Raamatukava

Archive for 30. apr. 2013|Monthly archive page

“Suletud saar” laupäeval, 4. mail kell 21.00 ja pühapäeval, 5. mail kell 16.45 Kanal 12-s

In raamatukava on 30/04/2013 at 12:14

suletudfilm„Jälle ulme. See on ju lauspropaganda!“ protesteerivad nähtamatud massid. „Tõsi,“ tunnistan löödult. „Aga selles filmis mängib Leonardo DiCaprio – mees, kes kunagi ei võida Oscareid, kuid teda on alati ilus vaadata!“

Niisiis, oleme jõudnud ühe minu lemmikfilmini, mis oma skisofreenilisuses ja paranoias ei pruugi sobida kõigile õrnahingelistele väikekodanlastele, kuid silmailu pakkuv protagonist võiks nii mõnegi realismi kummardaja usuvahetusele mõtlema panna.suletudsaar

2010. aastal ahjust välja võetud Martin Scorsese „Suletud saar“ on tõeline sasipundar. Tegevustik leiab aset 1954. aastal hullumeelsete saarel, kuhu peategelane saadetakse põgenenud mõrvarit tabama. Kuid kõik pole aurum, mis nägemismeele pimedaks lööb, ning kõik pole tõde, mis õhu hingamisorganitest vägivaldse jõuga välja surub. Kinofilm on liialt kompleksne ja magnetiline, et kõike siin ette latataratada, nii soovitan ise oma silmast kuninga teha ja ekraniseeringut vaadata.

suletudraamat„Suletud saar“ põhineb Dennis Lehane’i samanimelisel romaanil, mida Linnaraamatukogus saab lugeda üksnes inglise keeles (ju pole leitud piisavalt ulmelist tõlkijat selle teksti jaoks!). Filmi kohta võite lugeda eestikeelsena ja üpris põhjalikult siit – lehekülje all ääres on hunnik linke ka teistele samateemalistele lehekülgedele.

Liis Pallon

„Eragon“ kolmapäeval, 1. mail kell 12.30 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2013 at 16:13

EragonfilmKui Volbriöö pidustused peetud, ühes tükis koju jõutud, telefoni ja rahakoti olemasolu kindlaks tehtud, siis sea end mugavalt diivanile ning klõpsa TV3-le, sest seal tuleb 2006. aastal ilmavalgust näinud fantaasiafilm „Eragon“. Kuigi linateosele pole küll kõrgeid hindeid antud, tuleks sellele siiski võimalus anda, sest sinu 1440-minutilisest päevast võtab see üksnes 99 minutit.eragonraamat

Film jutustab meile loo maapoisist Eragonist, kelle elu muutub juhusliku leiu tõttu drastiliselt. Ekraniseeringus leidub maagiat, mõõgavõitlust, draakoneid, haldjaprintsesse ja kurjuse jõude. Samanimelise raamatu kirjutanud Christopher Paolini sai teosega valmis enne täisealiseks saamist ning on jõudnud sellele ka juba mitu järge kribada, nii et kui film tekitab huvi, siis saab lisa raamatukogust.

eragonsilm„Miks vaadata fantaasiafilme või lugeda fantaasiakirjandust? Sel ei ole ju mingeid ühiseid nimetajaid minu päriseluga, ma ei leia sealt hingele palsamit.“ ütled sa. Aga kas pole seda päriselu meie ümber natukene liiga palju? Kas sa ei tunne end igapäev kontoris istudes ja klaviatuuril tippides masinana? Kas sa oskad veel rõõmustada sõnnikulõhnalise kevade või söelõhnalise sügise üle? Fantaasiažanr aitab sul üles äratada selle lapsemeelse (ja mitte lapsiku!) kujutlusvõime, mis lohutab ka kõige kroonilisemaid kurvameelseid või vaimult väeteid. Kunst ei peagi pakkuma sulle paralleele eluga või lahendama eraelu probleeme, see võib olla lihtsalt pooleteisetunnine paus pööbellikust rügamisest ja näägutavast elukaaslasest, mille järel saad sa uue hingamise ja vaate kõigele sinu ümber.

Usinamad leiavad lisalugemist vanast heast ingliskeelsest IMDb-st ja eestikeelsest Vikipeediast.

Liis Pallon

Eragoni silm on pärit siit.

“A. I.- Tehisintellekt” laupäeval, 27. aprillil kell 23.30 TV3-s

In raamatukava on 24/04/2013 at 08:51

aifilm2001. a. valminud Steven Spielbergi südamlik film põhineb Brian Aldissi 1969. a. kirjutatud lühijutul “Superlelu kogu suveks”, mis on ka eesti keeles saadaval Aldissi kogumikus “Kontramorfoos”.

Arvustusi Aldissi loomingu kohta saab siit, filmi kohta on pikemalt kirjutanud Jaan Ruus Eesti Ekspressis ja Andres Maimik Postimehes. aldissraamat

Aldissi romaanide põhjal on tehtud  filmid “Brothers of the Head” (2005) ja “Frankenstein Unbound” (1990). Brian Aldiss üles astunud ka näitlejana –  Marlo Angelli 2009. a. lühifilmis “Crawlspace”, mida saab vaadata näiteks siit.

Laul filmist:

Tiina Sulg

“Margaret” neljapäeval, 25. aprillil ETV-s kell 22.35

In raamatukava on 22/04/2013 at 17:08

margaretfilmMargaret Thatcherist on viimastel nädalatel päris palju räägitud. Tuntuim mängufilm temast on muidugi 2011. a. režissöör Phyllida Lloydi käe all valminud “Raudne leedi”, kus Margaret Thatcerit mängis Meryl Streep, see film on aga 2009. a. James Kenti lavastatud ja nimiosa mägib Lindsay Duncan.

Enne mängufilmi võiks vaadata ETV-s esmaspäeval, 22. aprillil kell 22.10 või teisipäeval, 23. aprillil kell 15.00 algavat selleaastast dokumentaalfilmi “Margaret Thatcher: peaminister, keda ei unustata”.margaretraamat

Raamaturiiulilt võib leida Margaret Thatcheri mälestused Downing Streeti aastad“, mille kohta Peeter Kaldre arvamust saab lugeda siit.

Laulujoruks Euromaisi lugu:

Tiina Sulg

“Sinivalge vale” laupäeval, 20. aprillil kell 14.30 ETV2-s

In raamatukava on 15/04/2013 at 14:00

SinivalkoinenValhe5-620x316Intervjuu režissöör Arto Haloneniga ja dokumentaalfilm 2001. aasta Lahti MM dopinguskandaalist Soome sportlastega. Riho Laurisaar kirjutab filmi kohta EPL arvustuses: Halonen alustab oma filmi küsimusega, kas aus ja puhas sport on üldse võimalik, ja jõuab filmis vastuste asemel hoopis veelgi suuremate küsimusteni, mille vastust tema ja võib-olla ka vaatajad teada ei tahagi.sinivalge-vale-65567656

Kaarel Kuurmaa kirjutas Tallinna Dokfilmi festivali jaosk selle filmi kohta tutvustuseks: Lahti on soomlastele olnud tõeline spordipühamu, kus peetud aastakümneid suusatamise suurvõistlusi ning kroonitud uusi kangelasi. 2001. aasta oleks pidanud olema taas suur spordipidu, mida meenutada aastakümnetegi pärast. Tõepoolest, Soome oligi hetkeks maailma parim suusariik ning emotsionaalsed spordikommentaatorid võisid täiest südamest hõisata oma sportlaste kiituseks… Ainult et täielikult ootamatu ja jalustrabav katastroof oli ukse taga. Soome oli järsku maailma meedias viimati nii suurelt võibolla Talvesõja ajal, kuid nüüd oli põhjuseks hoopis ühe ajaloo keerukaima ja šokeerivalt mahuka dopingujuhtumi ilmsikstulek.
See film on suurtest panustest, maksimaalsest pingutusest ning riskidest võidu nimel. Samuti õhkõrnast piirist kangelase ja kaotaja vahel. Arto Haloneni uuriva dokumentalistika tipptaset saavutav film näitab meile, et tippsport on äri, kus toimuvad kõik ühiskonna head ja vead ning selle liigne idealiseerimine võib olla karmide tagajärgedega.

Ahjaa, meie Indrek Hargla on kas selgeltnägija või väga põhjalik uurija, sest tema kirjutatud “Alpimaja” on justkui sellesama dokfilmi laiendatud versioon.

Raamatud dopingu kohta pole just eriti uued, kuid peaksid vaadatut ehk siiski täiendama. raamatukaas

Dopingu ABC
Sportlase antidopingu käsiraamat / [Eesti Antidopingu Keskus]  
Eesti dopinguvastased reeglid : 2009. aasta ülemaailmse dopinguvastase koodeksi põhjal

Kaja Kleimann

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 22.25 ETV2-s eesti animatsioonid

In raamatukava on 15/04/2013 at 13:28

the-maggot-feeder__001Enne filme kultuuripärandi aasta raames tehtud intervjuu režissöör Priit Tenderiga, kelle uusim film “Ussinuumaja”(2012) põhineb iidsel tšuktši muinasjutul, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse. Uudse võttena on animeeritud tegelastel inimnäitlejate näod. Tšuktši muinasjutud leiate raamatukogust. unesnõiduja

“Sääsk ja hobune” (2001) on Mikk Ranna film.
Muinasjutt “Sääsk ja hobune” on meile põhiliselt tuntud August Jakobsoni kirjutatuna:  Kord hakanud Sääsk Hobusega vaidlema, et nemad – Sääserahvas – on tugevamad, kui Hobune. No ei olnud Hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnudki ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda. Hobune on ju suur ja tugev, aga Sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid… Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks nii näita ka film.
“Sääsest ja hobusest” on pikemalt kirjutanud  Peep Pedmanson.

maputše“Rebasenaine” (2002) põhineb maputše indiaanlaste samanimelisel lool. Lugege nende Tšiili indiaanlaste muinasjutte!

“Lõpuõhtu”(2007) tegi Hardi Volmer koos Peeter Volkonskiga: Ühel ööl kogunevad inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud kentsakad jumala kujud – nukud. Looja on otsustanud neid enne universumi lõppu omavahel tutvustada. See kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke on kõigele lisaks veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Maailmalõpp lükatakse edasi.tiibet
Tiibeti muinasjutud on ka raamatukogus olemas, aga väga toredad ja oluliselt kopsakamad raamatud mitmesugustest jumalatest on Neil Gaimani “Ameerika jumalad”   ja Charles de Linti “Kusagil lennata”.

Mikk Ranna  ja Priit Tenderi ühistöö “Vares ja hiired”(1998) põhineb arhetüüpsel itelmeeni muinasjutul, milles väiksemad petavad suurt ja maksavad tehtud ülekohtu eest kätte. Põhjarahva maailm on loodud arvutis ja näeb välja üsna troostitu. Itelmeeni muinasjutte  saab raamatukogust!itelmeeni

Intervjuu    “Ussinuumaja” autori Priit Tenderiga.
Priit Tenderi filme saate laenutada  raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Hamlet” Cinamonis esmaspäeval, 15. aprillil kell 15.00

In raamatukava on 11/04/2013 at 14:52

Hamlet (Laurence Olivier)Kui kellegi juhtub olema puhkus või puhkepäev, peaks pingutama, et seada oma sammud sellele ainsal seansile Cinamonis, sest seda 1948. aastal Suurbritannias valminud „Hamleti“ käsitlust võib pidada üheks parimaks, mis eales tehtud, tehtud on neid aga üpris palju.

Filmi lavastaja ja peaosaline Laurence Olivier võitis Oscari nii parima filmi kui ka näitleja kategoorias, Oscari teenisid ka dekoratsioonid ja kostüümid. Nomineeritud olid ka muusika autor, Olivier režissöörina ja Ophelia osatäitja Jean Simmons parima naiskõrvalosa eest. Film pälvis  Veneetsia filmifestivali peaauhinna Kuldlõvi ja USA-s kaks Kuldgloobust.

laurence olivier & jean simmons - hamlet 1948Briti näitlejate esitatud William Shakespeare’i näidendi dialoog, suurepärane must-valge pildikeel ja muusika annavad edasi tragöödia justkui tema algses eheduses.

Lugenud on seda näitemängu kõik, kes koolis käinud, kel kooliaeg aga kaugele jääb, võib üle lugedes üllatunult avastada kohti, mis meelest läinud. Raamatukogus on piisavalt erinevaid trükke, väljaarvatud sel ajal kui mitme kooli lapsed korraga lugema juhtuvad.

Kaja Kleimann

“Nero Wolfe” esmaspäeval-teisipäeval, 8. ja 9. aprillil kell 12:25 ning laupäeval-pühapäeval, 13. ja 14. aprillil kell 19:00 Kanal 11-s

In raamatukava on 08/04/2013 at 08:12

Üle maailma tuntud krimiromaanidetektiive on mitmeid, kahtlemata kuulub nende hulka ka orhideesid ja head toitu armastav Nero Wolfe. Rex Stout kirjutas erakordsest detektiivist kokkuMürkmadu, 1934 33 romaani ja 39 lühijuttu, mis ilmusid ajavahemikus 1934—1974. Nero Wolfe`i võib omamoodi pidada detektiiviideaali kehastuseks—vähemalt mis puudutab “hallide ajurakkude” võidukäiku tavamõtlemise ja -tegutsemise üle—sest kehalt hiigelsuur ja väliselt peaaegu liikumatu, mõistab ja mõistatab ta ka kõige keerukamaid juhtumeid oma Lääne 35. tänaval asuvast kodust lahkumata, kasutades vaid oma erilist taipu.

Nero WolfeNero Wolfe`ist on tehtud filme, kuuldemänge ja arvukalt telesarju; käesoleval nädalal näidatav sari (õigupoolest mahub praegusesse telenädalasse neli osa sellest) pärineb 2001.—2002. aastast. Nero Wolfe`i mängib Maury Chaykin ja tema abilise Archie Goodwini rolli täidab Timothy Hutton, kes on ka sarja kahe esimese osa režissöör. Esmaspäevane ja teisipäevane sarjajagu kannab alusjutuga sama pealkirja: “Uksekell helises” ja “Šampanja ühele”; laupäeval näidatava “Ohtliku mängu” raamatuvaste peaks olema “Haned-luiged, tulge koju!”. Pühapäevase jao “Detektiiv läheb liikvele” vastet ma ei teagi, kuid see ei ole ka nii tähtis, ma arvan, sest kriminaallugude lugemise-vaatamise teeb ju eelkõige huvitavaks  saladuse lahendamise protsessis osalemine ja põhitegelastest-suhetest-kohtadest loodud maailm, mitte konkreetne juhtum.

Wolfe`i imposantne tegelaskuju pole andnud inspiratsiooni üksnes kriminaalsüžeede jaoks, vaid Rex Stout koostas ka kuulsa detektiivi kokaraamatu; ainest selleks oli tal Wolfe`i toidulembust arvestades küll ja küll. Lisaks Wolfe`i lemmikretseptidele sisaldab kokaraamat teistest juttudest-romaanidest pärinevaid tsitaate, mis nende toitudega seostuvad ning fotosid 1930.—1950. aastate New Yorgi vaadetest ja tänavatest. Sõnaga, mõrvalugusid nende kaante vahel ei pakuta, aga teistelegi Nero Wolfe`i lugudele omane õhkkond on tekitatud küll.

Ülevaate Rex Stouti loomigust, mis eestikeelsena saadaval, annab vikipeedia ja päris suur valik leidub linnaraamatukogus.

Triin Põldver

“Keha” Cinamonis

In raamatukava on 02/04/2013 at 09:08

kehaposterRaamatu „Keha” autor Stephenie Meyer on öelnud: “Film meeldib neile, kellele meeldis “Videvik”.

“Keha” linastub Cinamonis alates 5. aprillist, täpsemat kava vaata siit.

Melanie Stryderi osa mängib Oscarile kandideerinud näitlejanna Saoirse Ronan (“Lepitus”, “Hanna”), tema armastatut aga noorema põlvkonna Hollywoodi nägus meesnäitleja Max Irons (“Dorian Gray”, “Punamütsike”). Filmi režissöör Andrew Niccol on aga tuntust kogunud läbi oma teoste “The Truman show” (kandideeris Oscarile ja Kuldgloobusele) ja “Sõjajumal”.

Raamatu autor ning režissöör kinnitavad mõlemad, et filmi jaoks oli suur õnnestumine, et peaosas mängib Saoirse Ronan. “Tema tegelaskuju filmis peab rääkima kahe erineva ameerika aksendiga, kuigi ta ise on rahvuselt iirlane. Vaatamata noorusele on tal suurepärane anne mängida erinevaid personaaže just tänu oma emotsionaalsele küpsusele. Ta usub sellesse, mis teeb ning seepärast tundub see ekraanil loomulik. See on hea näitleja tunnuseks, ” ütles režissöör Andrew Niccol.kehafilm

Filmi tegevustik toimub tulevikus, kus inimkond vallutatakse võõra nähtamatu liigi poolt, kellel pole keha. Need võõrad hinged võtavad üle inimeste kehad kustutades nende mälu. Võitlus maailma pärast on lõppenud, aga võitlus inimeste tuleviku pärast on alles alanud. On vaid käputäis ellujäänuid, kes võitlevad selle invasiooni vastu. Üks nende seast on Melanie, kelle keha vallutab hing nimega Rändaja. Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast…

keharaamatStephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.

Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.

Raamatut “Keha” ja samuti Videviku sarja raamatuid saab laenutada Tartu Linnaraamatukogus.

Piia Tuule