Raamatukava

Archive for 28. mai 2013|Monthly archive page

“Otse pimedusse” Cinamonis

In raamatukava on 28/05/2013 at 14:40

otsepimedusseStar Treki fenomen on minust kuidagi kauge kaarega mööda läinud, on vaid teadmine, et mõnede inimeste jaoks on tegemist vägagi olulise nähtusega. Lugedes Adam Robertsi  ülevaatet ulmekirjandusest, tuli mulle mõningase üllatusena, et sel sarjal on nii määrav roll ulme üldises arengus. Kuigi, kui nüüd järele mõelda, draamakirjandus kuulub ju täieõiguslikult kirjandusajaloo alla, miks ei võiks sinna kuuluda ka stsenaristika.robertssf

Star Treki sarja põhjal või vähemalt tegelaskujude ja keskkonna põhjal on kirjutatud päris palju raamatuid, paar tükki on ka meie raamatukogus olemas, n Simon Hawke “The Patrian transgression” või  Джеймс Блиш “Звездный путь”.

StarTrekFilmi on jõudnud juba vaadata ja sellest kirjutada Viljar Loog (Õhtulehes), Hannes Aava (Eesti Ekspressis),  Mart Raun (oma blogis), Diana (Nähtud-nägemata blogis), Raiko Puust (oma filmilehel).

Tiina Sulg

“Sügislegendid” pühapäeval, 26. mail kell 21 kanalil Sony Entertainment

In raamatukava on 18/05/2013 at 09:08

legendi plakatSee soovitus ei vasta selles mõttes rubriigile, et ühestki Tartu raamatukogust Harrisoni raamatuid ei leia, samas aga on see film liiga hea, et soovitamata jätta. Kuna kohe hakkab selle valmimisest 20 aastat saama, on kindlasti hulgaliselt noori inimesi, kes seda näinud pole. Kui seda postitust peaks juhtumisi lugema mõni tallinlane, siis seal on raamatud olemas. 3 venda 2

Tegemist on eepilise draamaga isa ja kolme poja elust, sõjast ja armastusest, osatäitjateks plejaad hiilgavaid näitlejaid – Anthony Hopkins, Brad Pitt,  Aidan Quinn ja Henry Thomas moodustavad perekonna, kuhu lisanduvad Julia Ormond ja Karina Lombard. Pildiliselt on film suurejooneliselt kaunis ja operaatoritöö eest pälvis John Toll Oscari, sama auhinna võitis ta ka järgmisel aastal “Kartmatu” eest.
julia ormond legend
Jim Harrison kirjutas 3 looga lühijuttude raamatu “Sügislegendid” ühe pika lumevangis veedetud nädalavahetusega. Esimesena sai sellest filmiks “Kättemaks” 1990.  aastal, “Sügislegendid” valmis 1994.a  Samal astal kirjutas Harrison stsenaariumi libahundiloole , mille peaosas säras Jack Nicholson.

Kaja Kleimann

“Vertigo” laupäeval, 25. mail kell 23.50 ETV2-s

In raamatukava on 16/05/2013 at 14:18

vertigo-stewartKõikvõimalike foobiahoogude all kannatavatest inimestest on aegade jooksul üksjagu filme tehtud. San Francisco politseinik John “Scottie” Fergusonil (James Stuart, Oscari võitja ja neljakordne nominent)  tuli oma tööst loobuda kõrgusekartuse tõttu. Laevandusmagnaadi palvel nõustub Scottie mängima detektiivi ja jälgima rahatuusa blondi prouat Madeleine´i,  keda vaevavat tihtilugu enesetapumõtted. Pool aastat pärast Madeleine allakukkumist kiriku kellatornist kohtab Scottie hukkunuga üllatavalt sarnast Judy Bartonit… Madeleine’i ja Judyt kehastab Kuldgloobuse võitja Kim Novak  , kes tähistas hiljuti oma 80. sünnipäeva.

Alfred Hitchcocki freudistlik mõrvamüsteerium “Vertigo” on kineasti enim kõneainet pakkunud meistriteos. Painajaliku põneviku keskmes on peen bluffimine ja süütunne. Väga hästi on filmist kirjutatud selles blogis, kuid seda ei tasu lugeda enne filmi vaatamist neil, kes sisuga tuttavad pole. hichcock

Imdb.com’i reiting sellele filmile on 8.5, lisaks on see kasutajate 250 lemmikfilmi hulgas 53. kohal, seda 55 aastat pärast valmimist!

Filmi aluseks on samanimeline raamat .

Peter von Bagh on filmist kirjutanud raamatu, mida saab lugeda soome keelt valdav “Vertigo” austaja.

Film on laenutatav ka meie raamatukogust, kuid ainult videokassetil .

Kuna maikuus näidatakse teisigi Hitchcocki filme, on kohane soovitada lugemiseks ka tema elulooraamatut “Hitchcock. See on ainult film”

Kaja Kleimann

Film Anna Ahmatovast esmaspäeval, 20. mail kell 20.00 ja neljapäeval, 23. mail kell 22.00 ETV2-s

In raamatukava on 16/05/2013 at 14:04

ahm portreeETV2 on sel talvel  meie silmaringi  avardanud seriaalidega vene kirjanduse  suurkujudest Dostojevskist ja Jesseninist, nüüd saame näha dokumentaalfilmi Anna Ahmatovast. Kavas tutvustatakse filmi nii:

Film Anna Ahmatovast ei ole tavaline ekraanibiograafia, vaid see justkui luuakse vaataja silme all – kommenteerija, luuletaja Anatoli Naiman, kes noore algaja värsistajana Ahmatovaga tutvus, toob filmi intiimsust ja värvikaid eraelulisi seiku. Ja nagu tragöödiale omane, ilmestavad kinoteost peale jutustaja ning kangelanna ka muusad – Apollo ja Dido, XX sajandi alguse Pariisi tantsijannad ning dramaatiline kunstnik Amadeo Modigliani, raidkujud ja nõiad, valitsejad, poeedid ning farmatseudid ja masside igavene monotoonne koor.altman-akhmatova

Eesti keeles on Anna Ahmatova luule esindatud üsna vähesega. Kogus “Tähepuu varjus” on ta üks kolmest autorist oma abikaasa Nikolai Gumiljovi ja Ossip Mandelštami kõrval, kättesaadav on ka New Yorgis välja antud “Reekviem”   Marie Underi tõlkes ja A. Ranniti eessõnaga. Venekeelne valik lugejale on muidugi hoopis suurem. Ülikooli raamatukogu fonoteegis saab kuulata vinüülplaati Ahmatova enda sisse loetud luuletustega.

Ülemise portree autoris tunneb igaüks ära Modigliani, alumise maalis Nathan Altman  1914. a

Kaja Kleimann

“Suur Gatsby” Cinamonis; neljapäeval, 16. mail kell 19:30 3D-s ja reedel, 17. mail 3D-ta

In raamatukava on 13/05/2013 at 08:36

Suur GatsbyGatsby kuulus ühelt poolt rikaste ja ilusate kassikullast maailma, koguni kehastas oma elustiiliga seda; tema villas toimuvad pompoossed-pillavad peod tõmbasid kohale kõik peenemasse seltskonda kuuluda tahtjad. Teiselt poolt vastandus Gatsby täielikult sellele seltskonnale—raha ja prestiiž ei olnud olnud tema jaoks väärtused iseeneses, vaid vahendid, millega pürgida oma suure unistuse poole ning teenida armastust. Paraku ei leia Gatsby romaan Suur Gatsbyarmastus vastuarmastust,  ideaalid jäävad täitumata, sest teda ümbritsevas küünilises ja kasuahnes maailmas polnud neile lihtsalt vastet.

Ameerika kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi romaan ilmus esimest korda 1925. aastal.  Järelsõnas kirjutab raamatu tõlkija Enn Soosaar  ülevaatlikult Fitzgeraldi elust ja loomingust. Tema romaanides peegeldub “džässiajastu” Ameerika Ühendriikidele iseloomulik mentaliteet; peale 1. maailmasõda toimus Ühendriikides järsk majanduskasv ning sotsiaalsed vastuolud teravnesid. Fitzgerald ongi sihikule võtnud uue põlvkonna “rikkad logelejad” ja nende lõbujanulise, hoolimatu, õhkutäis maailma.

Filmi kohapealt olen igatahes põnevil, eelkõige seepärast, et Gatsby rollis on Leonardo DiCaprio, kes minu meelest on väga hea valik, kehastamaks sellist nüansirikast karakterit. Filmi režissöör on Baz Luhrmann, kes võiks tuttav olla oma varasemate filmide “Romeo+Julia” (1996), “Moulin Rouge!” (2001) ja “Austraalia” (2008) järgi.

Artiklit Fitzgeraldist ja Suurest Gatsbyst võib lugeda siin.

Triin Põldver

“Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” reedel, 10. mail kell 22.00 kesklinna pargis Pargiraamatukogus

In raamatukava on 09/05/2013 at 15:24

lisa limoneKui sa pole kunagi olnud eriline nukufilmi sõber, siis nüüd on sul võimalus selleks saada. Nagu ütleb pealkiri – tormakas armulugu –, täpselt nii ongi. Ei mingit liigset venitamist ja süžee igavaks muutumist.

Alguse saab Kati Kovácsi ja Peep Pedmansoni kirjutatud ning Mait Laasi lavastatud film sellest, et apelsinid põgenevad kodumaalt ja suunduvad paremat elu otsima. Kerge see illegaalne immigreerumine neile paraku olema ei saa. Pole ka maabumispaik mingi tõotatud maa, kuid selle eest ei puudu sealt armastus.

Sidrunitüdruk ja apelsinipoiss teevad ühiseid ponnistusi odava tööjõu kasutamise lõpetamiseks. Selle käigus sünnib suur armastus. Ei puudu ka õnnelik lõpp.

Erinevalt minu enne nähtud nukufilmidest oli selles filmis eriliselt põnev lugu, ülimalt huvitavad karakterid ja otse loomulikult: Ülo Kriguli loodud enneolematu muusika. Rõõm oli esmakordselt kuulda nukufilmis ooperit ja ka mitte kõige tavalisemas vormis. Mõnusaks iseärasuseks on ka keeleline lahendus. Äratundmisrõõmu saavad nautida Iiris Vesiku imelise hääle austajad.

Lisa Limone ja Maroc Orange`i loo näol on tegu väga läbimõeldud ja kaaluka nukufilmiga, mille loomisel pole ilmselgelt aega ega vaeva kokku hoitud. Ning tuleb välja, et nii ongi: tööd alustati selle loo kallal juba seitse (!) aastat tagasi.cipollino

Veidral kombel kipub Lisa Limone ja Maroc Orange`i lugu assotsieeruma lasteraamatuga „Cipollino seiklused“ (autorilt nimega Gianni Rodari). Selles võib ilmselt süüdistada itaalia keelt („Lisa Limone…” filmis kõlavad lisaks ka prantsuse, inglise ja eesti keel), peategelaste ühist rasket saatust, mõlemat teost läbivat võitlust ebaõigluse vastu – ning loomulikult ka seda, et Cipollino loogi peategelasteks on puu- ja köögiviljad.

Triin Võsoberg

“Ulg” esmaspäeval, 6. mail kell 19.00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 06/05/2013 at 14:32

ukgraamatPrima Vista on küll kirjandusfestival, aga kirjandusest saab rääkida nii mitmelgi moel, näiteks kasutades filmikeelt. Tartu Elektriteatris linastuvatest kirjandusega seotud filmidest saab täpsema ülevaate Prima Vista või Elektriteatri kodulehelt.

Üks põnevamaid filme sellest kavast tundub mulle Allen Ginsbergi poeemi “Ulg” saamisloost ja vastuvõtust kõnelev 2010. a.  Rob Epsteini ja Jeffrey Friedmani käe all valminud samanimeline film, mille põhjalik kodulehekülg on siin, millest pikemalt saab eesti keeles lugeda siit, lisaks kuuleb filmiõhtul  Hannes Varblase kommentaare.ulgkatkend

“Ulg” on olemas ka eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes Allen Ginsbergi valikluulekogus “Ameerika” ja Jüri Talveti koostatud “Ameerika luule antoloogias”. Ingliskeelsena on peemi võimalik lugeda kogust “Howl, Kaddish and other poems” või siis filmikaadritega illustreeritud väljaandest “Howl” (palun mitte ehmuda määratlusest “graafiline romaan”)

Tiina Sulg