Raamatukava

Archive for 25. juuni 2013|Monthly archive page

“Mesilaste salajane elu” laupäeval, 29. juunil kell 15.50 TV3-s

In raamatukava on 25/06/2013 at 09:39

mesilaste plakatSee on lugu 14-aastasest tüdrukust, Lily Owenist, keda kummitab surnud ema mälestus. Et pääseda oma üksildasest elust ja segastest suhetest isaga, põgeneb Lily koos oma hooldaja ja ainsa sõbra Rosaleega ühte Lõuna-Carolina linna, mis peidab endas saladust tema ema minevikust. Kolm ekstsentrilist mesinikust õde võtavad nad ulu alla ja Lily pühendatakse mee ja mesilaste ning Musta Madonna paeluvasse maailma. See on silmapaistev romaan jumalikust naisjõust, lugu, mida naised veel aastaid üksteisele ja oma tütardele jutustavad. Tegevus toimub 1964. aastal, rassiküsimused on olulisel kohal.mesilaste pilt

Filmi  tutvustus erineb raamatu omast vähe , aga mitmete blogijate jutu põhjal on vägagi  põhjust  raamatut lugeda, tundub väga sisendusjõulisena. Lily osas näeme Dakota Fanningit, kellel 14- aastasena juba pool elu näitlejatööd tehtud ja mitmeid auhindugi võidetud. Rosaleeni mängib Jennifer Hudson ja Augustat Queen Latifah.Stsenarist ja režisöör on Gina Prince-Bythewood. Film on võitnud hulgaliselt erinevaid auhindu.

Raamatu üle arutleb oma blogis Danzumees, seal tekib ka huvitav dialoog ühe mesilaste raamatukaassamuti bloginud kommenteerijaga filmi ja raamatu võrdlemisel. Kes väga täpset sisuseletust ette teada ei taha, peab selle lugemisest hoiduma!

Sue Monk Kiddist saab lugeda siit.

Autoril on ka kodulehekülg.

Raamatut saab lugeda ainult eesti keeles .

Kaja Kleimann

“Tuhkatriinu lugu” laupäeval, 22. juunil kell 19:30 TV 3-s

In raamatukava on 21/06/2013 at 17:55

drewMuinasjutt vaesest ja tagakiusatud tüdrukust, kellele imeilusad kingad kingitakse ning kelle prints nende järgi ära tunneb ja endale naiseks võtab, on tuntud mitmel pool maailmas; algupärane versioon pärineb arvatavasti antiikajast. Kahtlemata kuulub see muinasjutt lapsepõlvelugemise raudvarra, euroopa lastele on see muinajutt tuttav tõenäoliselt Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.lastekas1414

Sellised ajatud lood on ammendamatuks allikaks loendamatute uusversioonide loomiseks; üheks selliseks on linastumise ajal paljude tüdrukute südamed võitnud romantiline komöödia “Tuhkatriinu lugu”  (1998), kus tasasest ja sõnakuulelikust vaeslapsest on saanud tahtekindel ja südikas tütarlaps nimega Danielle (Drew Barrymore). Mõistagi on mängus ka kuri võõrasema oma tütardega ja nägus prints (Dougray Scott), kellega Danielle`i teed ristuvad ja kellest võõrasema armusepitsuste sihtmärk saab.tuhkatr

Muinasjutu ainesega seonduva raamatuna tuli mulle pähe Ketlin Priilinna “Peaaegu Tuhkatriinu”, mis õigupoolest on täiesti uus lugu, kuid muinasjutust pärineb võõrasema-teema, mida siin omasoodu arendatakse ja lõpus ka positiivse lahenduseni jõutakse. Erinevalt klassikalisest muinasjutust, ei väärkohelda siin tütart, suhe on raskendatud mõlema poolt, pigem peab kiusamist kannatama võõrasema. Ja nagu muinasjutuski, on lõpp õnnelik, kuigi reaalelulisemalt õnnelik— võõrasemast ei saa päris ema kunagi ja iseloomud ei pruugi  ka edaspidi sobida, aga vähemalt proovitakse teineteist mõista ja ühe katuse alla ära mahtuda.

Triin Põldver

“Meeletu” esmaspäeval, 24. juunil kell 16.00 ETV-s

In raamatukava on 20/06/2013 at 13:57

meeletu dvdKui see tekst nüüd kellelegi tuttav ette tuleb, siis sellepärast, et kõik, mida tähtsaks pidasin, kirjutasin erinevate allikate põhjal selle filmi kohta ära näituse “Eesti Film 100” tekstis,  polegi midagi peale linkide lisada.

Stsenarist ja režissöör Elmo Nüganen,  Jaan Tätte samanimelise näidendi põhjal
Osades Rain Simmul, Anne Reemann, Kalju Orro jt

“Meeletu” on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt.simmul

“Meeletus” on üks asi, mis on Eesti filmis tehtu taustal erakordne ja küünib oma meisterlikkuselt suure maailma filmikunsti etalonideni. See on stseeni üles-ehitamise oskus. Filmis on stseene, milles näitlejate dialoog toimib raudse loogikaga. Ja kus näitlejad kasutavad mänguruumi teksti taga, tuues esile sellegi, mis jääb sõnades ütlemata.

“Meeletu” on muidugi film keskea kriisist. Aga ta ei osuta sellele pealetükkivalt nimetissõrmega.
meeletuFilm jätab “Meeletu” peategelase ette rohkem valikuid kui näitemängus.
Filmi finaal ehmatab. Ehmatab lavastaja julgus lahendada Toomase ja Anu taaskohtumine “maagilise realismi” võtetega. Sellise pöörde alguses on lausa hirm, et pilt läheb kaadris vesiseks kätte. Aga ei lähe midagi. Näitlejad põhjendavad ära isegi kohtusaalis arvutite selga sadava vihmavalingu. (Ardo Kaljuvee, EPL, 7.10.2006)

Raamatukogust saab laenutada nii originaalstsenaariumifilmi DVD-l  kui ka Jaan Tätte näidendi .

Kaja Kleimann

“Siin me oleme” esmaspäeval, 24. juunil kell 13.50 ETV-s

In raamatukava on 20/06/2013 at 13:30

suvitajate filmKui nüüd jaanipäeval üldse keegi telekat peaks vaatama, aga hullu vihma korral võib seda ju isegi juhtuda, siis igihaljas muusikaline mängufilm Juhan Smuuli monoloogi ”Suvitajad” ainetel  on just see, mis vaja. Tegelikult on kasutatud ka teisi monolooge, lugedes saate teada, mis kust pärineb!

Stsenaristid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik, režissöör Sulev Nõmmik, helilooja Ülo Vinter. Eestlastele mistahes riigikorra ajal  armsas kultusfilmis mängivad Karl Kalkun, Eva Malmsten, Kadri Jäätma, Lia Laats, Ervin Abel, Sulev Nõmmik, Väino Puura, Lauri Nebel jt. Film esilinastus 1. jaanuaril 1979 ETV-s.paremabellaats

Naerutamiseks võib siia lisada kriitikaread filmi läbivaatamiselt 1978. a: “Kuigi film ei ole eriti kõrgel tasemel, on tal publiku jaoks siiski oma koht. Eriti osale Eesti auditooriumist peaks ta vastuvõetav olema. Film on niivõrd tühi, et mingit kahju ta peale maitsevääratuste publikule teha ei saa. On kindlaks tehtud, et Eestis ja Lätis on suhteliselt kõige rohkem algharidusega ja psüühiliste häiretega inimesi.” (Endel Haasmaa)

Tänapäevane  filmiarvustus Veiko Märkalt EPL-s. smuuli kaas

Kindlasti tuleb lugeda kõiki “Muhu monolooge”.   Lugemisväärset on Smuulil muidugi rohkemgi, proovige!

Kes ikka jaanipäeva teleri ees ei veeda, saab filmi laenutada raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Külmad hinged” neljapäeval, 20. juunil kell 22.00 ETV 2-s

In raamatukava on 17/06/2013 at 11:55

Filmi “Külmad hinged” on PÖFF-i huvilised võib olla 2009. aasta festivalil juba näinud, nüüd avaneb ka laiemalKülmad hinged vaatajaskonnal võimalus sellest televisiooni kaudu osa saada. Stsenaariumi kirjutas Sophie Barthes, kes ühtlasi filmi lavastas ning filmiidee tekkis režissööril ühest oma unenäost, kui oli enne vaadanud Woody Alleni 1973. aasta ulmekomöödiat “Sleeper”.

Lühidalt on filmisüžee selline, et näitleja Paul Giamatti (keda mängibki Paul Giamatti) saab peaosa Tšehhovi näidendis “Onu Vanja”. Näidendi tegelaste hingeline tühjus ja mandumine hakkavad Giamattit nii muserdama, et kukub ise sisemiselt kokku. Siis juhtub Giamatti ajakirjas nägema kuulutust, kus pakutakse protseduuri, mille käigus soovija hing eraldatakse tema kehast. Giamatti lasebki oma hinge kehast välja võtta, kuid hingevaluga kaob ka tema võime tegelase karakterisse sisse elada. Tuleb välja, et kannatused on osa inimeseks olemises ja Giamatti peab Anton Tšehhovläbima mitmeid sekeldusi, et oma hing tagasi saada.

Mainida võib veel, et “Külmad hinged” on Sophie Barthes`i esime täispikk film ning valmimisaastal valiti see Sundance`i võistlusprogrammi, samuti võitis film Karlovy Vary festivalil kaks auhinda.

Et suurema empaatiaga kaasa elada Paul Giamatti hingelisele seisundile onu Vanja kehastamisel, võiks (läbi/üle) lugeda, muidugi, Anton Tšehhovi vastava näidendi. Näidend kujutab igapäevaelu maamõisas ja tegelasi, keda koormab oma elu elamise sund, väljapääsmatus sellest päevadejadast, kui rutiini ületamiseks jääb puudu tahtejõust ja võimalustest. Siin ei ole üleelusuuruseid kangelsi või sündmuseid, vaid nagu teisteski Tšehhovi näidenites, on keskmes päris tavalised inimesed oma mööda libisevas elus. Tšehhovi näidendeid leidub linnaraamatukogus.

Kes huvitub Anton Tšehhovi elukäigust ja loomigu ülevaatest, võib kiigata vastavat vikipeedia artiklit.

Triin Põldver

“Väikese Illimari radadel” teisipäeval, 18. juunil kell 9.15 ETV 2-s

In raamatukava on 17/06/2013 at 11:29

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglase roll eesti kirjanduselus on olnud suur, seda nii loomigu kui laiema kirjandusalase tegevuse mõttes. Ta oli eestvedaja “Noor-Eesti” liikumises, kirjandusrühmituste (“Siuru”, “Tarapita”) tegevuses, Eesti Kirjanike Liidu loomises (oli ka mitmel aastal selle esimees), ajakirja “Looming” esimene toimetaja—ühesõnaga, mõjukas väga mitmel rindel.

Väike Illimar Romaani väikesest Illimarist kirjutas Tuglas 50-aastaselt, seega võib seda pidada küpses eas tehtud tagasivaateks lapsepõlveajale. Friedebert sündis 1886. aastal Ahja mõisa puusepa perekonda ning seal, mõisaaladel ja ümbruses, möödusidki tema elu 9 esimest aastat. Hõlmates aastat väikese Illimari elust, kirjeldab Tuglas oma lapsepõlve maastikke, kohti ja inimesi. Telefilm viibki vaatajad kõigepealt Tuglase lapsepõlve radadele Ahjal, seejärel loeb kirjanik ise katkendi “Väikesest Illimarist” ning esitatakse dramatiseering romaaniainetel. Väikest Illimari mängib Kalle Jürgens, teised näitlejad on Ants Lauter, Astrid Lepa, Marie Hardmaa, Rudolf Nuude, Ants Jõgi ja Tõnu Aav.

Tuglase noorusaastatest ja tema kirjutatud noorusmälestuste kirjandusloost saab lugeda siin.

Sellest, kuidas mälestused Tuglasest endiselt Ahjal elavad ning sellest, kuidas elatakse Tuglase lapsepõlvemälestuste Ahjal praegu, saab lugeda siin.

Lõpetuseks jäägu siis igaühele valik, kas lugeda raamatut, vaadata filmi või hoopiski teha väljasõit Ahjale, et seal koha peal püüda tabada ühe väikese poisi muljeid nüüd juba minevikku vajunud lapsepõlvest.

Triin Põldver

“Pöörismäe peremees Edgar Valter” ETV2-s neljapäeval kell 19.45 ja laupäeval kell 11.30

In raamatukava on 12/06/2013 at 10:55

edgarvalterpokumaaEestis ei ole just palju väikeseid ja suuri inimesi, kes ei teaks Edgar Valterit ja tema loodud tegelasi.

Edgar Valter illustreeris ligi 250 raamatut, ilmunud on kaheksa karikatuurikogu, ta lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses pidevalt maalikunstnikuna. Rikka loomingulise pärandiga kunstnik Edgar Valter elas viimased poolteist aastakümmet Võrumaa küngaste ja metsade keskel.pokuraamat

Just sealsamas Võrumaal ilmus tema esimene omakirjutatud ja joonistatud lasteraamat ”Pokuraamat”, inspireerituna Võrumaa kaunist loodusest.

12 aasta jooksul jõudis ta lastele joonistada ja kirjutada veel 15 raamatut ning maalida hulgaliselt Võrumaa maastikke. Portreesaade Edgar Valterist salvestati Pöörismäel.

Saadet on võimalik järele vaadata ka ETV2-e arhiivist.

Edgar Valteri erineva kunstiloominguga saab tutvuda blogis.

Kunstniku elust saab lugeda raamatust “Karid ja kõrgused. I “.

pokumaa logoKäes on suvi ja loodetavasti on kõigil puhkuse ajal rohkem aega ja tahtmist looduses ringi liikuda. Sestap tasub järelevaatamisest kaeda ka Osooni saadet, kus Edgar Valter jagab oma mõtteid loodusest ja loodusega läbisaamisest.

Ja neil, kes Võrumaale seiklema satuvad, tasuks kindlasti minna Edgar Valteri ideede järgi loodud Pokumaale. ETV2-e arhiivis leidub ka üks Osooni saade Pokumaast. 

Anu Amor-Narits

“Lavakunstikooli I lend” laupäeval, 8. juunil kell 21.00 ETV2-s

In raamatukava on 05/06/2013 at 14:08

lavakooliraamatETV 2 hakkab vanu teatrisaateid kordama. Lavakooli lennud said järjepanu telepurki püütud 1991-1992. Tol ajal tundus tegu olevat huvitava saatega, kuidas see tänase pilguga vaadates tundub, ei oska öelda, küll aga tuletaks teletetegijatele meelde, et viimased lennud on üles võtmata ja nii pika aja peale võiks vanadki uuesti teha ning Viljandi omasidki ei tohiks ära unustada.ma jutustan teile oma loo

Teatriraamatuid on viimastel aastatel ilmunud päris palju. Kõige enam sobivad teemasse vast kaheosaline Kalju Orro koostatud  “Lavakooliraamat: Intervjuud Lavakunstikooli õpetajatega”  ja Anne Tuulingu ja Iivi Lepiku “Ma jutustan teile oma loo: Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust”.

Tiina Sulg