Raamatukava

Archive for 17. veebr. 2013|Monthly archive page

“Hitchcock” Cinamonis

In raamatukava on 17/02/2013 at 00:39

HitchcockfilmFilm filmi tegemisest, täpsemalt Alfred Hitchcokist ja “Psühho” valmimisest. Tutvustus kõlab paljulubavalt: Linalugu toob meieni filmiajaloo suurkuju Alfred Hitchcocki (Oscari laureaat Anthony Hopkins) tööd ja tegemised tema legendaarse filmi “Psycho” võtteperioodi aegu ning ühtlasi heidetakse valgust kuulsa režissööri suhetele tema ustava ent samas ka kindlameelse abikaasa Almaga (Oscari laureaat Helen Mirren). Selleks, et tagada “Psycho” kinoekraanidele jõudmine, tuli Hitchcockil vedada lõputut vägikaigast küll filmistuudioga, tsensuuriga ning ka tema koostööpartneritega. Lavastaja pidi filmi valmimise ise rahastama, tal ei olnud võimalust kasutada tippstsenaristide abi ega ka esimese suurusjärgu staare. Film näitabki, kuidas sellel mehel õnnestus vaatamata pea ületamatuna näivatele raskustele siiski oma nägemus publikuni tuua… Film “Hitchcock” põhineb Stephen Rebello raamatul “Alfred Hitchcock and the Making of Psycho”.hitchcockraamat

Stephen Rebello raamatut meil raamatukogus pole, küll aga on soomekeelne Peter von Baghi  “Hitchcock: merkintöjä Alfred Hitchcockin elokuvasta Vertigo”, ingliskeelne  Paul Duncani “Alfred Hitchcock: architect of anxiety 1899-1980” ja eestikeelne  Charlotte Chandleri  “See on ainult film: Alfred Hitchcocki elulugu”, millest Ploomike on kirjutanud pikemalt Lugemiku blogis ja Lauri Kärk muude filmiraamatute kõrval lühidalt Postimehes.

HitchcockiseFilmist on kirjutanud Andres Laasik Eesti Päevalehes, Jüri Laulik Sirbis, Laurence Boyce Eesti Ekspressis, Niinagrini  blogis, Nähtud ja nägemata blogis.

Linastusaegu vaata siit.

Tiina Sulg

“Anna Karenina” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 11/02/2013 at 19:33

annakareninafilmTutvustus: Keira Knightley ning hinnatud lavastaja Joe Wright (“Uhkus ja eelarvamus”, “Lepitus”) toovad maailma ekraanidele oma kolmanda koostöö, mis on julge, suurejooneline nägemus Lev Tolstoi korduvalt ekraniseeritud klassikateosest “Anna Karenina”. Stsenaariumi kirjutas Oscari-võitja Tom Stoppard (“Armunud Shakespeare”). See on lugu armastuse võimalikkusest kõrgklassi ahistavates tingimustes. Anna Karenina (Keira Knightley) kohtub noore ja sarmika ohvitseri Vronskiga (Aaron Johnson) ning hakkab seepeale kahtlema nii oma abielus kui selles, kas ta ikka on sellise elu juures õnnelik. Sellistel kõhklustel ja kahtlustel on aga saatuslikud tagajärjed.

annakareninaraamatVärske “Anna Karenina” on nelja Oscari nominent: parim filmimuusika, parim operaatoritöö, parim kunstnikutöö, parim kostüümikunstnikutöö. Niiet kui sisu just kinno ei kutsu, siis silmailu peaks see ekraniseering pakkuma küll.

Raamatust on eesti keeles kuus trükki, viimati 2007. a. Eesti Päevalehe sarjas.

Linastusajad Cinamonis; linastusajad Ekraanis; filmi koduleht.

Peeter Olesk raamatust Eesti Päevalehes, Karolina Vasli filmist Õhtulehes, filmist Südamelähedase blogis.

Videoklipiks aga hoopis 1935. a. “Anna Karenina”.

Tiina Sulg

“Tuletikke laenamas” pühapäeval, 10. veebruaril kell 13:55 TV 3-s

In raamatukava on 04/02/2013 at 19:46

Tuletikke laenamasLugu hargneb ühes kauges-kõrvalises Soome külas, kus majapidamisi lahutavad üksteisest metsad-põllud-väljad ja oma valduste piir märgib ühtlasi inimeste mõtte- ja silmapiiri. Muretsetakse oma vähema või rohkema varanatukese pärast, uhkeldatakse suurema karjaga, kui naabril on, arutatakse, kes kellel kosjas on käinud või mitu põrsast emisel sündinud. Ihalaiste majapidamises saavad tikud otsa ning Anna Liisa saadab mehe naabertallu tikke laenama; see lihtne ülesanne käivitab aga jaburnaljaka sündmusteahela, mis tipneb kuuldusega Ihalaise surmast ning uue peremehe ilmumisega tallu. Tikud saavad siiski loo lõpus toodud ja “normaalne” kord kuulujuttude, film Tuletikke laenamaskemplemiste ja tööde-tegemistega taastub.

Jutustuse autoriks on Maiju Lassila, päris nimega Algot Untola (1868—1918), kes kirjutas teistegi pseudonüümide all. Eesti keeles on ilmunud vaid kogumik “Tuletikke laenamas” (1957), mis sisaldab kolme juttu  ning 2002. aastal ilmus nimijutustus  iseseisvalt. Maiju Lassila looming on andnud ainest ka eesti teatrile—Vanemuises lavastas nimetatud loo 2005. aastal Ingomar Vihmar ning Pärnu Endlas on tema teoseid lavastatud kahel korral (“Tuletikke laenamas” 1971. aastal ja “Tark neitsi” 1978. aastal). Soomes kuulub Maiju Lassila looming huumorikirjanduse klassikasse.

1980. aastal valmis Soome-Vene koostöös jutustuse põhjal  komöödiafilm (on olemas ka varasem filmiversioon, mis pärineb 1938. aastast), see on laenutatav ka linnaraamatukogust (nii DVD kui VHS).

Triin Põldver

“Kardemoni linna rahvas ja röövlid” pühapäeval, 10. veebruaril kell 17:30 ETV 2-s

In raamatukava on 04/02/2013 at 10:08

Kardemoni linna rahvas ja röövlidThornbjørn Egner oli norra kirjanik, laulukirjutaja, illustraator. Kirjanik enam elavate kirjas ei ole, tema raamatuid teatakse ja loetakse aga praegugi. Eeskätt sai Egner tuntuks oma lastele mõeldud raamatute, näidendite ja muusikalide poolest. Eesti keeles on ilmunud neist kolm—”Sööbik ja pisik” (1972), “Kardemoni linna rahvas ja röövlid” (1996) ja “Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas” (2001).

“Kardemoni linna rahvas ja röövlid” on algusest lõpuni Kardemoni linna rahvas ja röövlid kurjusevaba ja sõbralik jutustus Kardemoni linna elanikest ning nende toimetustest. Kõrges valges tornis elab pika habemega Tobias, kes on väga tark ja kelle käest teised linlased teada saavad, millal on vihma oodata või millal päikest. Seal elab ka tädi Sofie, kes täpselt teab, kuidas asjad linnas käima peavad ning kes isegi röövlite sasipesas korra majja lööb. Kordnik Bastian on ülimalt heasüdamlik ning vahistab kurikaelu vaid siis, kui tõesti muud üle ei jää. Röövlidki ei taha kellelegi halba ja röövivad vaid niipalju, et kõhu täis saaks.

Jutustuse ainetel on valminud ka lustakas telelavastus (1980), kus röövleid mängivad Urmas Kibuspuu, Aare Laanemets ja Teet Hanschmidt, vana Tobiast Margus Lepa, tädi Sofiet Anne Paluver ning kordnik Bastiani Enn Klooren. Telelavastusega DVD-d või videokassetti saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põlver

“Hüljatud” Cinamonis

In raamatukava on 04/02/2013 at 09:51

HüljatudVeebruarikuusse jääb prantsuse küllap suurima romantismi kirjaniku Victor Hugo sünniaastapäev (211. koguni). Need, kes pole veel muusikalfilmi “Hüljatud” jõudnud vaatama minna, miks mitte end nüüd Hugo loomingu lainele häälestada, kas siis raamatu või filmi kaudu.

Filmi režissööriks on Tom Hooper, kes paar aastat tagasi võitis parima režissööri Oscari filmiga “Kuninga kõne” ning seegi film on nomineeritud 8 Oscarile. Nii et veel üks daatum veebruaris—24nda õhtul jagatakse selleaastased Oscarid; auhindade hulk pole muidugi üks-ühene näitaja filmi vaatamisväärsuse kohta.  Kindlasti tasub nimetada ka väga head näitlejate koosseisu: Hugh Jackman, Russell Crowe, Anne Hathaway, Amanda Seyfried, Sacha Baron Cohen, Helena Bonham Carter, Eddie Redmayne jt. Üht arvamust nähtud filmist võib lugeda Õhtulehe filmiblogist.

Romaani saab laenutada linnaraamatukogust.

Silmaringi avardamiseks  võib lugeda Graham Robbi kirjutatud elulugu “Victor Hugo” . See põhjalik käsitlus loob mitmetahulise pildi kirjaniku elust ja isiksusest, seostades tema loomingut nii elulooliste asjaolude kui laiema ühiskondliku kontekstiga. Näiteks on kirjeldatud “Hüljatute”  esimese osa esmailmumist (3. aprillil 1862. aastal); kui suurt elevust see tekitas ja tähelepanu pälvis kogu maailmas: …oli ilmne, et Hugo oli teinud midagi võimatut: müünud tõsist kirjandusteost massidele, või vähemasti sisendanud massidele soovi seda lugeda. (lk 410)

Victor Hugo tähendusest ja tähtsusest prantslastele on kirjutanud ajaloolane Marek Tamm: http://www.epl.ee/news/kultuur/victor-hugo-hauatagune-elu.d?id=50914158

Triin Põldver