnud, ja mida ta ka sugugi ei häbene. Lugemiseks on need lood suurepärased -tempokad ja põnevad, piisava keerukusega süžeekäikudes. Kohati sünged perekonnasaladused pole samas nii masendavad kui põhjamaade krimiraamatutes. Peategelane on karm tüüp, keda igaüks suures hädas appi ihkaks, aga see häda peab olema väga suur, sest pahategelaste vastu halastust ei tunta ja  ellu nad tavaliselt ei jää.

Kaja Kleimann