Raamatukava

Archive for 26. juuni 2014|Monthly archive page

“Vahetades pooli” teisipäeval, 1. juulil kell 12.10 Tallinna TV-s

In raamatukava on 26/06/2014 at 16:07

Taking_sides_posterMeie raamatukogu kataloogis on selle filmi pealkiri  “Südame sunnil”. Samalt stsenaristilt, Ronald Harwoodilt, saab laenutada teisigi häid filme.
Paar aastat tagasi mängiti filmi aluseks olnud Harwoodi näidendit Vanemuise laval pealkirja all “Kontsert diktaatorile”. Teatris käinutel ei maksa siiski filmi vaatamata jätta, see on suurepärane. Mitmeid tõlgendusvõimalusi on kasutatud juba pealkirja (“Taking sides”) puhul, ning väljendusvahendid on kinos ja teatris väga erinevad. Ja näitlejate valik on suurepärane.
Sisust: Vaibub Teine maailmasõda. Liitlased taastavad rahu verisel Saksamaal, saates kohtutesse fašistide kaasosalisi ja timukaid. Ameerika majorile Steve Arnoldile on antud keeruline kriminaalasi Wilhelm Furtwängleri – Reichi lemmiku ja Euroopa ühe kuulsama dirigendi kohta.  Ülekuulamistel selgub, et Furtwängler päästis juute, ei roninud poliitikasse ja hoidis hoolikalt riigi muusikaväärtusi. Sakslaste jaoks on ta jumal, Steve Arnoldi jaoks aga valelik, kahtlane nats. Üks suleliigutus uurija poolt – ja geeniuse saatus saab otsustatud. Kuidas asi laheneb? Osades Harvey Keitel, Stellan Skarsgård, Moritz Bleibtreu, Birgit Minichmayr, Ulrich Tukur, Oleg Tabakov. Lavastaja István Szabó.article-1151419-0399F235000005DC-977_468x491
Ronald Harwood (s. Horwitz) sündis 1934. aastal Lõuna-Aafrikas ja siirdus Londonisse 1951, seega sõjakoledused teda otseselt ei puudutanud, kuid Teise maailmasõja teema on talle siiski südamelähedane ja leiab käsitlemist mitmes näidendis. Teiseks meelisteemaks on teater ja näitlejad. Ta on kirjutanud ise nii näidendeid kui ka kirjandusteosel põhinevaid stsenaariume ning olnud nomineeritud ja võitnud mainekaid auhindu, sealhulgas Oscari samuti juutide/natside teemat käsitleva “Pianisti” eest.

Kaja Kleimann

 

“Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” esmaspäeval, 30. juunil kell 22.30 TV-s

In raamatukava on 26/06/2014 at 16:06

87542337_leCarre_161706cSellest filmist on siin blogis  varem kirjutatud, kuid siis oli see värskelt kinolinale jõudnud, nüüdseks on film pälvinud vaatajate kõrge hinnangu (7,1 palli imdb.com-is)  ja ohtralt auhindu (28, pluss veel 63 nominatsiooni, sh kolmele Oscarile – meespeaosatäitja Gary Oldman, stsenaristid Bridget O’ Connor ja Peter Straughan ning helilooja Alberto Iglesias) . lecarre-tinker-tailor-soldier-spy-bbc

1979. aastal tehti sama raamatu põhjal 7 osaline teleseriaal, mis pälvis vaatajatelt isegi kõrgema hinde, 8.6 palli

Lisaks eelmises postituses toodud kahe vastandlikke arvamusi esindavate filmivaatajate kirjutatule lugemiseks üks intervjuu kirjanikuga .

Kaja Kleimann

 

Teemaõhtu: Ines Aru pühapäeval, 29. juunil alates kell 21.05 ETV2-s

In raamatukava on 21/06/2014 at 15:21

ines-aru21.05 Imet tabamas (1983) Saade tutvustab näitleja Ines Aru elu ja teatriteed. Saatejuht Anne Tuuling

22.05 Inimese hääl (1990) Ines Aru Jean Cocteau mononäidendis. Eesti keeles on näidend ilmunud Loomingu raamatukogus.inimesehaal

22.55 Kõverpeegli klassikat: Dentaalne või mentaalne (1986) Lugu mehest, kes lahkus hambaarsti vastuvõtult akna kaudu. Osades Ines Aru, Robert Gutman ja Egon Nuter.

musimopsti23.15 Tugitooliteater: Pansioni perenaine (1987) Musta huumori valdkonda kuuluv Roald Dahli novelli “Pansioni perenaine” toovad vaatajani Ines, Aru, Tõnu Oja ja Gunnar Kilgas. Novell on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus avaldatud novellikogus “Musi mopsti”.

elisabetjohvi23.30 Tuleb tuttav ette (2004) 1980ndate aastate lõpus oli Eesti üks kuulsamaid naisi Elisabet Jõhvi. Seda, kuidas Elisabet südameid võitis ja mis oli tema saladus ja võlu, meenutavad kunagise Reklaamiklubi saatejuht Mati Eliste ja peaosaline Ines Aru.

Lõpetuseks üks mõtlemapanev ja sümpaatne intervjuu Ines Aruga ETV arhiivist.

Anu Amor-Narits

“Suvi” esmaspäeval, 23. juunil ETV-s kell 21.20

In raamatukava on 20/06/2014 at 13:57

suvifilmEga see film erilist tutvustamist küll kellelegi vaja, aga igatahes kohustuslik soovitus Oskar Lutsu nimelise raamatukogu blogis.

Näeme “Kevades” kuus aastat varem tuttavaks saanud tegelaste elu Paunveres enne Esimese maailmasõja puhkemist.

suvikaaderPaul-Eerik Rummo stsenaarium on kirjutatud Oskar Lutsu jutustuste Suvi” ja “Tootsi pulm” põhjal.

Raamatukogus saadaval teos nii raamatu kui videona.suviraamat

Anu Amor-Narits

 

“Ninasarvik Otto” Cinamonis

In raamatukava on 19/06/2014 at 13:49

ninasarvikfilmTaanlased on jälle kord valmis saanud ühe animatsiooni oma kuulsa kirjaniku Ole Lund Kirkegaardi  raamatu põhjal.

Tublil 10-aastasel Topperil on elav kujutlusvõime. Ta igatseb väga oma isa, kes pidevalt merd künnab ning seepärast räägib poiss pööraseid lugusid isa kangelaslikest seiklustest. Kuna klassikaaslased seda merekaru kunagi näinud pole, peavad nad Topperit valevorstiks.

Suvevaheaja esimesel päeval juhtub Topperiga kummaline lugu. Nimelt oma lemmiktüdrukule sünnipäevakinki otsides leiab ta pliiatsi, mis varjab endas maagilist saladust. Algul arvab Topper, et pliiats teeb joonistused nähtamatuks. Kui ta aga koos sõbra Viggoga kollast ninasarvikut kohtab on selge, et pildid ärkavad hoopis ellu.ninasarvikraamat

Sõbraliku, aga suure isuga ninasarviku pidamine osutub päris keeruliseks ja nii algab uskumatu seiklus, mis keerab mereäärse külakese elu korralikult pea peale.

Filmi rezhissöör on Kenneth Kainz

Raamat on loomulikult meie raamatukogus huvilistele saadav.

Anu Amor-Narits

“Pahatar” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 17/06/2014 at 11:26

OkasroosikeDisney filmistuudio värske filmi “Pahatar” aluseks on teada-tuntud muinasjutt “Okasroosike”/”Uinuv kaunitar”, Uinuv kaunitarkuid lugu ei keskendu nõiduse alla pandud printsessile või muinasjutust tuttava süžee kujutamisele, vaid hoopis “pahale”, kolmeteistkümnendale haldjale – näidatakse, mis sündmuste tõttu esialgu healoomulisest haldjast Pahatar saab. Eri rõhuasetustega ja vormides, jutustatakse muinasjutte ikka ja jälle – küllap neisse on talletatud inimestele omased soovid ja mured.

Pahatari rollis on Angeline Jolie. Režissööriks on Robert Stromberg, kelle jaoks on tegu esimese režissööritööga, kuid muidu on Stromberg filmimaailmas igati nimekas tegelane, eelkõige kunstniku ja eriefektimeistrina (mis on toonud talle ka kaks Oscari võitu, filmidega “Avatar” ja “Alice Imedemaal” 2010. ja 2011. aastal).

Pahatar

Raamatukogust saab laenutada nii Grimmide kui Perrault muinasjutte.

Triin Põldver

“Millennium. Purustatud õhuloss” neljapäeval, 19. juunil kell 22:15 ETV 2-s

In raamatukava on 16/06/2014 at 09:45

raamat Purustatud õhulossTeleekraanile jõuab kriminaaltriloogia “Millennium” viimane osa (jättes arvestamata valmimataPurustatud õhuloss jäänud neljandat raamatut, mis poolikul kujul on olemas kirjaniku lese sülearvutis). “Purustatud õhuloss” sõlmib petteskeemide paljastamise – “õhulosside” purustamise kaudu lahtiseks jäänud süžeeliine tervikuks; selgub Lisbeth Salanderiga minevikus juhtunu ning klaaritakse arved vastastega. Põimides omavahel vandenõu tagamaade paljastamist ja pingelisi sündmuseid, püsib film põnev lõpuni.

Varem on blogis kirjutatud triloogia esimesest ja teisest osast. Ajakirjanikust ja kirjanikust Stieg Larssonist, kes suri 2004. aastal, enne kui bestsellerid ilmuda jõudsid, võib lugeda siin. Raamatukogust saab laenutada nii raamatut kui filmi. Huvitavalt toimib viitelisus Astrid Lindgreniga – nimelt on Lisbeth Salanderit võrreldud täiskasvanud Pipi Pikksukaga ning uuriv ajakirjanik Mikael Blomkvist on perekonna nime kaudu nimekaim kuulsa meisterdetektiiv Blomkvistiga, Lindgreni loodud turvaline keskkond on asendunud aga jõhkra ja kalgi maailmaga.

Triin Põldver

 

„Ajaränduri naine“ laupäeval, 14. juunil kell 22.20 Kanal 2-s

In raamatukava on 13/06/2014 at 08:26

ajarändurifilm2009. aastal vaatajateni jõudnud „Ajaränduri naine“ on nii armastus- kui ka ulmefilm, kuigi viimane pigem tinglikult. Kunstnik Clare (Rachel McAdams) ja raamatukoguhoidja Henry DeTamble (Eric Bana) kohtuvad ja armuvad. Saavad lõpuks lapse ja siis sureb Henry ära. Ulmeliseks teeb asja see, et Henryl on puue – ta saab oma elu piires ajas rännata, ning kasutab seda Clare’iga kohtumiseks.

Film põhineb Audrey Niffeneggeri debüütromaanil “Ajaränduri naine”, millest on kirjutatud ka meie lugemissoovituse blogis.
ajaranduriraamat1
Lisaks saab jälle lugeda IMDb-st .

Ja kui sina nutad jõgesid ja mõtled, miks sinu prints on muutunud konnaks, siis libistan mina õlle ja vaatan jalgpalli MM-i, sest mina vabatahtlikult oma südant rinnust välja rebida ei lase.

Liis Pallon

“Süü on tähtedel” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 12/06/2014 at 19:19

süüontähtedelfilmSoovitan selleks nädalaks rohkelt taskurätikuid varuda, sest seekordsed valikud on kurikuulsad oma emotsionaalse manipulatiooni poolest. Sellesse žanri kuuluvad linateosed ei püüdle kunagi tähtede poole (vaatamata ääretult pretensioonikatele pealkirjadele ja nende tõlgendustele), ei võtagi endale eesmärgiks lahata aegade üleseid probleeme, pakkuda lohutust hingele ja/või vaimule. Selle asemel raputavad nad sind hingepõhjani, pigistavad sust välja viimsegi lootuse ilma enesehaletsuseta magama minna, jättes sind põrandale oma pisarate loiku hinge vaakuma. Jah, ma räägin armastusfilmidest – kõige kohutavamast leiutisest pärast 80ndatel möllanud hair metallit.

2014. aastal Josh Boone’i valvsa silma all valminud film on jõudnud ka meie kinode ja kriiskavate teismeliste tütarlasteni. Räägib see kahest teismelisest vähihaigest noorest (Shailene Woodley ja Ansel Elgort), kes püüavad leppida oma paratamatu varajase surmaga. Sureb lõpuks see, kel plakatil torusid ninas ei ole. Film põhineb John Greeni 2012. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.süüontähtedelraamat

Mõlemad (nii film kui ka romaan) on saanud kiitusi igast vanusest vaatajatelt/lugejatelt. Raamatukogus on raamatul igatahes järjekord, nii et nõudlus on suur.

Loe lisaks filmist Wikipediast ja IMDb-st.

Liis Pallon

“Sensatsioon” pühapäeval, 8. juunil kell 11.10 ETV-s

In raamatukava on 04/06/2014 at 09:19

sentsatsioon1986. a. valminud Raimo Kangro teleooper. Libreto kirjutas Leelo Tungal Karel Čapeki jutustuste “Ennustaja”, “Selgeltnägija” ja “Professor Roussi eksperiment” motiividel. Esitajad: Olav Ehala (klaver), Jaan Karp (löökriistad), Vello Annuk (basskitarr), Raimo Kangro (süntesaator) ja Estonia teatri kammerorkester, dirigent Endel Nõgene. Peaosades Tõnis Mägi (Frantişek), Silvi Vrait (Katarina), Taisto Noor (Jensen, selgeltnägija), Rostislav Gurjev (Suchanek), Väino Puura (politseiülem).

Tšehhi autor Karel Čapek (1890-1938) on huvitaval kombel mitme nišši kultuskirjanik – ulmefännidele näidendiga “RUR” ja sõna “robot” käibesse toojana, aiandushuvilistele oma humoorika “Aedniku aastaga”, mingi põlvkonna lastele raamatuga “Üheksa muinasjuttu, kaks üle selle ja veel üks pealekauba Josef Čapekilt”, teatri- ja kinorahvale topeltteosega “Kuidas sünnib näiemäng. Kuidas tehakse filmi”, humoreskide austajatele kogumikuga “Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust” (just sealt ongi ooperi aluseks olnud jutud pärit) ja neile, kes armastavad mõttemänge, mis lähtuvad vanadest lugudest või mütoloogiast, “Apokriivade raamatuga”. Ahjaa, praeguse suure reisiraamatute menu taustal tasub ära märkida ka tema “Retke Hispaaniasse”.

Raimo Kangrost üks pikem artikkel Evi Arujärvelt Sirbis. Kui teleaeg saab maha magatud, siis arvutist saab “Sensatsiooni” vaadata siit.

Midagi tsitaatide austajatele:

Tiina Sulg

 

 

 

“Vene köök Pariisis” Cinamonis

In raamatukava on 03/06/2014 at 11:41

venekookpariisisViimaseid päevi jookseb kinos “Vene köök Pariisis”. Filmi tutvustus: „Claude Monet” on ülipopulaarne prantsuse rahvusrestoran Moskvas, seepärast korraldatakse seal ka Venemaa ja Prantsusmaa riigipeade kohtumine. Närviline peakokk on üle maitsnud kõik pakutavad road ja on üpris kindel, et ei tee endale häbi. Restorani suurepärane personal püüab igati tema meele järgi olla. Paraku tabab neid fiasko ning restoran tuleb sulgeda. Restorani omanik Dmitri Nagiev (Venemaa kuulus näitleja ja saatejuht, kes mängib iseennast) ei heida meelt. Koos peakokaga otsustavad nad seekord avada restorani hoopis Pariisis. Armastuse ja gurmaanide linna võtavad nad ühes kogu teenindava personali, keda ootab ees suur, maitsev ja uskumatult lõbus töö. Prantslastele hakkab restoranis roogasid valmistama kokk Maksim, kes suudab igakord mingi supi kokku keerata, millele siis seksikas administraator Viktoria omakorda vürtsi lisab. Suvisest Pariisist, imelisest tööst ja maitsvatest roogadest võlutud restorani personal suudab olla meele järgi nii rafineeritud maitsega kinovaatajale kui toidugurmaanidele. Kui aga peene seltskonna jaoks valmistavad prantsuse roogasid venelased, siis ei maksa lootagi, et kõik läheb ladusalt.

lounasookpariisisFilm ei ole küll raamatu põhjal, aga tundub, et hoogsust, rõõmu ja arutelusid hea toidu üle selles filmis jagub. Seega lugemiseks soovitaks juturaamatuid, kuhu on retsepte vahele pikitud või retseptiraamatuid, kuhu on juttu vahele pikitud. Valik on üsna lai: pigem naistekate hulka liigituvad Laura Esquieli “Nagu šokolaadi keeduvesi”, Marsha Mehrani “Granaatõunasupp”, Elizabeth Bardi “Lõunasöök Pariisis”, spioonika või ajaloolise kelmiromaani alla liigituv Johannes Mario Simmeli “See ei pruugi alati kaaviar olla”, jutukogumikest Jüri Tuuliku “Räim, pisike kena kala” ja Peep Pedmansoni “Maie ja Valduri kodune köök”, lasteraamatutest Kertu Sillaste “Pannkoogiraamat” ja luulekogudest Wimbergi “Eesti köökk”. Omaeluloolisi lugusid ja retsepte võib leida järgmistest raamatutest: Dion Hummer “Õgivad ja blogivad”, Vincent Schiavelli “Palju ilusaid asju”, Ruth Reichl “Küüslauk ja safiirid”, Lauren Shockey “Neli kööki”, Kersti Rea “Delirio amoroso”, Wend “Köögiorja päevaraamat”. Mis stiili alla kuulub Joseph Iannuzzi “Maffia kokaraamat”, annan teada siis, kui raamat läbi saab.

Tiina Sulg

 

“Hommikueine Tiffany juures” laupäeval, 7. juunil kell 15.00 TV3-s

In raamatukava on 02/06/2014 at 11:14

tiffany1961. aastal režissöör Blake Edwardsi käe all valminud film “Hommikueine Tiffany juures” (Truman Capoti samanimelise lühiromaani põhjal) on netis paigutatud mitmetesse listidesse. “Filmiklassika” ja “Filmid, mida peab nägema” ja “Raamatute põhjal valminud filmid” on loomulikud ja sedasorti nimekirju on palju. Aga filmi leiab tihti ka nimekirjast “Romantilisemad filmid läbi aegade” (üks näide siit), stiilseimate kostüümidega filmide listist (üks ülistuspostitus Holly Golightly stiilile Stella K. Wadowsky blogis), parima muusikaga filmide seast (muusika kasutus on ka Oscaritega pärjatud, nii üldine muusikaline kujundus kui Henry Mancini / Johnny Merceri filmi tarbeks kirjutatud laul “Moon River“).tiffanyraamat

Filmimuljeid Südemelähedase blogis ja Ailar Kaljuranna blogis, raamatust Juuli blogis,  Holly blogis, Tõnise blogis. Punane Hanrahan on oma blogis pikemalt kirjutanud Louis Tiffanyst ja sealt postitusest sain ma ka meeldetuletuse, et Deep Blue Somethingil oli laul “Breakfast at Tiffany’s”:

Tiina Sulg