Raamatukava

Archive for 30. märts 2014|Monthly archive page

“Bridget Jonesi päevik” neljapäeval 3. aprillil kell 22:00 ETV2-s

In raamatukava on 30/03/2014 at 16:52

bridgetfilmÜlimenukas romantiline hittkomöödia Bridget Jonesist (Renee Zellweger), kes otsustab oma elus uue lehekülje keerata. Ta alustab oma päevikut loeteluga sellest, mida ta uuel aastal ei tohi teha ja mida ta peab tegema. Ta on 32-aastane vallaline kirjastustöötaja, kes üritab toime tulla kõigi nõudmistega, mida ühiskond ja sõbrad talle esitavad. Tema vallalisust hõõruvad talle nina alla kõik abielus tuttavad. Mida aga ette võtta, kui kõik tuttavad mehed on kas abielus, homod või armastavad jubedaid kampsuneid? Kas aitaks joomisest ja suitsetamisest loobumine, kaalus alla võtmine ja püüd saavutada sisemist rahu? Lisaks tuleks teha lõpp ka oma lootusetule armumisele vastupandamatusse ülemusse. Kõike seda on aga märksa lihtsam öelda kui teha. Talle ainuomase seikluslikkusega võtabki Bridget nüüd elult kõik, mis võtta annab. Olgu selleks siis magamine oma playboyst ülemuse Danieliga (Hugh Grant). Keemia hakkab tekkima ka tema ning pealtnäha veidriku Marki (Colin Firth) vahel, kellega ta pidevalt “kokku jookseb”.bridgetraamat

Helen Fieldingu humoorikas romaan kuulutati 1996. aastal Inglismaal aasta raamatuks.

Raamatud on raamatukogus kenasti olemas: nii romaan “Bridget Jonesi päevik” kui järg “Bridget Jones: täitsa lõpp”. Filmil on ka oma Facebooki konto.

Sirje Suun

“Risttuules” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 28/03/2014 at 13:42

 

Risttuules_banner_693x244

Alates 28. märtsist on võimalik vaadata režisöör Martti Helde filmi, mille temaatika mingit rada pidi puudutab igat eesti inimest.

film-risttuules14. juuni 1941 kell 3 öösel. Üle 40000 eestlase, lätlase ja leedulase küüditatakse Nõukogude Venemaa poolt Siberisse. Nende hulgas 27-aastane filosoofiatudeng Erna, õnnelikus abielus väikese tütre ema. Tema abikaasa saadetakse vangilaagrisse, Erna koos tütre ja teiste naiste-lastega lähetatakse viieteistkümneks aastaks Siberi asustamata aladele. Vaatamata näljale, haigustele ja alandustele ei kaota Erna hetkekski lootust pääseda tagasi kodumaale. Film põhineb tõestisündinud lugudel.

Pildi- ja helikeel filmis on tavapäratu. Autentse pildimaterjali abil taastab meeskond tolleaegse olustiku, seejuures jäävad näitlejad ja statistid liikumatult paigale, ükskõik mida nad parasjagu tegemas on. Justkui oleks saatuse sõrm nende tegevuse peatanud. Selle keskel rändab kaamera kolmemõõtmeliselt ringi kui ainus liikuv objekt. Vaatajale jääb mulje, et liikumine toimub piltide sees. Seda tardunud, kuid kummatigi dünaamilist pildimaailma toetab näitlejate dialoog, helikujundus ja muusika.meie-lood

Intervjuu režissööriga ning peaosatäitja Laura Petersoniga.

Filmil on nii oma Facebooki konto  kui ka koduleht. 

kaldajumalateRaamatuid on sellel raskel ja valusal teemad ilmunud palju, pakuksin omalt poolt mõned uuemad teosed – Katrina Kalda “Jumalate aritmeetika”, milles peategelase Kadri päevikusissekannetega vahelduvad kirjad, mille on tema vanaemale saatnud Siberisse küüditatud sõbratar Liisi ning “Meie lood”, milles kolm autorit Mirjam Kaber, Heidi Ivask ja Evald Rätsep on jäädvustanud oma mäletused nendest keerulistest aegadest ja südmustest.

Anu Amor-Narits

“Kuninganna Anne’i tuhat päeva” esmaspäeval 24. märtsil kell 22.20 ja kolmapäeval, 26. märtsil kell 23.45 ETV2-s

In raamatukava on 24/03/2014 at 12:25

annefilmFilm viib meid aastatesse 1533–1536, aega kui kuningas Henry VIII armub oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse Anne’sse ja tahab temaga abielluda. Kuigi kuningas on abielus Aragóni Katariinaga, laseb valitseja kiriku vastuseisust hoolimata ise selle kooselu tühistada, süüdistades naist suutmatuses talle poega sünnitada.

anneraamatAnne’ist saab Henry abikaasa ja uus Inglismaa kuninganna, kes sünnitab küll tütre ning hilisema kuninganna Elizabethi, kuid kellel samuti ei õnnestu kuningale poisslapsest troonipärijat kinkida. Üha enam muutub trotslik ja õukonnas mõjuvõimu saavutanud naine Henryle tülikaks kaasaks ning Anne langeb kuninga ebasoosingusse.

henry8Inglismaa valitseja Henry VIII teine abikaasa Anne Boleyn on tõenäoliselt samavõrra kuulus ajalootegelane kui tema naistelembusega ajalukku läinud türannist mees. Õnnetu saatusega naise elust on kirjutatud sadu romaane ja näidendeid.

leedianneKümnele Oscarile kandideerinud ja neist parima kostüümiauhinna pälvinud ajaloodraamas kehastab nimikangelannat noor ning lootustandev kanada näitlejatar Geneviéve Bujold. Imposantse Henry osatäitjaks olid aga filmi tegijad kutsunud juba legendaarseks muutunud briti filmi- ja teatrinäitleja Richard Burtoni, kes koos abikaasa Elizabeth Tayloriga moodustasid 1960. aastatel nn Hollywoodi unelmatepaari. Filmi režissöör oli Charles Jarrott. IMBd-s filmist. 

henry86naistLugemissoovituseks väike valik raamatuid filmi peategelastest:
Carolly Erickson “Leedi Anne: ajalooline romaan”;
Robert Vidl “Anne Boleyni õnn ja hukk: ajalooline romaan”;
Carolly Erickson “Henry VIII (1491-1547): rüütelprintsist koletiseks”;
Antonia Fraser “Henry VIII kuus naist”.

Lõpetuseks väike artikkel, milles kaasaegsed teadlased püüavad jälile jõuda, mis võis olla Henry VIII tervisehädade põhjuseks.

Anu Amor-Narits

“Karu nimega Winnie” esmaspäeval 24. märtsil kell 21.00 Kanal 11-s

In raamatukava on 24/03/2014 at 10:57

karunimegawinnieTõsilool põhinev lugu karupojast, kes oli aluseks A. A. Milne’i Karupoeg Puhhi lugudele. Esimese maailmasõja ajal päästab leitnant Harry Colebourn karupoja ja hoolitseb tema eest läbi mitmete seikluste, toimetades ta viimaks Londoni loomaaeda. Osades Michael Fassbender, Gil Bellows. Režissöör John Kent Harrison. IMDb  filmist.

karupoegpuhhKirjanik Alan Alexander Milne kinkis oma pojale  Christopher Milne’ile sünnipäevaks mängukaru, kelle nimeks oli Edward. Kolm aastat hiljem sai karu nimeks hoopis Winnie-the-Pooh filmi peategelaseks olnud Londoni loomaaeda toimetatud Winnipegi järgi, keda kirjanik oma pojaga korduvalt vaatamas käis.

karupoegpuhh2Kes meist ei teaks lõbusat karupoeg Puhhi, keda on oma loomingus ohtralt kasutanud Walt Disney. Lugemissoovituseks pakuks siiski A. A. Milne “Karupoeg Puhhi”. 

Anu Amor-Narits

„Seitse“ pühapäeval, 23. märtsil kell 21.30 Kanal 12-s

In raamatukava on 19/03/2014 at 18:16

sevenfilmBudismi järgi sünnime me kõik täiuslike olevustena, väikeste Buddhadena. Ja siis algab elu. See lõhub ja rikub, kasvatab ja arendab, tõstab meid ülehelikiirusel kõrgustesse, et siis meid põrmu paisata, kust me jällegi tõuseme nagu tuhast tulelinnud. Aga mõned üksikud meist sünnivad pimedusse, hiilivad terve oma elu varjudes, napsates valgusest veriseid naudinguid.

1995. aastal jõudis kinodesse David Fincheri „Seitse“, kus peaosasid mängisid tänaseks juba superstaari staatusesse tõusnud Brad Pitt ja Morgan Freeman. „Seitse“ on hämmastav krimidraama, milles jutustatakse lugu kahest uurijast, kes ajavad taga läbi aegade jäledamat sarimõrvarit. Sarimõrvar aga ei ole mingi lihtlabane kiremõrvar, tema tegudes peitub loogika, ja selle lasen teil juba ise avastada.

sevenraamatFilm on täis pikitud psühholoogilisi mänge ja vihjeid, mis kulmineeruvad viimases stseenis. Kui me elaksime ideaalses maailmas, siis lõpeks film nii nagu Hollywoodi narratiivid ikka. Kui me elaksime reaalses maailmas, siis oleks inimesel vaba tahe. Vaata siis see lõpuni!

sevenfilmikaader„Seitse“ ei ole romaan. Filmist on antud välja stsenaariumil põhinev kirjatükk, mis on üsna lihtsasse inglise keelde ümber pandud. Filmi kohta loe nagu alati IMDb-st .

Liis Pallon

„12 aastat orjana“ Cinamonis

In raamatukava on 18/03/2014 at 19:16

12aastatorjanafilmSee on üks neist filmidest, mis juba filmimise ajal oli kindel Oscari nominent. Ja lõpuks Oscaritega ta ka koju läks. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Ega sellest, et mingi osa hindajatest polnud filmi üldse näinudki. Ega sellest, et tegelikult on see lugu juba filmiks tehtud (1984. aastal). Ega sellest, et vaatajate šokeerimiseks võimendati või isegi fabritseeriti mõningaid juhtumisi. Jah, see selleks.

12aastatorjana1Steve McQueeni, kes on pigem lühifilmide meister, valvsa pilgu algul valminud „12 aastat orjana“ räägib loo vabast mustanahalisest Solomon Northupist (Chiwetel Ejiofor), kes röövitakse orjakaubitsejate poolt, ning kellest saab 12 aastaks ori. See on lugu vabadusest, väärikusest, inimlikkusest ja kõigest muust, milleks inimloom on võimeline, kui talle ainult võimalus antakse. Kaasa teevad ka sellised tüübid nagu Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch, Lupita Nyong’o ja Brad Pitt.

12aastatorjana2Linateos põhineb vaba mehe Solomon Northupi elul, kes kirjutas 1853. aastal enda õnnetust saatusest raamatu pühendusega Harriet Beecher Stowe’ile („Onu Tomi onnike“ autor). Raamatut eesti keelde tõlgitud ei ole, aga seda võib leida audioraamatuna põhjatust internetist inglise keeles. Piisab ka „Onu Tomi onnikese“ lugemisest, sest kaks raamatut on haruldaselt sarnased.

onutomionnike12aastatorjanaraamatKui filmist jääb väheks, siis piilu ka siia, kui enam üldse ei anna rahu, siis siia.

Kahju on aga sellest, et isegi 21. sajandil määrab nahavärv või sugu suure tõenäosusega kogu sinu ülejäänud elu.

Liis Pallon

“Regina” pühapäeval, 16. märtsil kell 13.05 ETV2-s

In raamatukava on 10/03/2014 at 10:15

reginafilm“Regina” on Kaljo Kiisa 1989. a. valminud film Ülle Kaljustega peaosas Aimée Beekmani 1978. a. ilmunud raamatu “Valikuvõimalus” ainetel.

reginaraamatKõige põhjalikumalt on “Valikuvõimalust” lahti kirjutanud Johanna Ross, eelkõige artiklis  “Aimée Beekmani „Valikuvõimalus“: ühe omanäolise romaani vastuvõtu dünaamikast”, mis ilmus 8. Methise numbris (sügis, 2011). “Valikuvõimaluse” erinevaid aspekte avab ta ka artiklis “Sõbranna — sõbralaadne toode. Kultuurilisi representatsioone meilt ja mujalt” Vikerkaare 2012. a numbris 11/12 ja muidugi raamatu kordustrüki järelsõnas (Pegasus, 2010).  Oma nägemuse raamatust on esitanud Mihkel Kunnus artiklis “Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi” 2010. a. 1. aprilli Sirbis.

Artikleid filmi kohta leiab Eesti Filmi Andmebaasi lehelt. Üks, mis sealt puudu on, aga mis on omamoodi tore lugemine, on “Raplamaa Sõnumites” ilmunud Märjamaa inimeste mälestused filmi tegemisest (1. osa ja 2. osa).

Filmi eelhäälestuseks Andres Valkoneni (filmi helilooja) pala “Selline džungel”.

Tiina Sulg

“Lilled väljal” esmaspäeval, 10. märtsil kell 22.25 ja teisipäeval, 11. märtsil kell 15 ETV2-s

In raamatukava on 09/03/2014 at 18:39

lilled väljal raamatAmeerika kirjaniku William E. Barretti  1962. a. ilmunud samanimelise romaani ainetel 1963. a. Ralph Nelsoni lavastatud film jutustab palvemaja ehitamisest kolkakülla.

Seda raamatut Eesti raamatukogudes pole, küll aga on Tartu Ülikooli raamatukogus William E. Barretti ingliskeelne romaan “The wine and the music” ja saksakeelne “Gottes linke Hand”.

lilled väljal filmFilmi kohta on Mart Noorkõiv kirjutanud: “Soe ning liigutav väike lugu juhutöölisest (Sidney Poitier), kes peatub saksa immigrantidest nunnade poolt ülalpeetavas talus, teadmata, et ta on ette võtmas jumalikku missiooni ehitada neile palvemaja. Film suudab enamasti edukalt vältida kaldumist liigsesse sentimentaalsusesse ning religioosesse moraalilugemisse, mille jaoks on sellise loo puhul küllalt võimalusi. Ei võta ennast liiga tõsiselt ning hoiab mõnusat kerget tooni lõpuni. Sidney Poitier tegi selle rolliga ajalugu olles esimene mustanahaline, kes võitis parima meesnäitleja Oscari. Poitier elav ning energiline rollisooritus on ka filmi põhilisi tugevusi ning põhjusi selle vaatamiseks.”

Sidney Poitier Oscarit vastu võtmas. Olgu veel märgitud, et 2002. aastal pälvis ta elutöö Oscari.

IMDB lehel on eraldi välja toodud, et tavapärase “Lõpu” asemel on tiitrites “Aamen”.

Väjend “Lilled väljal” on pärit Mäejutlusest (Matteuse evangeelium, 5., 6. ja 7. peatükk).

Tiina Sulg

“Maailma mõõtmine” esmaspäeval, 10. märtsil kell 15.00 Cinamonis

In raamatukava on 08/03/2014 at 13:02

maailmamootmineplakat“Maailma mõõtmine” linastub Cinamonis  “Kirjandus kinos” programmi raames ainult ühel korral – esmaspäeval, 10. märtsil kell 15.00.

Daniel Kehlmanni ajaloolise romaani ainetel vändatud loo keskmes on kaks 19. sajandi saksa geeniust: silmapaistev matemaatik Carl Friedrich Gauss ja loodusteadlane Aleksander von Humboldt, kes mõlemad mõõtsid maailma – üks neist ringi rännates, teine tugitoolist.maailmamootmineraamat

Pikemalt on raamatust kirjutanud Linda Jahilo Lugemissoovituse blogis, Sash Uusjärv Varraku blogis, Ülo Vooglaid Õpetajate Lehes, Peeter Olesk Postimehes, e lihtsaltise blogis, Merleke südamelähedase blogis, Sehkendaja blogis, Merlini oma blogis.

Filmist on juttu Päikesejänku sajaraamatu blogis.

Filmi ma soovitada ei oska, aga raamat oli küll tore. Eriti tänan ma ma seda inimest, tänu kellele on raamatus rohkesti joonealuseid märkusi.

Saksa keele oskajad saavad ülevaate filmist järgnevatest klippidest:

Tiina Sulg