Raamatukava

Archive for 28. veebr. 2014|Monthly archive page

“Victoria” reedel, 7. märtsil kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 28/02/2014 at 13:49

victoriaNobelist Knut Hamsuni samanimelise 1898. aastal kirjutatud romaani ainetel valminud filmi keskmes on mõisniku tütre Victoria ja vaese möldri poja Johannese traagiline armastuslugu. Kuigi noorte vastastikune kiindumus ulatub juba lapsepõlve, sunnib Victoria isa, tagamaks pere majanduslikku heaolu, tütart abielluma jõuka noorhärra Ottoga. Johannes proovib küll ühiskonnaredelil kõrgemale tõusta, seisustevahe jääb aga ikka ületamatuks. Vastamisi on ühiskonnakorraldus ja puhas, rikkumata, loodusega harmoneeruv armastus. Helgemat alatooni aitavad esile tuua maalilised loodusvaated ja peaosaliste sarm. victoria raamat

Imdb.com annab hindeks 5.8, aga see pole ilmselt mingi näitaja, sest hindajaid on sellel Norra filmil selgelt liiga vähe, alla paarisaja inimese.

Ottot mängib Bill Skarsgård, kelle isa Stellan Skarsgårdi teavad kõik, sest ta on ühtviisi nõutud osatäitja nii  “Kariibi mere piraatides” kui  Lars von Trieri filmides. Näitlevad ja nopivad auhindu ka Billi kaks vanemat venda.

Raamat on raamatukogus kenasti mitmes erinevas tõlkes ja  trükis olemas kui filmi vaatamisest mingeid küsimusi peaks tekkima. Otsida tuleb nii “Victoriat” kui “Viktoriat”.

Kaja Kleimann

“Lihtsalt koos” teisipäeval, 4. märtsil kell 22.30 ja 5. märtsil kell 13.30 Tallinna TV-s

In raamatukava on 28/02/2014 at 13:25

gavalda 1Film põhineb prantsuse kirjaniku Anna Gavalda  romaanil, mille pealkiri on eesti keelde tõlgitud “Koos, see on kõik”gavalda 3

Camille (Audrey Tautou) on kummaline noor naine, kes käib öösiti kontoreid koristamas ja oskab hästi joonistada. Franck (Guillaume Canet,sai Prantsusmaa aasta näitlejaks selle filmiga ja nimetati  Cabourgi festivalil parimaks meesnäitlejaks) on tõre ja seltsimatu olemisega kokk, kes hoolitseb oma vanaema Paulette (Françoise Bertin) eest,  tegelikult on  tal õrn hing . Vanaema vihkab hooldekodu ja Camille’i pealekäimisel ja toel toob Franck ta koju Philiberti juurde. Philibert (Laurent Stocker, nomineeriti parima kõrvalosa Césarile ja võitis paljulubavaima näitleja Césari) on noor aristokraat, kes ülejäänud kolm oma korterisse elama võtab. Neli inimest, keda ei ühenda miski peale nende ühise suutmatuse ühiskonda sulanduda, peavad üheskoos hakkama saama. Nad õpivad üksteist tundma ja isegi armastama – oma veidral, perekondlikul moel. Lavastaja Claude Berri.gavalda 2

Raamat  on raamatukogus lugemiseks olemas ja üsna soovitatav, sest küllaltki paksu raamatusse mahub suhete lahtikirjutamist kindlasti rohkem kui filmi.

Veel on samalt autorilt võimalik lugeda tema esikromaani  “Lohutaja”, (2009. aastal valmis ka selle põhjal Zabou Breitmani käe all film, peaosades Daniel Auteuil ja Marie-Josée Croze)

“Ma armastasin teda” ,

“Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks” ,

“Näpatud tunnid”

Kaja Kleimann

“Monumendimehed” Cinamonis

In raamatukava on 24/02/2014 at 12:09

Monumendimehed“Monumendimehed” on nimetus rühma kunstiajaloolaste, -kuraatorite ja -ekspertide kohta, kel oli täita ülimalt vastutusrikas, riskantne, missiooni mõõtu ülesanne—nimelt pidid nad Teise maailmasõja lõpupoolel kaitsma ehitismälestisi ja hooneid sõjakahjustuste eest ning leidma natside poolt röövitud kunstiteoseid, et need õigusjärgsetele omanikele tagastada.

Ajaloolane Mart Helme rääkis sõja ajal röövitud ja kaduma läinud kunstiteostest “Terevisioonis”, saatelõiku saab järele vaadata kino Solaris jagatud lingi kaudu või ETV saadete arhiivist. Mart Helme sõnul ulatub sõjas hävinud ja kadunud kunstivara väärtus miljarditesse dollaritesse (kui hindamatut üldse rahas hinnata saab) ning siiamaani tuleb välja kadunuks arvatud kunstitöid (näiteks eelmisel aastal leidis Münchenis üks vanahärra oma keldrist 1500 taiest).

See huvitav, ka ühiskonna tasandil kaalukas teema ongi George Clooney lavastatud filmi aluseks. Kuigi see tõsieluline aines võimaldaks luua põneva, sügavasisulise filmi, siis lõpptulemus valdavalt kriitikute ootuseid ei täitnud. Samanimelise raamatu autoriteks on Robert M. Edsel ja Bret Witter. Eesti keeles pole neilt autoritelt küll midagi muud ilmunud, kuid ameerika kirjanik Robert M. Edsel on samal teemal kirjutanud veel kaks raamatut.

Üks negatiivne ja üks positiivne arvamus filmi kohta:

http://www.examiner.com/review/the-monuments-men-review-a-grizzled-yet-feeble-endeavor

http://www.flickfilosopher.com/2014/02/monuments-men-review-saving-private-collections-public-art.html

Triin Põldver

“Lumekuninganna ja igavene talv” Cinamonis

In raamatukava on 24/02/2014 at 10:53

Selleaastane talv just igavese mõõtu välja ei anna, kui leidub keegi, kelle jaoks lund ja jääd on tänavu liigagi vähe olnud, Lumekuninganna ja igavene talvvõib suure ekraani vahendusel kauneid talvekaadreid imetleda, sest film “Lumekuninganna ja igavene talv” on visuaalselt tõesti kaunis ja veebruar veel “talvefilmide” jaoks paslik. Animatsiooniloojad said muinasloo tegevusruumi kujundamisel inspiratsiooni norra loodusest ja kultuurist—väljamõeldud Arendelli kuningriik paikneb keset suurejoonelist loodust, mida ilmestavad nii siniveelised fjordid kui kaljused mäed. Kuigi  ekraaniloo algidee pärineb Hans Christian Anderseni muinasjutust, areneb selle animamuusikali süžee täiesti omas suunas. Muinasjuttudele iseloomulikult on siingi filmis tegelasteks printsid, printsessid ja rääkivad loomad, tegelaskujud on aga hoopis mitmetahulisemad kui muinasjuttudele tüüpiline.

Printsess Elsal on maagiline võime ära jäätada ja lume alla matta kõik, mida ta puudutab, kuid ta ei oska oma võimeid kontrollida; selleks, et teisi mitte kahjustada, elab printsess isolatsioonis. Kroonimispidustustel pääsevad Elsa üleloomulikud võimed valla ja kuningriigis algab “igavene talv”. Printsessi õde Anna koos mägilase Kristoffi ja tema põhjapõder Sveniga võtavad ette seiklusrikka teekonna, et Elsat ja kuningriiki päästa.

Suunitluse poolest on see parimas mõttes koguperefilm; lõbus ja hoogne lugu haarab kaasa lapsi ja on huvitav vaadata ka täiskasvanutele. Eestikeelses filmiversioonis andsid põhilistele tegelaskujudele oma hääle Hanna-Liina Võsa, Hele Kõrve, Kaspar Velberg, Karol Kuntsel ja Andero Ermel. Üks Kuldgloobus on juba võidetud, Oscarid jagatakse märtsi alguses, eks näis, kas tuleb auhindadele lisa.

Filmiinfot saab vaadata imdb.com-ist.

Triin Põldver

“Siil udus” pühapäeval 23. veebruaril kell 10.25 Kanal 2-s

In raamatukava on 18/02/2014 at 12:50

siil_udus“Siil udus” vaimustab kindlasti paljusid, kelle lapsepõlvelugude hulka see kuulub. Loodetavasti on ka tänapäeva kiiresti liikuvate piltidega harjunud laste hulgas neid, kellele meeldib aeglasem ja filosoofilisem lugu.

siiludusraamatMultifilm, mis maailma tuntuimal animafilmide festivalil Tokyos kõigi aegade parimaks tunnistati, kannab oma ajastu pitserit. Nõukogude perioodile omaselt pidi nii filmikunst kui ka lastekirjandus olema üdini optimistlik. Sergei Kozlov kirjutas aga omapärase mõtlike muinasjuttude tsükli, kus peategelasteks on Siil ja Karupoeg. Need lood rääkisid sellest, et ka lapsed võivad vahel olla kurvameelsed ja vaiksed. Juri Noršštein vaimustus nendest lugudest ning võttis ühe muinasjutu oma filmistsenaariumi aluseks.

Raamat eksinud siilikesest on saadaval ka meie raamatukogus.

Anu Amor-Narits

“Ööülikooli rännakud 7/8” teisipäeval 18. veebruaril kell 22.40 ja laupäeval 22. veebruaril kell 16.00 ETV2-s

In raamatukava on 17/02/2014 at 15:29

jüssiehin

Raadioeetrist tuttav “Ööülikool” on selle aasta algusest nähtav olnud ka televisioonis. Doksari on üles võetud suvel-sügisel, mil Ööülikooli õppejõud puhkasid maailmakärast ja auditooriumide päevavalguslampide surinast. Pea igal Eesti õppejõul-mõtlejal on oma suvekodu, kus olemas puuriit-ait. Aed vajab harimist ja puud riita ladumist. Võttegrupp ühes Ööülikooli üliõpilastega käis õppejõududel külas, tehes päeval tööd, kolades ringi ja rääkides päevajutte. Õhtul istuti rahulikult maha, kuulati lõkkepraginat ja ritsikate laulu. Räägiti kõige olulisematest asjadest.

Ööülikooli rännakute võõrustajad-professorid on bioloog Kristjan Piirimäe, kirjanik Hasso Krull, bioloog Fred Jüssi, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, keele-ema Mari Tarand, muusik Kalev Rajangu, kirjanik Kristiina Ehin, teoloog Vello Salo.

Seekordses osas kulgetakse lodjal mööda Emajõge Kristiina Ehini ja Fred Jüssi seltsis. Arutletakse teemal “Kasvamine ja kasvatamine”. Üleval lodja tekil on kuulda toruvile psühhedeelset kuminat ja näha avarduvat taevakaart: viimaseid päikesekiiri mustavate pilvede taustal. Silver Sepa laul paneb „katuse sõitma“. Kalamehed lehvitavad roostikus. Ees on tähine öö.

Tõotab tulla huvitav saade siiraste ja ehedate inimestega.

Kristiina Ehini looming meie raamatukogus Fred Jüssilt on aja jooksul ilmunud palju raamatuid, pildialbumeid ja helikandjaid, mis kõik loomulikult seotud loodusega. Mõningaid Ööülikooli loenguid on võimalik ka Linnaraamatukogust laenutada.

Meeleolu loomiseks üks lugu saates musitseerivalt Silver Sepalt.

Anu Amor-Narits

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

In raamatukava on 10/02/2014 at 12:21

rapuntselfilmHoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprimarapuntselplakat
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Kuradisaare kuningas” ETV2s kolmapäeval, 12. veebr. kell 22.25 ja laupäeval, 15. veebr. kell 23.55

In raamatukava on 09/02/2014 at 15:40

kuradisaareposterTutvustus: Tõsielulise sündmustikuga film 20. sajandi alguses Oslo lähedal asuval Bastøy saarel tegutsenud noortevanglast, kus ühiskonnaheidikutest poisid elasid valvurite sadistliku režiimi all. Hariduse andmise asemel sunnitakse 11-18-aastaseid poisse tegema ränka tööd ning neil ei jää muud üle, kui kohaneda oma ebainimliku olukorraga. Kuid siis saabub saarele 17-aastane Erling, keda huvitab vaid sealt põgenemine. Kui kaugele on ta valmis vabaduse nimel minema? Igal juhul üritab ta kinnipeetavate seas vägivaldset vanglamässu korraldada.

kuradisaarefilmNorra režisssööri Marius Holsti käe alla käisid filmivõtted suures osas Eestis, Kalvi mõisa ümbruses. Pikemalt filmimisest Kalvis on kirjutanud Tiina Tuumalu Postimehes ja Teet Korsten Põhjarannikus. Film ise on kuidagi tähelepanuta jäänud, üks arvamus  Koberi blogis  ja hästi lühidalt Filmijutus.

kasvandikraamatRaamatut on raske kõrvale pakkuda, aga minu jaoks seostuvad Robert Musili “Kasvandik Törlessi hingeheitlused”,  Jan Guillou “Kurjus” ja Sass Henno “Mina olin siin”. Sada aastat ja midagi pole muutunud, needsamad julmad võimumängud ja tagantjärele tarkused. Või võiks lugeda stsenaristi, Lars Saabye  Christenseni teoseid “Poolvend”, “Modell”, “Oscar Wilde’i lift” ja “Maskeraad”.

Muusikapalaks lõputiitrites kõlav Sigur Ros.

Tiina Sulg