Film on valminud režissöör Arthur Hilleri käe all 1970. aastal, aluseks Erich Segali vastilmunud romaani põhjal autori enda kirjutatud stsenaarium. Eesti keelde tõlgiti raamat nõukogude aja kohta erakordselt kähku, juba 1972. a . Ma ei tea ühtki silma, mis seda lugedes kuivaks jäi! Millal film meile jõudis, ma ei tea ja näinud seda ise pole, aga nüüd tahaks kindlasti vaadata ja kontrollida, kas laul sellest Oscari saanud filmimuusikast, mille Marju Kuut eesti keeles kuulsaks laulis, ikka on see laul, mida mina mõtlen.
Kandideeris film veel kuuele Oscarile ning korjas suure hulga Kuldgloobusi ja palju muid auhindu.
«Mida öelda kahekümne viie aastase tüdruku kohta, kui ta on surnud? Seda, et ta oli ilus. Ja andekas. Seda, et ta armastas Mozartit ja Bachi. Ja biitleid. Ja mind. Kord, kui ta mind jälle nende muusikutega ühte patta pani, küsisin talt, kuidas ta meid järjestab, tema naeris ja vastas: «Tähestiku järgi».»
Kas juba tuleb pisar silma? 
Lugege ka raamatut!
Erich Segali teoseid on raamatukogus rohkem, nii eesti– kui inglise keeles.
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 