Raamatukava

Archive for 29. dets. 2013|Monthly archive page

“Tapja minu sees” esmaspäeval, 30. dets kell 22.30 Tallinna TV-s

In raamatukava on 29/12/2013 at 23:07

killerKui süda jõuluilust paha, kulub veidike pulp fictionit  marjaks ära. Eluajal vähem tunnustatud, kuid praegu mõnel pool lausa legendaarseks nimetatud Jim Thompsoni samanimelise  raamatu järgi valminud linateose   kohta kirjutatakse kavalehes, et see ” jutustab nägusast ja sarmikast, ent tagasihoidlikust väikelinna šerifi asetäitjast Lou Fordist. Lou’d vaevab hulk probleeme. Probleemid naistega. Probleemid korrakaitsega. Järjest kasvav ohvritearv tema Lääne-Texase piirkonnas. Ja tõsiasi, et tema ise on sadist, psühhopaat ning tapja. Lou satub peagi kahtlusaluste ridadesse ning on ainult aja küsimus, millal tema alibid otsa lõppevad. Thompsoni metsikus, troostitus, süngemast süngemas universumis ei ole miski selline, nagu näib. Ka teda jälitavatel uurijatel on nii mõnigi luukere kapis.” Lavastaja Michael Winterbottom  nomineeriti selle  Berliini festivalil Kuldkarule. Näitlejad Casey Affleck, Kate Hudson, Jessica Alba, Simon Baker, Bill Pullman.

Seda raamatut meil pole, kuid on “Petturid”   ja “Põgenemine” nii raamatuna  kui filmina DVD-l.

Kaja Kleimann

“Mees la Manchast” esmaspäeval, 30. dets kell 22 ja neljap, 2. jaan kel 12.55 ETV2-s

In raamatukava on 29/12/2013 at 23:06

la mancha plakatFilm põhineb mitte niivõrd Cervantese raamatul kui Mich Leigh’i muusikalil,  ehkki lisatud on raamjutustus. Muusika on ju imeilus! Režissööriks nagu eilsel “Armastuse loolgi” Arthur Hiller, osades äsja elavate seast lahkunud Peter O’Toole,    Sancho Panzana parima kõrvalosa eest Kuldgloobusele nomineeritud James Coco   ja Sophia Loren  Dulcinea rollis.

Telekavas on filmist juttu  üna põhjalikult, seal on siiski ka üks eksitav väide (mis põhineb ilmselt 2007. aasta trükil) , nimelt pole teravmeelse hidalgo don Quijte’i seiklused kirjutatud mitte rüütliromaanina, vaid selle paroodiana, eesmärgiga neid  naeruvääristada – just rüütliromaanide lugemine ajab targa ja väärika don Quijote’i  hulluks. Rüütliromaanid hakkasid eriti levima koos rüütliseisuse kadumisega ja polnud noorte kujunemisele sugugi kasulikud. 1553. aastal keeras Karl V rüütliromaanide trükkimise ja levitamise Ameerika asumaades ning 1555. nõuti samasugust keeldu Hispaania kohta, kuid see jäi kuninga pool välja andmata. Sellega, millega seadusandlus hakkama ei saanud, sai hakkama satiiriku sulg. Cervantese raamatu esimene osa ilmus 1605. aastal, kui  kirjanik oli juba 57 aastane, noorem autor oleks kirjutanud hoopis teistsuguse raamatu. Teine osa ilmus 10 aastat hiljem ja see on uusaja kirjanduse esimene metaromaan:  Sancho toob päris 2. osa alguses don Quijotele teate, et nende seiklustest on juba kirjutatud romaan pealkirjaga “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast”. See on siis romaan romaanis, romaan romaani kohta, midagi niisugust, millega lugejad järgnevalt puutuvad kokku alles XX sajandi alguse teostes.

Aja jooksul muutub kõik ja meie loeme “Don Quijote´i ” hoopis teise pilguga kui 17. sajandi inimesed,  kuid lõppkokkuvõttes on inimolemuses ikka palju samasugust.

Kaja Kleimann

“Armastuse lugu” pühapäeval, 29. dets kell 17 TV3-s

In raamatukava on 28/12/2013 at 11:14

love storyFilm on valminud režissöör Arthur Hilleri käe all 1970. aastal, aluseks Erich Segali vastilmunud romaani põhjal autori enda kirjutatud stsenaarium.  Eesti keelde tõlgiti raamat nõukogude aja kohta erakordselt kähku,  juba 1972. a . Ma ei tea ühtki silma, mis seda lugedes kuivaks jäi! Millal film meile jõudis, ma ei tea ja näinud seda ise pole, aga nüüd tahaks kindlasti vaadata ja kontrollida, kas laul sellest Oscari saanud filmimuusikast, mille Marju Kuut eesti keeles kuulsaks laulis, ikka on see laul, mida mina mõtlen.

Kandideeris film veel kuuele Oscarile ning korjas suure hulga Kuldgloobusi ja palju muid auhindu.

«Mida öelda kahekümne viie aastase tüdruku kohta, kui ta on surnud? Seda, et ta oli ilus. Ja andekas. Seda, et ta armastas Mozartit ja Bachi. Ja biitleid. Ja mind. Kord, kui ta mind jälle nende muusikutega ühte patta pani, küsisin talt, kuidas ta meid järjestab, tema naeris ja vastas: «Tähestiku järgi».»

Kas juba tuleb pisar silma? 2664896t139h2483

Lugege ka raamatut!

Erich Segali teoseid on raamatukogus  rohkem,  nii eesti– kui inglise keeles.

Kaja Kleimann

“Väiksed naised” pühapäeval, 29. detsembril Kanal 11-s kell 21.10

In raamatukava on 26/12/2013 at 17:16


Louisa May Alcotti samanimelisel romaanil põhinev südamlik draama neljast õest, kes kasvavad Ameerika kodusõja ajal ema hoole all, sest isa on ära lahingutes. Tegemist on lähedase perekonnaga, kus tuleb pidevalt ette nääklemist ja tragöödiaid. Kuid perekondlikud sidemed on tihedad ka siis kui majapidamise ellu hakkavad tungima noormehed ja romantika.
vaikesednaisedraamat

Film kandideeris Oscarile.
Filmist IMDb-s.

Romaanist on Linnaraamatukogus saadaval mitu trükki , romaanile on ilmunud järjed “Väikeste naiste abielud”“Väikesed mehed” ja “Plumfieldi poisid”.

louisa-alcottAnu Amor-Narits

Luisa May Alcotti portree on pärit lehelt http://louisamayalcottismypassion.com/

“Pähklipureja” pühapäeval, 29. detsembril kell 9.10 Kanal2-s

In raamatukava on 25/12/2013 at 05:51

pahklipurejafilm

Filmi pealtegelane on 9-aastane Mary, kelle jõuluõhtust saab suur seiklus kui ta saab kingiks nõiutud pähklipureja-nuku. Mary uus sõber viib ta imelisele teekonnale haldjate ja teiste elluärganud mängukannide võlumaailma. Siis saab Mary teada, et seda imede riiki ähvardab kurja Rotikuninga ja tema salakavala ema hirmuvalitsus. 

pahklipurejaraamat

Filmi režissöör on Andrei Kontšalovski, Filmist IMBd-s.

pahklipurejaPähklipureja on arvatavasti üks populaarsemaid jõululugusid maailmas, mille algse teksti autoriks E. T. A. Hoffmann, kelle raamat “Pähklipureja ja hiirekuningas” olemas ka Linnaraamatukogus.

Loomulikult kuulub ka kõigi teatrite kohustusslikku jõuluaegsesse kavasse Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”.

Anu Amor-Narits

“Suur maalritöö” teisipäeval, 24. detsembril ETV-s kell 18.55

In raamatukava on 23/12/2013 at 16:25

suurmaalritoofilmSuur rõõm, et see tore lugu, mis mitmete põlvkondade lapsepõlve lugemis(vaatamis)varasse on kuulunud, nüüd filmi kuju on saanud.

suurmaalritooraamat“Suur maalritöö” on uus Eesti joonisfilm, mis põhineb 1971. aastal ilmunud samanimelisel populaarsel lasteraamatul ning elustab suurel ekraanil illustraator Edgar Valteri võrratu pildikeele. Ellen Niidu luuleread on meeleolukalt lauluvormi seadnud Vaiko Eplik, kelle muusika annab sellele loole mitmeid lisavärve ja -varjundeid. Meeleolukaid laule esitavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel. Filmi režissöörid on Aina Järvine ja Meelis Arulepp.

Raamatust on ilmunud aegade jooksul juba mitu trükki.

Anu Amor-Narits

“Mörr” 24. detsembril ETV-s kell 12.00 ja 26. detsembril ETV2-s kell 18.00

In raamatukava on 23/12/2013 at 11:24

morrfilm“Mörr” on Julia Donaldsi muinasjutu ja Axel Scheffleri joonistuste ainetel sündinud lugu hiirekesest, kes läheb metsa jalutama ning pähklit otsima. Ta kohtub oma teel kolme vaenlase – rebase, öökulli ja maoga, kes kõik tahavad teda ära süüa. Ellujäämiseks peab hiireke kavaluse appi võtma ning nii hirmutab ta oma vaenlased ära looga, et kohtus kohutava koletise Mörriga. Seepeale tunneb hiireke, et metsas pole enam midagi, mis teda hirmutaks, kuid siis kohtub ta oma fantaasia sünnitise Mörriga. Filmist saab lugeda IMDb-st.grühvel

Eesti keeles on see lugu ilmunud pealkirja all “Grühvel”, mille suurepärase ja meeleoluka eestinduse autor on Villu Kangur. Raamatut saab laenutada meie raamatukogust.

Eesti Päevalehes on raamatust kirjutanud Mari Peegel, samuti on raamat ära mainitud Mari Kleini artiklis, milles ta teeb kokkuvõtte 2013. aastal ilmunud parimatest lasteraamatutest. 

Anu Amor-Narits

„Shawshanki lunastus“ laupäeval, 21. detsembril kell 21.30 ja pühapäeval, 22. detsembril kell 14.30 Kanal 12-s

In raamatukava on 20/12/2013 at 12:42

shawshank_redemption„Shawshanki lunastus“(1994) on Stephen Kingi samanimelise jutustuse ekraniseering. Kiidusõnu ja erinevaid kullatuid kujukesi leidub nii lavastaja Frank Darabonti kui kirjamehe enda hõlma all. Loos räägitakse meile kahe mõrva eesteluks ajaks vangi mõistetud Andy Dufresne’ist, kes sõbruneb trellide taga huvitava Rediga. Näha saab vanglaelu, ebatavalist sõprust ning jahmatama panevat põgenemist. Peaosades mängivad Tim Robbins ja Morgan Freeman, kellest viimane peab kõnesolevat ekraniseeringut üheks oma lemmikuks.

kingisemoodiaastaajadKingi tekstidest on tehtud lugematul hulgal filme ja mul on kuri kahtlus, et seetõttu on ka tema enda looming niivõrd palju kuulsust pälvinud. Minu jaoks on King nagu Kivirähk – mõlemad on ääretult oma rahvuse kesksed. Kingi tekstid jäävad tegelikult lõpuni mõistetamatuks, kui sa pole kõik oma eluaastad kudenud Ameerika Ühendriikides, mis aga ei vähenda tema tekstide psühholoogilisust, põnevust ja isegi filosoofilisust. Kivirähkiga on sama lugu – tema looming on juba trükipressi alt tulles kohene klassika, aga see jääb alatiseks mõistetamatuks 11 varbaga lätlastele või Uus-Meremaa lammastele.

Stephen Kingi „Shawshanki lunastus“ on ilmunud jutukogumikus „Isemoodi aastaajad“. Lisaks filmi vaatamisele ja raamatu lugemisele saab teadmisi ammutada ka IMDb-st ja kirjaniku kodulehelt.

Liis Pallon

„Asterix ja Obelix: missioon Kleopatra“ esmaspäeval, 16. detsembril kell 21.30 ja teisipäeval, 17. detsembril kell 11 TV6-s

In raamatukava on 16/12/2013 at 12:11

aokfilmAlustame nädalat hea prantsuse huumoriga, mida peale croissante krõmpsutavate ja punast veini kummardavate eurooplaste vist keegi teine ei mõista. Kunagi ammu, kui su vanaema vanaema polnud veel ilmavalgust näinud ja rohi oli nii erkroheline, et õues ei saanud üldse käia, otsustasid targad lääne kultuurile aluse pannud mehed, et komöödia on kõige madalam kirjanduslik vorm üldse, sest rõõm ja naer on kõige tülgastavamad emotsioonid, mida inimloom on võimeline tundma. See seisukoht on suuremal või väiksemal määral püsinud tänapäevani. Kõrgkultuur ei oska hinnata head nalja – olgem ausad. Aga meie siin oskame, eks ju.aokraamat

2002. aastal valminud naljafilm on tänu Aterixi ja Obelixi tegelaskujudele tegelikult klassika. See on järg 1999. aasta linateosele, kus Asterix ja Obelix kohtuvad Caesariga. Alain Chabat’ lavastatud komöödias teevad kaasa ühed kuulsamad prantsuse näitlejad, nagu Gérard Depardieu, Christian Clavier, Jamel Debbouze ja Monica Belucci. Kleopatra tahab tõestada Julius Caesarile, et vaaraod on ikka veel vinged ja lubab kolme kuuga ehitada talle kuldse palee. Appi tulevad võlujoogiga varustatud Asterix ja Obelix ning seiklused võivad alata.

Tähelepanelikele vaatajatele: leia 13 viidet kuulsatele liikuvatele piltidele popkultuuris.

Asterixi ja Obelixi koomikseid on meie raamatukogus rohkelt. Filmile saab lisalugemist IMDb-st .

Liis Pallon

“Gomorra” neljapäeval, 12. detsembril kell 21:30 ETV2-s

In raamatukava on 09/12/2013 at 12:44

Camorra on Napolis tegutsev maffia, millel on laiahaardeline võim linna kaubandus- ja äritegevuse üle, näiteks on GomorraCamorra kontrolli all Napoli sadam, ülitiheda liiklusega kaubateede sõlmpunkt; tollist mööda smuugeldatud kauba kogused on hoomamatud. Kui on soovi end enne raamatu ja filmi kallale asumist teemaga pisut kurssi viia, võib lugeda Sakala artiklit.

Robert SavianoRaamatut “Gomorra” (parafraas, mis viitab piibli loole hävimisele määratud linnadest Soodomast ja Gomorrast) on nimetatud reality-romaaniks, ajakirjanduslikuks romaaniks, ka romaniseeritud reportaažiks ning põhjusega, sest raamatu autor, Robert Saviano, tunneb käsitletavat teemat lähedalt. Raamatu tõepõhisuse kohta annab tunnistust ka see, et peale ilmumist 2006. aastal hakkas kirjanik maffialt tapmisähvardusi saama ning 2008. aastal pidi ta ohutuskaalutlustel koguni Itaaliast lahkuma. Raamat on olemas linnaraamatukogus nii eesti kui inglise keeles.

Ülim realistlikkus iseloomustab ka filmi, mida peetkse kõige autentsemaks ja ebasentimentaalsemaks Itaalia maffiafilmiks. Film on osalenud paljudel festivalidel ning pälvinud tunnustust: see on võitnud Cannes`i peaauhinna, 5 Euroopa filmiauhinda, 3 Kuldgloobust Itaalias jne, lisaks arvukad nominatsioonid. Eesti publikule võib film tuttav olla kinoekraanilt, see oli ka 2008. aasta PÖFFi kavas.

Camorrast ja “Gomorrast” (nii filmist kui raamatust) on kirjutatud artikleid:

http://www.postimees.ee/90086/unustage-sopranod-ja-kartke-camorra-t

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/gomorra-sonad-mille-eest-surra.d?id=51147328

http://www.postimees.ee/41178/itaalia-maffia-ahvardab-kirjanikku

Triin Põldver

“Kuritööd ja eksimused” esmaspäeval, 9. detsembril kell 22:25 ETV2-s

In raamatukava on 09/12/2013 at 12:28

Kuritööd ja eksimusedWoody Alleni karjäär filmimaailmas on olnud pikk ja tulemuslik, praeguseks juba kõrges eas olev Allen tegi režissöörina oma esimese filmi 1966. aastal ning ta on filminduses tegev seniajani. Woody Alleni puhul on film Kuritööd ja eksimusedmärkimisväärne see, et ta on kõikidele enda lavastatud filmidele ühtlasi stsenaariumi kirjutanud, samuti astub ta paljudes neis üles näitlejana. Kõne all olev film, “Kuritööd ja eksimused” (1989), ongi üks nende filmide seast, kus Allen kõigis kolmes rollis tegev on. Film kandideeris kolmele Oscarile ning kuuele BAFTA auhinnale, mis jäid saamata, kuid Londonis premeeriti filmi kolmes kategoorias—parim film, režissöör ja stsenaarium. Telekava filmitutvustuse järgi keerleb süžee petmise, abielurikkumise teema ümber; kuidas armastust ja õnne otsides satuvad inimesed üha kasvavasse valede puntrasse,  lõpuks viib see ka suurema kuritööni. Kuigi stsenaariumi autor on Allen, on film inspireeritud Dostojevski loomingust. Filmiandmebaasi imdb.com kasutajad on filmi hinnanud päris kõrgelt, 8 punktiga 10-st.

Woody Alleni filmitöö kohta võib lugeda siin.

Triin Põldver

“Tähelaev. Karl Martin Sinijärv” neljapäeval, 5. detsembril kell 12.45 ja laupäeval, 7. detsembril kell 23.50 ETV-s

In raamatukava on 03/12/2013 at 11:46

kms

Karl Martin Sinijärvega vestleb Tarmo Tiisler. Kui teleka ette ei jõua, siis vaadata saab ka siit. Ja raamatukogus on Sinijärve luulekogusid küll ja veel. Loetagu lahkesti!

sinijärvraamatud

Tiina Sulg

“Valge Doomino” kolmapäeval, 4. detsembril ETV2-s kell 21.15

In raamatukava on 01/12/2013 at 13:08

valgedoominoBFM esitleb: lyhikas “Valge doomino” (Eesti 2012)

Filmi tutvustus: Vahel võib raamat, millest sa ilma jäid, terve riiuli paigast nihutada. Eva Kübara lühifilm on tütarlapsest, kes peab leidma väljapääsu labürindist. Noor naine Mari (Maria Lee Liivak) läheb raamatukokku kirjutama, kuid avastab end ühel hetkel lõputus labürindis, kus miski pole päris nii nagu see algul paistab. Liikuvate riiulite vahel toimetab poolpime vanamees Aleksander (Peeter Jakobi), Karl (Sebastian Talmar) – poiss kui noor jumal – loeb kuldset raamatut ja range olemisega kõhetu raamatukoguhoidja Luule (Ülle Kaljuste) mängib süvenenult iseendaga doominot. Kõik nad ühtaegu eksitavad ja juhivad Marit labürindis. Millises suunas minna, on Mari enda teha. 

Kui hakata otsima raamatuid, milles on juttu raamatukogudest ja raamatukoguhoidjatest, siis nimekiri tuleb üsna pikk, aga siin on minu lemmikud:

  • Vernor Vinge “Leek sügaviku kohal” – sealt on pärit minu lemmiksõnastus raamatukoguhoidja kohta – elukutseline asjaarmastaja.raamatukogu3
  • Terry Pratchetti Kettamaailma lood ja “Vaibarahvas” – Pratchtti loomingus on minu mäletamist mööda kõige pühendunumad kirjanduslikud raamatukoguhoidjaid.
  • Umberto Eco “Roosi nimi” – raamatukoguhoidjaks olemine annab selle raamatu lugemisele erililse vaatepunkti.
  • Richard Brautigan “Abort” – üks eriline raamatukogu ja üks eriline raamatukoguhoidja.
  • Erich Segal “Armastuse lugu” – vast kõige romantilisem raamatukoguhoidjaga seotud lugu.
  • Neal Stephenson “Lumevaring” – küberpunklik lähenemine raamatukogule.
  • Walter M. Miller “Kantileen Leibowitzile” – raamat info hoidmisest ja säilimisest maailmalõpumeeleoludes.
  • Aleksandra Marinina “Etturid surevad enne teisi” – midagi ka krimisõpradele.
  • Henno Käo “Dondijutud” – äärmiselt stereotüüpne luuletaja-raamatukoguhoidja, aga muhedalt kirja pandud.
  • Haruki Murakami “Kafka mererannas”. Esimene ettejuhtuv tsitaat: “Meie üritame kõigest väest selle väeti raamatukoguga oma koduregioonile natukenegi kasulikud olla. Kogume ja pakume raamatuid armastavatele inimestele väljapaistvaid teoseid. Püüdleme inimliku ja sooja teeninduse poole. Otse loomulikult on meil puudusi. Ka meie võimetel on piirid. Kuid oma viletsate võimete piires anname endast maksimumi. Selle asemel et vaadata, mis meil puudu on, võiksite vaadata parem seda, mida me teinud oleme.”

üks mu sõberFilmidest meenub esmalt muidugi Mart Kivastiku “Üks mu sõber”. Kõrvaloleval filmikaadril on Rita Raave selja taga just Tartu Linnaraamatukogu raamatud ja riiulid.

Tiina Sulg

Pildile “Mida raamatukoguhoidja teeb?” sarnaseid on siin veel.

“Mossad” esmaspäeval, 2. detsembril ETV-s kell 22.10

In raamatukava on 01/12/2013 at 00:28

mossadpiltEsmaspäeva õhtul peale “Välisilma” on ETV eetris värske prantsuse dokumentaalfilm Iisreali salateenistusest Mossadist, täpsemalt eriüksusest Kidon, mille eesmärk on mõrvata Iisreali riigi vaenlasi.

mossadraamatMeie raamatukogust on võimalik saada Michael Bar-Zohar ja Nissim Mishali sel aastal ilmunud raamatut “Mossad: Iisraeli luureteenistuse tähtsaimad operatsioonid” (Jaan Martinson on raamatut lahanud siin), kümmekond aastat tagasi ilmunud  Gordon Thomase  “Gideoni spioonid: Mossadi salajane ajalugu” ning vene keele oskajatele on valikuks veel   Исаак Дойчман “Спецслужбы Израиля: от “Шабака” до “Моссада””.

Tuntuim mängufilm Mossadi tegemistest on kindlasti Steven Spielbergi 2005. a. valminud “München”, mille kohta arvamusi saab lugeda Õhtulehest ja Sirbist. Filmi triler:

Tiina Sulg