Raamatukava

Archive for 28. apr. 2014|Monthly archive page

“Vii” kinos Ekraan

In raamatukava on 28/04/2014 at 16:29

Jutustus “Vii” (mida võib õudusjuttude alla liigitada) pärineb Nikolai Gogoli ukrainaainelisest kogumikust “Mirgorod” (1835). Võtteid, millega õudustundeid inimestes film Vii(lugejates, vaatajates) äratatakse, ei olegi väga palju ja erinevaid, ometi on need oskusliku rakendamise korral mõjusad. Kõhedus tekib, kui satutakse tavaümbrusest, tuttavast keskkonnast välja, samuti siis, kui inimene ei saa kõiki oma meeli kasutada ümbruses orienteerumiseks (näiteks ööpimedus) ning kui maailma näiline normaalsus ühtäkki katkestatakse (näiteks tuttav inimene muundub järsku kelleksi teiseks või käitub ebanormaalselt). Jutustuse kulgemine “Viis” toob lugejas need arhailised ärevustunded esile. Kirjaniku loodud meeleseisund ei piirdu ärevuse või kõhedusega, vaid  peategelane, filosoof Homa kogeb õudust, tõelist surmahirmu.

Filmi kohta leiab infot imdb.com`ist.

Jutul põhinevaid filme on tehtud varemgi: linnaraamatukogust saab näiteks laenutada videokassetti Nõukogude Liidus 1967. aastal valminud filmiga ning DVD-d jutustuse motiividel põhineva filmiga, pealkirjaks “Nõid Ragana” (2006, Venamaa). Viimases on osatäitjate seas sellised eesti näitlejad nagu Lembit ja Juhan Ulfsak, Ita Ever, Guido Kangur ja Tõnu Kark.

Triin Põldver

“Cyrano de Bergerac” esmaspäeval, 28. aprillil kell 15:00 Cinamonis

In raamatukava on 28/04/2014 at 11:49

Prantsuse uusromantilise näitekirjaniku ja luuletaja Edmond Rostand`i (1868—1918) näidendi “Cyrano de Bergerac” nimikangelastfilm Cyrano de Bergerac iseloomustab vastuolulisus. Armastades kogu hingest kaunist Roxanne`i, ei tihka ta oma sügavaid tundeid avaldada kehalise eripära tõttu, nimelt on tal väga suur nina, mis teistele inimestele Cyranost tahes-tahtmata naeruväärse mulje jätab. Vastuolu on tekitatud välimuse ning intensiivse, rikka siseelu vahel—võimaluseta otse oma armastatu poole pöörduda, väljendab Cyrano oma tundeid luuletuste kaudu. Luuletused kannab daamile ette Cyrano sõber Christian, keda Roxanne ka autoriks peab ja kes Roxanne`i armastuse pälvib.

Näidendi põhjal on filme tehtud mitmeid, see 1990. aastal esilinastunud film on pälvinud rohkelt tunnustust, muuhulgas ka parima kostüümi Oscari. Peakangelast Cyrano de Bergeraci kehastab prantsuse tippnäitleja Gérard Depardieu. Ühte ingliskeelset filmiarvustust võib lugeda siin. Lisaks isiklikele vaatamismuljetele leidus arvustuses minu jaoks huvitav teadmiskild, nimelt Cyrano tegelaskuju prototüüp on Prantsusmaal 1619.—1655. aastal elanud mees, kes kirjutas lugusid imelistest reisidest kuu ja päikese peale.

Triin Põldver

 

“Salemi vampiirid” pühapäeval, 27. aprillil kell 14 Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil

In raamatukava on 22/04/2014 at 08:57

Selle nädala lõpul, 24.-27. aprillini toimub 9. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF. Programm on kirev, nii filmide kui ürituste koha pealt.

hõff

Näitefilmiks Stephen Kingi romaani “Salem’s Lot”, mida eesti keeles veel ei ole (vihje kirjastajatele – lugejad küsivad), põhjal tehtud film “Salemi vampiirid”. Programmijuhi Helmut Jänese tutvustus festivali lehelt:

salemslotFestivalidel haruharva näidatud “Salemi vampiirid” on Tobe Hooperi neljas täispikk film, mis valmis algselt Warner Bros telekanali tellimusel kolmetunnise miniseriaalina, kuid millest tehti hiljem ka tunnivõrra lühem Euroopa levisse mõeldud kinoversioon, mida demonstreerib ka HÕFF. Linateose aluseks on Stephen Kingi 1975. aastal ilmavalgust näinud samanimeline romaan, mis räägib loo kirjanikust, kes saabub tegema uurimistööd oma lapsepõlvekoju Salem’s Lot nimelisse väikelinna. Inimeste kummalised kadumised viivad ta avastuseni, et õdusas linnakeses on koha sisse seadnud vampiirid.

salems_lotTobe Hooper on hiljem meenutanud, et televisioonile mõeldud film oli tema jaoks suur katsumus, sest talle harjumuspäraselt liigset vägivalda tuli kompenseerida hirmutava atmosfääriga. See viimane õnnestus teose võttemeeskonnal sedavõrd, et nii mõnedki filmistseenid on hiljem muutunud vampiirifilmide klassikaks. Ilmselgeid viiteid filmile leiab linateosest “Fright Night” (1985) ja “The Lost Boys” (1987), aga ka sellistest hittsarjadest nagu “Vampiirikütt Buffy” (1997-2003) ja “Hannibal” (2013-…).

salemiraamatÜheks alahinnatuimaks Stephen Kingi ekraniseeringuks peetavast filmist on lavastatud ka järjelugusid ja uusversioone, kuid neis puudub originaalile oluline kõhust õõnsaks tegev feeling, mis teeb ühest vampiiridest kõnelevast filmist väga hirmutava vampiirifilmi.

Romaanist Ulmekirjanduse Baasis, filmist Ralfi blogis, festivaliootusest ajakirjas Reaktor ja Onu Kalveri blogis. Lisaks info, et “Texase mootorsaemõrvade” ja “Poltergeisti” režissöör Tobe Hooper saab HÕFFi elutööauhinna.

Hõffile!

Tiina Sulg

 

“Lahkulööja” Cinamonis

In raamatukava on 21/04/2014 at 09:25

“Lahkulööja” kipub ritta “kui sulle meeldis “x”, siis tõenäolist meeldib sulle ka “y””, ehk siis, kui sulle meeldisd “Näljamängud”, või “Surmav arsenal” või sari “Inetud”, “Ilusad”, “Erilised”, “Välised”, siis tõenäolist meeldivad sulle ka Veronica Rothi raamatud ja triloogia esimese osa põhjal tehtud film “Lahkulööja”.

lahkulööjafilmKatkeid arvustustest:

Väga tore raamat oli. Lugemine läks kiiresti ja kogu aeg oli põnev. Mulle meeldisid tegelased, ja eriti see, et neid ei olnud kujutatud päris täiuslike ja võitmatutena. Meeldis ka see, kuidas maailma ja kilde kirjeldatud oli, ja kõik oli üldse vahva. “Lahkulööja” on üks nendest raamatutest mida ei saa käest ära panna- mõtled, et ainult üks peatükk veel ja nii kuni raamatu lõpuni. Raamatupalaviku blogis.lahkulööjaraamat

Kuidas on võimalik elada ühiskonnas, kus sa pead olema kas julge, tark, aus, abivalmis või sõbralik, kuid sul pole lubatud olla neist mitut korraga? Sul ei ole lubatud olla mitmekülgne, olla lihtsalt inimene! Anita Priks Tartu valla raamatukogude blogis.

Autor kirjutab väga kaasahaaravalt, tegevus koguaeg toimub. Eriti meeldis mulle selle triloogia puhul see, et iga pisike detail, mida raamatus mainiti, oli läbimõeldud. Näiteks miski, mis mainiti esimeses raamatus lihtsalt muuhulgas, osutus oluliseks kolmandas raamatus jne. See näitas, et autor tõesti teadis, mida ta kirjutas! Sandra oma blogis.

lahkulööjatrisPositiivse poole pealt mind paelus filmi juures sõnum: kangelanna, kes eristub tervest ühiskonnast, kellel on võime olla kartmatu, ja võib-olla ainukene, keda võim ei saa kontrollida. Lisaks filmis näitlesid väga ilusad inimesed, sealjuures meeldisid võrratud kaadrid tegevuspaigast (eriti see koht, kus nad kõrgel trossi/silla peal kõndisid). Film oli visuaalselt meelepärane koos hea muusikaga, kuid see ootuspärane kontsept jäi pealiskaudseks. Maailmaääre blogis.

Üleüldiselt oli nii mõnigi asi filmist välja jäetud või muudetud ja seega kadus ära nii mõnigi tähtis asi, mis oleks filmi veelgi paremaks teinud. Et siis ühesõnaga, filmil iseenesest polnudki ju viga, kuid raamatuga võrreldes on tegu tüüpilise raamatu mõrvaga. Diana Nähtud-nägemata blogis.mässajaraamat

Raamatud lugesin ma suht hooga läbi, reklaamiks seesama “Kui sulle meeldisid “Näljamängud”…”. Lugemise ajal polnud nagu vigagi, kohatistest loogikaaukudest ja noorsoosiirupist hoolimata oli maailm üsna huvitavalt paika pandud ja pea iga tegelase taga oli mingi saladus, mille ilmsikstulekut oodata. Nüüd takkajärgi sain aru, et minu jaoks maandusid raamatud siiski kategooriasse “loetud ja unustatud”. Võib-olla eestikeelsena lugedes oleks mulje parem olnud. Niiet katsetage ikka.

Intervjuulõigud näitlejatega, lavastajaga, raamatu autoriga San Diego Comic Conil eelmisel aastal:

Tiina Sulg

 

 

“Roosi nimi” ETV2-s esmaspäeval, 21. aprillil kell 22.25 ja laupäeval, 26. aprillil kell 23.40

In raamatukava on 19/04/2014 at 13:24

roosi nimi filmMu mälestused filmist on üsna kauged ja hämarad, vaatamisest on ka ligi veerandsada aastat möödas, mäletan vaid, et ülmuljena mulle film meeldis.

Tutvustus ETV2 lehelt:

Kinoklassika – Roosi nimi (The Name of the Rose, Itaalia/Prantsuse/Saksa 1986). Rež: Jean-Jacques Annaud, osades: Sean Connery, Christian Slater.

Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima. Peagi sureb kloostris salapärasetel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.roosi nimi raamat 2

Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist “Roosi nimi” sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ja aasta oluline kultuurisündmus.

Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele “Roosi nimi” sai läbimurdefilmiks ning kes hiljem on teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme “Armuke” (1992), “Seitse aastat Tiibetis“ (1997) ja “Vaenlase väravas” (2001).

roosi nimi raamatKuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.

Umberto Eco romaan “Roosi nimi”, mida võib üsna lihtsalt üsna igaühele soovitada, loetagu seda siis kui põnevate karakteritega kenasti õmmeldud krimilugu, hea taustateadmisega kirja pandud ajaloolist romaani, laiendust teoloogilistele vaidlustele või illustratiooni postmodernismi teooriale kirjanduses, on eesti keeles ilmunud lausa kahes trükis. Raamatumuljeid Kaidi Kanguri  blogis  ja Lühiühenduste blogis. Filmi kohta saab lisa Imdb-st ja  Andres Laasiku artiklist Eesti Päevalehes.

Umberto Eco Tartus:

Umberto Eco Tartu-külastust kajastavad artiklid on on mugavalt Wikipeedias Umberto Eco eluloo sabas ära toodud.

Tiina Sulg

“Üle linna Vinski” pühapäeval, 20. aprillil kell 17:30 ETV 2-s

In raamatukava on 17/04/2014 at 15:52

Mõned lapsepõlve mõttemängud on ajatud—no näiteks, mis juhtuks, kui oleks võime muutuda nähtamatuks—see ettekujutus on allikaks Üle linna Vinskilõpututeks mõttelendudeks, avaneksid tuhanded võimalused, mis muidu ilmvõimatud: võiks viibida igasugustes ülipõnevates kohtades, kus muidu olla ei tohi, võiks kuulata salajasi jutte, mida muidu kindlasti ei kuuleks ja Vinski loodteinekord võiks muidugi ka vingerpusse mängida. Just selline tore lugu Vinskiga juhtub—apteegist ostetud pulbri abil võib ta ennast nähtamatuks muuta, ühtlasi saab ta kõndida seintest otse läbi, saamata seejuures ühtegi kriimu või muhku. Soome kirjaniku Aapeli vahva lasteraamat “Üle linna Vinski” ilmus eestikeelsena esimest korda 1971. aastal. Raamat “Vinski lood” (2006) sisaldab lisaks esimesele osale ka järge sellele, pealkirjaga “Vinski ja Vinsentti”, kus juba tuttavate tegelaste kõrval saab tutvuda ühe isevärki rääkiva haraka Vinsenttiga. Lastelavastusega DVD-d saab laenutada linnaraamatukogust.

Aapeli romaanidest leidub linnaraamatukogus veel “Meie issanda sipelgad: kavalkaad väikelinnast” (ilmus 1954, eesti keeles 1960) ja  “Pisikese Peetruse hoov” (ilmus 1958, eesti keeles 1988).

Triin Põldver

“Neetud talu” laupäeval, 19. aprillil kell 21:30 ETV 2-s

In raamatukava on 16/04/2014 at 08:46

Laupäeva õhtul võib telerist näha Rakvere teatri 1983. aasta telelavastust “Neetud talu”, näidendi esilavastus pärineb sellest A. Kitzbergi monumenttäpselt 60 aastat varasemast ajast, siis etandati seda Estonia teatris. Komöödia autoriks on August Kitzberg, kelle loomingu kandvam osa jääbki tema küpsemasse ikka ning moodustub eelkõige draamakirjandusest. Raamatuna ilmus “Neetud talu” esilavastusega samal aastal (1923) ning on sestsaadik Eesti erinevates paikades ja lavalaudadel korduvalt lavastamist leidnud (näiteks 2003. aastal lavastas Ugala selle Karksis, kirjaniku kunagistel kodumaadel). Rakvere teatri etendatud “Neetud talu” kohta ma arvustusi ei leidnud, kuid 2003. aasta lavaversioonidest (Ugala ja Loksa näitetrupi esituses) võib lugeda Eesti Päevalehest ja Sõnumitoojast.

A. Kitzberg Neetud taluNäidendi “Neetud talu” tegevus käib, nagu pealkirjastki aimata võib, ühe talu ning sellega seotud inimeste suhete, suhtumiste, käitumise ümber. Taluperemehe haridust saanud täiskasvanueas järeltulijad ei taha enam talutööd teha ning talu on jäänud laokile, noorim poeg, kes kümme aastat kodust eemal on olnud, ilmub tallu tagasi ning püüab talu olukorda muuta. Näidendi tegelaskujud on rahvalikule komöödiale iseloomulikult rõhutatult karakteersed ja lõpp naiivne, kuid sisu on kaalukas—noorema põlvkonna suundumus “kergema elu” poole, ära pöördumine “vanamoodsast, raskest” maaelust—ning teema jätkuvalt aktuaalne, mis nähtub ka sellest, et näidend korduvalt teatrite repertuaari kuulunud on.

Triin Põldver

 

 

 

 

“Hr. Banksi päästmine” Cinamonis

In raamatukava on 15/04/2014 at 09:08

Hr. Banksi päästmineFilm “Hr. Banksi päästmine” jutustab loo, kuidas Walt Disney`l õnnestus läbi raskuste täita oma tütardele antud lubadus, teha film nende lemmikraamatust “Mary Poppinsist”. Filmi valmimine võttis aega 20 aastat, tulemuseks 1964. aastal esilinastunud ja 5 Oscarit võitnud muusikal, mille nimiosas säras Julie Andrews; muusikalist ja maailmakuulsast lasteraamatust on raamatukavas juba kirjutatud: 6. septembri, 2010. aasta postituses ja 4. aprilli, 2011. aasta postituses. Nii raamatut kui filmi saab laenutada linnaraamatukogust.

film Mary Poppins (1964)“Mary Poppinsi” autor Pamela L. Travers ei loovutanud Hollywoodile romaani erkaniseerimisõiguseid sugugi meelsasti, rahahädas andis ta viimaks siiski nõusoleku. Kuid vikipeedia andmetel ei jäänud kirjanik valminud muusikaliga üldse rahule ning keeldus igasugustest edaspidistest ettepanekutest filmile järgesid teha.

Walt Disney`t (1901—1966) võib ilmselt liialdamata pidada üheks maailma tuntuimaks inimeseks, kelle loodud tegelaskujusid tunneb iga laps, nii praegused kui need, kelle lapsepõlv 20. sajandisse jääb, mil see Miki Hiirest, Walt DisneyPiilupart Donaldist, Pluutost jt koosnev kirev seltskond välja mõeldud sai. Disney loodud muinasjutumaailma ja meelelahutuskultuuri võib rõõmuga vastu võtta või põlata, selle mõjukust aga eirata ei saa (televisioonikanalid, filmitööstus, teemapargid jm).

Walt Disney kunstist ja elutööst on väga kaalukas raamat (nii füüsilises kui sisulises mõttes) pealkirjaga The Art of Walt Disney: From Mickey Mouse to the Magic Kingdoms, märksa vanem käsitlus Disney elust ja kunstis pärineb 1973. aastast, “Walt Disney elu ja muinasjutud” ning käsitluses “Disney dekonstruktsioon: Disney ühiskondlikust ja kultuurilisest sõnumist” analüüsitakse, milliseid väärtuseid Disney kaubamärgi all toodetav endas kannab ja millist sõnumit edastab see ühiskonnale.

Triin Põldver

 

“Leedi Chatterley” laupäeval, 12. aprillil kell 22.20 Tallinna TV-s

In raamatukava on 09/04/2014 at 15:58

filmi plakatD. H. Lawrence’i  romaan ilmus trükis esmakordselt 1928. aastal trükituna väikeses Itaalia eratrükikojas. Tsenseerimata kujul sai raamat Inglismaal ilmuda alles 1960. aastal, 30 aastat pärast autori surma. Sellega seoses toimus kohtuprotsess, mille kirjastus Penguin Books võitis 1959. aastal välja antud obstsöönsete trükiste seaduse alusel – see andis õiguse kasutada teatud sõnu, kui raamat oli kirjandusliku väärtusega. 1961. aastal ilmus kordustrükk, mille kirjastus pühendas vandemeestele, kes õigeksmõistva otsuse langetasid. Jaapanis 1951. aastal alanud kohtuprotsess, mis koos edasikaebamistega kestis 1957. aastani, lõppes aga kopsaka trahviga nii tõlkijale kui kirjastajale. Tore lugu on see, et näiteks Austraalias ei olnud keelatud mitte ainult Lawrence’i raamat, vaid ka raamat, mis kirjeldas selle üle peetud Briti kohtuprotsessi!  2006. aastal tegi BBC kohtuprotsessist filmi “Lady Chatterley afäär”.leedi ch 2
Väga põhjaliku ülevaate raamatust ja selle  saatusest erinevates riikides, samuti selle põhjal tehtud filmidest saab sellest artiklist.

Pascal Ferrani režisöörikäe all valminud film  baseerub D. H. Lawrence romaanil “John Thomas and Lady Jane”, mis ilmus 1927. See on üks kolmest, kõige vähem tuntud   versioon romaanist.
Film võitis 2006. aastal viis Césari auhinda: parim film, parim naisnäitleja (Marina Hands), parim operaatoritöö, parim kostüüm ja parim adapteeritud stsenaarium. Film linastus Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil 2007.leedi raamatukaas

Film on väga pikk ja kellel õhtutunnil silm liiga kinni vajub, saab selle ka raamatukogust laenutada.
Olen kunagi umbes poolt sellest filmist näinud ja leidsin, et raamat on ikka väga palju huvitavam, lugege! Eesti keeles on see  ilmunud 1993. a
ja  parandatud ja täiendatud trükk 2007.a .

Kaja Kleimann

“Ettelugeja” pühapäeval, 6. aprillil kell 21 Kanal 11-s

In raamatukava on 05/04/2014 at 11:15

the reader1-plakatMa ei uskunud oma silmi, kui nägin, et seda filmi pole meie filmiblogis varem tutvustatud. Mõnes mõttes on see muidugi nii vana film, et võib oletada, et kõik on seda juba näinud, aga mõnes mõttes on võibolla hulk inimesi saanud just praegu nii vanaks, et seda vaadata. Igaljuhul on see asi, mida peab nägema ja/või lugema. Kate Winsleti mäng on vapustav, iga minut ta kohalolu õigustab kõiki neid arvukaid auhindu, mis ta rolli eest pälvis. Huvitav on see, et Oscar ja BAFTA pidasid Hannat peaosaliseks, Kuldgloobuse jagajad, näitlejate gild ja Chicago filmikriitikud aga kõrvalosaks – peaasi muidugi, et kõik preemiad Winsletile anti. Ka noore Michael Bergi osatäitmist David Krossi poolt esitati mitmetele auhindadele. Kokku on filmil 17 mitmesugust auhinda ja 33 nominatsiooni.ettelugeja
Bernhard Schlinki romaan “Ettelugeja”  on õhuke, vaid 159 lehekülge, kas seda nimetatagi romaaniks?  Varraku kodulehel kirjutatakse järgmist:
Juriidilise haridusega Bernhard Schlink sai oma 1995. aastal ilmunud romaaniga `Ettelugeja` ootamatult kuulsaks terves maailmas ning see raamat on tõlgitud juba ligi kahekümnesse keelde. Enne `Ettelugejat` oli Schlink avaldanud kolm kriminaalromaani. Käesolev romaan on tema esimene katse kirjanduses midagi tõsisemat korda saata, aga millegi tõsisema asemel on välja tulnud meistriteos, mida võib lugeda niihästi psühholoogiliselt nüansirikka armastusromaanina, sümboolse käsitlusena haritlaskonna narodniklikest tunnetest kõlbeliselt kirjaoskamatu lihtrahva vastu kui ka õigusfilosoofilise arutlusena kuriteost ja karistusest, häbist, süüst ja õiglusest.Kate-Winslet-vana

Huvitaval kombel ei leidnud ma eriti arvustusi raamatu kohta, natuke Jüri Ehlvesti kirjutatut selles “Sirbis” .

Danzumees võrdleb oma blogis filmi ja raamatut.

Lugu räägib  Teise maailmasõja järgsel Saksamaal aset leidvast teismelise poisi ja temast kaks korda vanema naise salajasest armuafäärist. Teismelise Michael Bergi (David Kross) ja temast palju vanema Hanna (Kate Winslet) vahel tekib kiirelt kirglik, kuid salajane armusuhe. Michael avastab, et Hanna´le meeldib, kui talle raamatuid loetakse ja nende füüsiline suhe süveneb. Vaatamata nende intensiivsele sidemele kaob Hanna ühel päeval saladuslikult ning Michael jääb murtud südamega ja segadusesse. Kaheksa aastat hiljem, jälgides juuratudengina (Ralph Fiennes) kohtuprotsessi sõjakurjategijate üle, leiab ta taas Hanna –  kaebealusena kohtusaalist.
Minus tekitas see lugu tõelist õõva, põhiliselt sellepärast, et kõigele vaatamata suutis Hanna kuju äratada mingi raasukese kaastunnet.
Kaja Kleimann

 

“Grand Budapest Hotell” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 03/04/2014 at 18:37

grand_budapest_hotel_poster (1)Filmi tutvustus: “Grand Budapest Hotel” toob meieni pöörased seiklused Wes Andersoni stiilis, mille keskmes on sedapuhku üle Euroopa kuulsa Grand Budapest hotelli legendaarne administraator Gustave H ning tema parem käsi ja usaldusisik Zero Moustafa, kes on asunud nimetatud hotellis tööle pakikandjana. Peatselt tulevad mängu aga tavapärasest keerukamad inimsuhted, salapärane surmajuhtum, vargus ning kirsina koogi peal hindamatu renessansiaegne maal “Poiss õunaga”.

Stsenaariumi autor ja lavastaja Wes Anderson (“Rushmore”, “Moonrise Kingdom”, “Fantastic Mr. Fox”, “Life Aquatic With Steve Zissou”). Osades Ralph Fiennes (“Inglise patsient”), Tony Revolori (“The Perfect Game”), F. Murray Abraham (“Amadeus”), Mathieu Amalric (“Tuukrikell ja liblikas”), Adrien Brody (“Pianist”), Willem Dafoe (“Nümfomaan”), Jeff Goldblum (“Iseseisvuspäev”), Jude Law (“Sherlock Holmes”), Bill Murray (“Monumendimehed”), Edward Norton (“Kaklusklubi”), Saoirse Ronan (“Hanna”), Jason Schwartzman (“Hr. Banksi päästmine”), Tilda Swinton (“Me peame rääkima Kevinist”), Tom Wilkinson (“RocknRolla”), Harvey Keitel (“Pulp Fiction”), Léa Seydoux (“Blue Is the Warmest Color”) ja Owen Wilson (“Pulmakütid”).

Seda filmi ei oleks tutvustuse järgi raamatukavasse sobivaks arvanud, aga kolleeg käis vaatamas, kiitis ja ütles, et tiitrites oli kirjas, et film on valminud Stefan Zweigi lugude alusel.

Filmist IMDb-snähtud-nägemata blogis ja filmifanaatiku blogis.

Treiler:

Tiina Sulg

“5 sentimeetrit sekundis” ja teised Jaapani animefilmid ETV2-s alates 2. aprillist

In raamatukava on 02/04/2014 at 17:21

Rahvusringhäälingu kultuuriuudistest:

11. aprillil algab kaheksas Jaapani Animatsiooni Filmifestival JAFF ning selle eel vallutavad animefilmid ka ETV2 eetri. Jaapani animefilme näeb ETV2-s tänasest kuni 14. aprillini esmaspäeviti kell 22.25, kolmapäeviti kell 22.00 ja laupäeviti kell 17.00.

viissentimeetritsekundis2. kuni 14. aprillini näeb ETV2 eetris kuut Jaapani animafilmi. Jaapani anime programm algab juba täna õhtul kell 22.00 (kordusena laupäeval kell 23.50) Makoto Shinkai 2007. aasta filmiga “5 sentimeetrit sekundis”. Viis sentimeetrit sekundis on kirsiõite puult langemise kiirus. Samanimeline joonisfilm on realistlik ja poeetiline lugu armastusest ja unistusest, lähedusest ning ületamatuks jäävatest kaugustest. Film koosneb kolmest segmendist, igaühe keskmes Takaki Tono – poisi, noormehe ja täiskasvanuna. Takaki armastab Akarit, aga armastajate vahel on nii ruumilised kui ka ajalised takistused.

5. aprillil kell 17.00 on ETV2-s eetris legendaarne 1988. aasta film “Minu naaber Totoro” (Hayao Miyazaki), mis räägib uude kodusse kolinud laste seiklustest koos metsavaimudega. Sageli on seda vägivallatut ja helget linateost nimetatud ka maailma parimaks koguperefilmiks, mis iial kinolinale jõudnud.

7. aprilli õhtul näeb ETV2-st legendaarse Hayao Miyazaki 1984. aasta filmi “Tuulte oru Nausikaa”, mis räägib tulevikust planeedil Maa, selle kuningriikidest ja hõimudest ning sõjast.

9. aprillil linastub ETV2-s Goro Miyazaki üsnagi värske film “Moonikünka nõlvadel”, mis viib vaataja aga hoopis minevikku, aastasse 1963, kui Jaapanis valmistutakse Tokyo olümpiamängudeks. Nostalgiline ja romantiline, teravaid teemasid (sõjaarmid, olümpiamängudele eelnenud tudengiprotest, moderniseerumine) leebelt ja poeetiliselt käsitlev film valiti 2011. aasta Jaapani parimaks animafilmiks. Režissöör Goro Miyazaki on Jaapani animetööstuse legendi Hayao Miyazaki poeg, vanameister Hayao on aga filmi üks stsenaristidest.

12. aprillil kell 12 on ETV2-e lastefilmide rubriigis eetris “Tüdruk, kes hüppas läbi aja”. Mamoru Hosoda 2006. aasta filmis avastab teismeline tüdruk Makoto, et suudab hüpata minevikku. See on päris mugav, sest saab valmistuda untsu läinud kontrolltööks, vältida riiduminekut sõpradega või lihtsalt puhata pärast rasket päeva. Peagi saab Makotole selgeks, et läbi aja hüppamine toob kaasa ka väga ebameeldivaid üllatusi.manga 2

14. aprillil lõpetab ETV2-s animeprogrammi Tomomi Mochizuki 1993. aasta film “Ookeanilained”, mis andis tõuke nüüdseks ülipopulaarseks saanud jaapani koolianime žanrile ja on teetähiseks sadadele sama žanri esindajatele.

Jaapani animafilmide kõrvale sobib muidugi sirvida mangasid. Neid meil on mõned raamatukogus ka täitsa olemas. Neile, kes veel ei tea, väike teade, et mangasid loetakse tagantpoolt ettepoole.

Tiina Sulg