Raamatukava

Archive for 28. mai 2014|Monthly archive page

“007 ja Kuldsilm” 1. juunil kell 21:30 TV3-s

In raamatukava on 28/05/2014 at 11:18

kuldsilmfilmTegemist on küll juba vanema filmiga (GoldenEye, 1995), kuid võib-olla on jäänud nägemata või on lihtsalt soovi nostalgia mõttes taaskord üle vaadata. Selle filmiga alustab TV3 ka Bondi filmide hooaega, seega, fännid olge valvel!

Mr Bond sõidab Venemaale, et leida võimsa kosmoselaeva käivitaja – “Kuldsilm”. Loomulikult ei puudu sellestki filmist kaunid naised ja põnevus.kuldsilmraamat

“Kuldsilm” on Pierce Brendan Brosnani  (sündinud 16.mail 1953) jaoks esimene Bondi roll. Kes soovib aga ise oma peas ette kujutada kangelasi ja kangelannasid ning loosse teistmoodi sisse elada saab seda teha raamatut lugedes.

Kuna “Kuldsilm” ei põhine otseselt tuntud Bondi autori Ian Flemingu loomingul, vaid on stsenarist Michael France loodud, siis raamaturiiulist leiab selle loo hoopiski John Gardneri loomingu alt.

Filmist IMDB-s.

Treiler:

Seili Ülper

 

“Reet Linna: Elame veel!” laupäeval, 31. mail 2014 kell 20:00 ETV-s 

In raamatukava on 26/05/2014 at 13:34

reetlinnaOma seitsmekümnenda sünnipäeva tähistav Reet Linna (sündinud 1. juunil 1944) on televisioonis töötanud juba 45 aastat. Sünnipäeva eelõhtul vestleb tuntud saatejuhi ja armastatud lauljaga kolleeg Vahur Kersna.

reetlinnaraamatLoomulikult ei saa tunniajase saatega kõike ära rääkida. Kellel on huvi Reet Linna kohta rohkem teada saada siis on Meelis Kapstas 2008. aastal kirjutanud raamatu “Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel …”

Reet Linna Vikis.

Seili Ülper

“Pikk tee alla” Cinamonis

In raamatukava on 24/05/2014 at 20:07

pikkteeallafilm30. maist alates linastub kinos Cinamon film “Pikk tee alla”.

Filmi aluseks on Nick Hornby (sünd. 17. aprillil 1957) samanimeline ning suurepärane romaan (A Long Way Down , 2005), nickhornbymille tegevus leiab aset ühel vana-aasta õhtul, mil kohtuvad neli üksteisele võõrast inimest, kes on oma elus jõudnud punkti, kus elu mõte on kaotsi läinud. Edasi areneb liigutav, lõbus ning haarav lugu inimlikkusest, juhusest ning uutest võimalustest. Tunnuslause – elu on elamist väärt – võiks olla igati inspireeriv. Musta huumoriga vürtsitatud elujaatav lugu, mis ei jäta teid kindlasti külmaks.

pikkteeallaraamatEesti keeles on raamat ilmunud 2006. aastal.

pikkteeallaingliskeelneViki link raamatu kohta (inglise keeles).
Filmist IMDB-s.

Ei saa jätta märkimata ka suurepäraseid näitlejaid – Pierce Brosnan (“007: Kuldsilm”), Toni Collette (“Kuues meel”) ning varemgi koos mänginud Aaron Paul ja Rosamund Pike (“Need for Speed – Kiirusevajadus”).

Treiler eestikeelstete subidega:

Seili Ülper

 

“Unustatud tütar” pühapäeval, 25. mail kell 21 Kanal 11-s

In raamatukava on 21/05/2014 at 16:19

daughterLoo keskmes on lugu doktorist, kes oma naise sünnitust vastu võttes teeb otsuse Downi sündroomiga tütar ära anda. Mäletades oma lapsepõlve traumat ütleb ta naise ja kaksikuna sündinud poja emotsionaalse kahju eest kaitsmiseks, et tütar suri. Tüdruku kasvatab üles medõde, kes pidi lapse lastekodusse viima, kuid kohkus tingimusi nähes (tegevus algab 1965. aastal). Filmis jälgitakse mõlema perekonna saatust ja laste kasvamist täisealiseks saamiseni, noort ja täiskasvanud Phoebet mängib näitlejanna, kes on ise samuti Downi sündroomiga. Lifetime#01258

Tundub paljutõotav, sest probleeme on siin väga mitmeid –mis õigus on teise inimese eest otsutada, kas hullem on puudega või surnud laps, puudega lapse kasvatamise raskused, isa enda üleelamised ja nii mõndagi, millest kirjutamine liiga palju sisust paljastaks. Loodetavasti pole film liiga härdaks aetud. Režissöör Mick Jacksoni kuulsaim film on vist “Ihukaitsja”, osatäitjaist tuntuim on ilmselt medõde mängiv Emily Watson .
Film põhineb Kim Edwardsi  samanimelisel esikromaanil, mida saab ka meie raamatukogust laenutada, küll ainult inglise keeles. Sellest sai New York Timesi bestseller ja  US Today nimetas selle 2006. aastal “Aasta raamatuks”, samuti märgiti teost Briti raamatuauhinnaga.
Samalt autorilt on meilt võimalik lugeda  “The lake of dreams” .

Kaja Kleimann

 

“Hemingway ja Gellhorn” reedel, 23. mail kell 22 ja pühap kell 12.30 ETV-s

In raamatukava on 17/05/2014 at 10:14

Hemingway-amp-Gellhorn-couples-passion-and-war-541HRDMI-x-largeFilm on kaheosaline,  teine osa on eetris 30. mail kell 21.40.

Hemingway nimega seostub mul esmalt “Kellele lüüakse hingekella” ja alles siis kõik teised raamatud, millest mõni meeldib ehk rohkemgi, aga see seos on umbes  “nagu sukk ja saabas”. Filmis kohtume me kirjaniku ja tema kolmanda abikaasa Martha Gellhorniga, kes selleks raamatuks inspiratsiooni andis ja kes on ka ainuke naine, kes Hemingwaylt ise lahutust küsis.   Martha Gellhorn   (Nicole Kidman) oli üks 20. sajandi tuntumaid sõjakorrespondente, saavutades tunnustuse ka kirjanikuna. hingekell 2Nende abielu langes Teise maailmasõja aega ja kestis aastatel 1940–1945.  Film algab Ernest Hemingway (Clive Owen) ja Gellhorni kohtumisega 1936. aastal ja jälgib nende suhteid Hispaania kodusõja aegu (1936–1939) ning sealt edasi. Sõda tõi selle paari kokku, ent omavaheliste suhete sõda jäigi neil võitmata. Filmi on saatnud märkimisväärne edu nii auhindade kui ka kõrgete nominatsioonide osas, peaosalised olid oma rollidega ka Kuldgloobuse auhinna nominendid. Välise sarnasuse otsimisega pole osaliste valikul vaeva nähtud, tunnustus peab tulema puhtalt näitlejatöö eest.EH5598P

Hemingwayd on kõik kas lugenud või vähemalt pealkirjad on tuttavad, tahtsin soovitada midagi hoopis Martha Gellhorni sulest, aga saada on vaid tema kirjutatud eessõna raamatule “Koos ööga läände” .

 

Kaja Kleimann

 

Ernest Hemingway ja Martha Gellhorni 1940.a pilt on pärit siit.

 

“Queen” neljapäeval, 22. mail kell 22.35 ETV-s

In raamatukava on 16/05/2014 at 16:42

queen_2bFilm on kaheosaline,  teine osa on eetris samal ajal nädala pärast.

See on nüüd küll puht-nostalgiapõhine soovitus, sest seda dokfilmi olen varem näinud, siin sellest kirjutatud aga ei ole. No kes siis ei tahaks oma noorusaja muusikat kõigile soovitada! Mitte et “Queen” minu eestkõnelemist vajaks.

Ansambli “Queen” 40. sünnipäevaks valminud Queen-The_Miracle-Frontalkaheosalises BBC doksarjas  (režissöör Matt O’Casey) heidetakse pilk bändi teekonnale rokimaailma tippu. “Queen” on andnud palju kõneainet, kuid käesolev film jutustab ansambli loo just nii, nagu selle liikmed Roger Taylor, Brian May, John Deacon ja Freddie Mercury seda ise nägid ning tundsid. See on humoorikas ja samas valusalt aus lugu. Esmakordselt tuuakse vaatajate ette kadunuks peetud kaadrid Queeni” esimesest teleesinemisest. Filmis saame osa ansambli stuudioalbumite sünnist, võimsatest turneedest ja staadionikontsertidest, Freddie lahkumisest ning bändi tänaseni kestvast menust. Sarja esimene film algab aastaga 1971, kui neli tudengit asusid tegema oma ansamblit. Selles bändis ei tehtud kunagi midagi poolikult – nende head ajad olid triumfaalsed, halvad ajad aga täielik katastroof.
“Queeni”  helikeel on omapärane ning äratuntav, samas on nende loomingu stiiliulatus väga lai, hõlmates nii hard rocki kui ooperielemente. Une pealt tunneb ära ka Mercury hääle. Kuulsad on “Queeni” live-etteasted; 1976. aasta tasuta kontserti Londoni Hyde Park’is 18.septembril kuulas üle 100 000 inimese. “Queeni” viimane kontsert koos Freddie Mercuryga oli Kagu-Inglismaal Knebworth Park’is 9. augustil 1986. aastal, kuhu tuli umbes 120 000 inimest.
“Queen”  oli üks suurimaid staadioni rokkbände ja nende 20 minutiline esinemine Live Aid’il 1985. aastal on hinnatud ajaloo parimaks kontserdiks.

Raamat ansamblist:  “Queen – nii, nagu kõik algas”.queen raamat

Kaks raamatut Freddie Mercuryst : Lesley-Ann Jonesi “Freddie Mercury elulugu” ja “Freddie Mercury : elust tema enda sõnadega”, kes aga soovib kohe ja  lühemat lugemist, leiab sellise artikli.

Raamatukogus on veel 10 lauluga noot “We will rock you” video ja plaadid “Queen” ning “We are the champions”.

 

Kaja Kleimann

“Palved Bobby eest” esmaspäeval, 19. mail kell 21 ja kolmapäeval, 21. mail kell 14 Kanal 11-s

In raamatukava on 16/05/2014 at 16:01

bobby plakatPraegusel ajal Eestis kirgi kütva seaduse teema juurde sobiv film, mis loodetavasti läheb südamesse ja suurendab sallivust.
Tõestisündinud lool põhinev draama jutustab poja kaotanud naisest, kes asub geiõiguste eest võitlema. Homoseksuaalse poja Bobby, kes ei leidnud toetust kusagilt, eriti aga perekonnast, enesetapp inspireerib usklikku ema Maryt (Sigourney Weaver) alustama ristiretke vikerkaarevärvilise lipu all.
Film põhineb Leroy Aaronsi  samanimelisel raamatul, mis omakorda põhineb sigourney-weaver-prayers-for-bobby1tõestisündinud lool, mida Aarons luges ajalehest 1989. aastal. Autor on meie jaoks kirjanikuna tundmatu väga kuulus ajakirjanik, kes kirjutas muuhulgas n Martin Luther King Jr. ja Robert F. Kennedy mõrvadest;  osaluse tõttu Watergate’i kajastamisel kutsuti ta konsultandiks filmi “Kõik presidendi mehed” juurde. Ta oli ka geiaktivist ja elas 24 aastat (kuni oma surmani) koos meessoost partneriga.
Film  nomineeriti mitmetele Emmydele ja ema osatäitja Sigourney Weaver  ka Kuldgloobusele, imdb. com’i hinne on 8.1. Üks filmiarvustus, mis sisaldab ka võrdlust raamatuga.

Lugemist leiaks selle teema juurde palju, kokkuvõtliku ülevaate võiks saada kogumikust “Kapiuksed valla: arutlusi home-, bi- ja transseksuaalsusest” . Ilukirjandusest – Eesti kirjandusest  näiteks Ketlin Priilinna  “Sefiirist loss” , mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse “Tänapäev” 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha ja Tuule Linnu 2008. a Tänapäeva romaanivõistlusel ära märgitud töö “Pööratud kuu”, mille tegelased on küll täiskasvanud.

Kaja Kleimann

 

“Kaunitar ja koletis” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 14/05/2014 at 17:11

kaunitarjakoletisOn valmis saanud järjekordne linateos muinasjutusõpradele. Prantslased on nimelt ette võtnud teha film oma muinasjutuvestja Charles Perrault maailmakuulsa muinasloo järgi.

Tuntud muinasjutu uusim ekraniseering ühendab Léa Seydoux ja Vincent Cassel’i ajatus maailmas täis romantikat ja maagiat.

perrault kaas.inddOn aasta 1810. Laevahukk tõotab majanduslikku hävingut jõukale kaupmehele ja perepeale, kellel on kolm tütart ja kolm poega. Perekond kolib maale kitsikusse elama. Ainult pere pesamuna, imearmas Belle (kaunitar prantsuse keeles), suudab maaelust rõõmu leida. Ent saatusekell lööb taaskord valusalt, kui pereisa korjab Belle’ile roosi võlupalee keelatud aiast ning mõistetakse palee omaniku, Koletise, poolt surma. Kartmatu Belle on valmis kaunitarjakoletisraamatise paleesse minema ja ohverdama oma elu isa eest. Paleesse jõudes ei kohtu ta mitte surmaga, vaid imelise maailmaga täis maagiat, luksust ja kurbust. Belle einestab igal õhtul Koletisega. Ning igal ööl külastab Koletise kurb saatus teda läbi unenägude. Peletis hakkab ajapikku tundma üha suuremat lähedust neiuga, kes on valmis tegema kõik, et purustada must maagia, mis kammitseb tema austaja hinge. See on lugu sellest, kuidas Belle’st sai Kaunitar ja kuidas Kaunitar leidis Koletise ning kuidas sellest tekkis imeilus armastus.

kaunitarjakoletiskaaderFilmist IMBD-s.

Kaunitari ja Koletise loost on filmi teinud ja Walt Disney animastuudio, mis on ainus parima filmi Oscarile nomineerinud joonisfilm. Disneylt on ilmunud ka filmi põhjal valminud raamat väiksematele lugejatele. Lisalugemiseks suurematele soovitaks loomulikult Charles Perrault muinasjuttude kogumikku.

Anu Amor-Narits

 

 

„Asustatud saar 1“ esmaspäeval, 5. mail kell 21.30 TV6-s ja „Asustatud saar 2“ teisipäeval, 6. mail kell 21.30 TV6-s

In raamatukava on 04/05/2014 at 15:58

strugatskidKui panna kõrvuti näiteks Ray Bradbury ja vendade Strugatskite kirjatükid, lugeda neid luubiga ja luubita, hingata mõni päev tolmust väändunud Tartu õhku, ning pöörduda tagasi nende tekstide juurde, siis sa saad aru. Ja siis sa lähed raamatukokku ning võtad terve hunniku teispool raudset eesriiet ilmunud ulmet ja teise koormatäie siinpool ilmunut. Ja sa mõistad. Siis oled sa näinud valgust. Nende vahel on erinevused – mõned silmatorkavad, teised vähem – aga need on seal. Täna kõneleme meile geograafiliselt, ideoloogiliselt ja ajalooliselt lähemast ulmest.

asustatudsaar12008. aastal vaatajateni jõudnud „Asustatud saar 1“ ja järgmisel aastal ilmunud 2. osa valmis Fjodor Bondartšuki valvsa silma all, kes on tuntud ka filmi „9. rood“ loojana. Meile maalitakse pilt 22. sajandi täiuslikust maailmast, mille sees on mõrad, kui noor Maksim Kammerer läheb avastama uusi planeete ning leiab Sarakši planeedilt riigi Isamaa – ühiskonna, mida kontrollib valjuhäälditest kostev propagandistlik ajupesu ja fašistlik diktatuur. Filmi(de) vastuvõtt oli üpris kahetine, kuid ühes oldi kindlad – linateos(ed) on väga lähedased originaalile, milleks on 1971. aastal ilmunud vendade Strugatskite „Asustatud saar“.

asustatudsaar2Strugatskite kirjatükk ilmus järjejutuna juba 1969. aastal, kuid teksti raamatuna välja andmiseks pidid nad tegema palju muudatusi. Käsil oli ikkagi nõukogude aeg ja vaev. Mis teeb nende kirjutised eriliseks, on võime näha läbi neid ümbritseva ühiskonna(korralduse) variserlikkusest, absurdsusest ja võikusest. Nende raamatud küll ilmusid, aga tsensuur üritas neid rahvale esitleda kui kapitalistliku ühiskonna kriitikat, mida need kahtlemata ka olid, kuid mitte ainult. Ma arvan, et Strugatskid olid hingelt anarhistid ning ei pooldanud ühtegi tollal praktiseeritavat rahvaste kontrollimise võtet. Nende raamatutest kajab ikka ja jälle läbi see, et lihtsam on olla tölbakas voon kui läbinägelik ja allumatu taiamees.

saareraamatudStrugatskitel oli plaanis ka järg, aga siis suri Arkadi ja Boriss ei tahtnud üksi nende loodud maailma edasi avastada. Nii jääbki lugu igavesti lõpetamata… Lisalugemist on tohutult – Imdb-st 1. osa ja 2. osa kohta  ning venekeelsena filmi koduleheküljelt.

Liis Pallon