Raamatukava

Archive for 26. sept. 2014|Monthly archive page

“Lilled Algernonile” pühapäeval, 5. oktoobril kell 21.30 ETV 2-s

In raamatukava on 26/09/2014 at 17:46

andres otsTegemist on osaga näitleja ja lavakooli õppejõu Andres Otsa 70. sünnipäevale pühendatud teemaõhtust, mis algab kell 20.15 “Tähelaeva” saatega aastast 2009 ja lõpeb veidi enne südaööd “Tugitooliteatriga.

Daniel Keyesi “Lilled Algernonile” on kirjutatud Charlie Gordoni monoloogina. Teadlased valivad ta välja eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks tema erakordselt madala IQ tõttu, lootes tõsta tema intelligentsustaset…
Inglise keelest tõlkis Jaan Kaplinski. Etenduse kunstiline juht Mati Unt.
1968. aastal tehti USA-s  film “Charly”, mille nimiosatäitjast Cliff Robertson pälvis Oscari ja kogu film ohtralt auhindu, 2000. aastal tehtud film ei saanud mingeid auhindu, kuid vaatajate antud punktide vahe on väike. lilled-algernonile

2012. aastal mängis Rakvere teatris Charliet Lauri Kaldoja.
Kuigi tegemist on äärmiselt erinevate tegelastega, võib öelda, et Charlie Gordoni ja Algernoni loo teadmine on niisama hädavajalik kui saada aru, mida mõeldakse  vürst Mõškinit või Norman Batesi mainides.
Nii Nebula kui Hugo auhinna võitnud lugu pole pikk, inglise keeles raamatuna vaid 61 lk .
Eesti keeles on jutt ilmunud samanimelises kogumikus mitmes trükis, esimest korda 1976. aastal.

Kaja Kleimann

“Labürindijooksja” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 26/09/2014 at 16:57

labürindifilmJust eelmises tutvustuses kirjutasin, et ulmefilmid saavad imdb.com-is harva kõrgeid hindeid. “Labürindijooksja” hinne on lausa 7.6! Kuna tegemist on uhiuue filmiga, peab auhindu alles ootama hakkama. Kas on põhjust, selgub vaatamise käigus.

Cinamoni linastusajad leiate siit   ja Ekraani omad siit.the-maze-runner

Peategelane Thomas ei mäleta midagi peale oma nime, kuid suures labürindis koos teiste poistega lõksus olles hakkab tal tekkima tunne, et ta on seal juba varem olnud. Raamat oli üsna sünge, tekkisid seosed “Kärbeste jumala” ja kreeka mütoloogiaga – Minotaurose aset täitsid erikujulised koletised. Ja kus on Minotauros, seal peab olema ka Ariadne lõngakeraga. Lõngakera asemel on küll tätoveering käel.

James Dashneri  samanimelist raamatut saab raamatukogust praegu vaid järjekorraga.
Kino kodulehel on kirjutatud, et stsenaariumi autoriks on James Dashner ise, imdb.com –i lehel on märgitud siiski 3 erinevat stsenaristi.

Ja nagu tänapäeval kombeks, tuleb nii raamatule kui filmile oodata järgesid – raamatuid on kirjutatud neli ja viies peaks ilmuma 2016. aastal.

Kaja Kleimann

“Olen number neli” esmaspäeval, 29. septembril kell 22.30 TV 3-s

In raamatukava on 26/09/2014 at 16:09

i-am-number-four-movie-tie-in-edition-pittacus-lore-paperback-cover-artÜheksa tulnukat, keda saab tappa ainult numbrilises järjekorras, peidavad end Maal teiste, aga pahade tulnukate eest. Kust me teame, et pahade? Sest nad näevad välja nagu Voldemort.
Kolm on surnud. Aga kes on number neli? John Smith (Alex Pettyfer) on noor põgenik, kes püüab pääseda teda hävitama saadetud halastamatute vaenlaste eest. Muutes pidevalt oma identiteeti, kolides linnast linna koos oma kaitsja Henriga (Timothy Olyphant), on John alati uus poiss, kel pole mingisugust sidet oma minevikuga. Ühes Ohio väikelinnas, mida ta nüüd koduks nimetab, tabab Johni elu esimene armastus (Dianna Agron), ta avastab endas uued üllatavad võimed ning leiab sideme nendega, kes jagavad ta erakordset saatust.
Filmi hinne imdb.comis pole kõrge, kuid seda pole ulmefilmide hinded peaaegu kunagi. Siiski on film pälvinud rahva poolt paar nominatsiooni ja auhinda. Selle aluseks olnud samanimeline raamat  , samuti selle kaks järge “The power of Six” 
ja “The rise of Nine” on inglise keeles meie raamatukogus täiesti olemas. Tegelikult on raamatuid veel palju rohkem, ülevaate sarjast “Lorien Legacies” saab siit ja kodulehelt.  Autori nimi Pittacus Lore on pseudonüüm, mille taga kaks autorit J. Hughes ja J. Frey. Raamatuid on tõlgitud juba   26 keelde ja trükitud 48 riigis.i-am-number-four-PB-c

Kriitikat lugedes jääb valdavaks mõte, et film on rohkem teismeliste probleemidest kui ulmest ning selles pole teiste ulmelisi või teismelisi tegelasi sisaldavate teostega võrreldes mitte midagi uut. Siiski kiidetakse näitlejaid ja eriefekte, mis võiks tagada mõneks ajaks reaalsusest väljalülitumise ja hea äraolemise .

Ja kuna mitmes arvustuses väidetakse, et film jääb raamatule alla – lugege!
Kaja Kleimann

“Artur ja nähtamatud” neljapäeval,  25. septembril kell 14.00 Kanal 11-s

In raamatukava on 25/09/2014 at 07:49

arturfilmTegemist on uskumatuid seiklusi pakkuva koguperefilmiga, mille peategelaseks on 10-aastane Arthur (Freddie Highmore). Artur veedab sageli oma aega vanaema (Mia Farrow) juures ning tema meelistegevus on illustreeritud Aafrika reisipäeviku lugemine. Päeviku autoriks on poisi vanaisa Archibald, kes oma rännakute käigus aastaid tagasi kaduma läks. Ühel päeval sunnib südametu kinnisvaraarendaja võlgades siplevat vanaema oma majast loobuma. Arthur mõistab, et ainuke võimalus kodu päästa on minna kaugele maale, kus elavad tibatillukesed minimoid, kellest vanaisa oma päevikus kirjutas. Just nende kummaliste olendite maal on peidus hulga väärtuslikke rubiine, mis aitaksid vanaema kodu tagasi osta. Siit algabki suur seiklus…artur-ja-minimoid-esikaas

Loo autor on maailmakuulus prantsuse filmilavastaja Luc Besson. Raamatuid Arturi seiklustest on eesti keeles ilmunud kaks: “Artur ja minimoid” ja “Artur ja keelatud linn”.  Lood Arturi seiklustest minimoide juures on maailmas populaarsed, neid raamatuid on tõlgitud juba enam kui 30 keelde.

artur-keelatud-linn-esikaasRaamatust Eesti Ekspressis.
Filmist ja raamatust Eesti Päevalehes.
Filmist IMDb-s.
Filmist ja selle autorist Õhtulehes.viplala

Minimoidega seoses meenus lisalugemise variandina kohe “Viplala lood”, kus peategelane samuti tilluke mehike, kes aegajalt ka teisi väikesteks tinistada armastab.

Treiler:

Anu Amor-Narits

 

“Läänerindel muutuseta“ esmaspäeval, 22. september kell 22.15 ETV2-s

In raamatukava on 22/09/2014 at 08:16

läänerinne3Saksa kirjaniku Erich Maria Remarqu’’i 1929. aastal ilmunud teose “Läänerindel muutuseta” alusel vändatud mängufilmist kujunes esimene sõjavastane teos, mis tekitas rahvusvaheliselt suurt vastukaja. Ühtasi oli see ka esimene helifilm, mis pälvis Oscari. Berliini esilinastus 1930. aastal tekitas tohutu vastasseisu, mis lõppes natside võimuletuleku järel teose ära keelamisega. Tänaseks on kahe Oscariga pärjatud režissöör Lewis Milestone’i linateosest saanud sõjafilmide klassika tipp.läänerinne5

E.M. Remarque’i romaanist on umbes 30 miljoni eksemplariga saanud kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan.

Filmist IMDb-s.

läänerinne1Raamat on praegugi paljude koolide soovitusnimestikes ja hea on. See teos on kindalt üks nendest, mille kujunemisjärgus noor inimene läbi lugema peaks. Ja kes kohe kuidagi lugeda ei viitsi, võiks vähemalt filmi ära vaadata.

Anu Amor-Narits

“Plekktrumm” esmaspäeval, 22. septembril ETV2-s kell 21.30

In raamatukava on 22/09/2014 at 07:43

plekktrummKuna saate pealkiri viitab tuntud kirjandusklassikale, siis sobib see eriti hästi meie filmiblogi formaadiga. Igal juhul on ekraanil uus kultuurisaade, millel tasub silma peal hoida.

Avasaade tõstatab küsimuse kultuuri jõust. Kas kultuur sisaldab jõudu, mis suudaks vastu seista füüsilisele jõule? Kui see on olemas, siis kuidas sellist jõudu kasvatada ja kasutada. Saatejuht Joonas Hellerma, toimetajad Tristan Priimägi ja Heli Rosma, režissöör Maire Radsin.

Intervjuu saate tegijatega

Anu Amor-Narits

“Poeet New Yorgis” reedel, 19.09 ETV-s kell 21.40 ja pühapäeval, 21.09 ETV-s kell 13.10

In raamatukava on 17/09/2014 at 11:52

dtfilm“Poeet New Yorgis” (Inglismaa, 2014) Film 20. sajandi ühe kuulsama Walesi poeedi Dylan Thomase (1919–1953) eluõhtust.thomasuksteistlugu

1953. aastal saabub Thomas oma neljandale külaskäigule New Yorki. Varasemad Ameerika-reisid kinnistasid Thomase kuulsuse legendaarse luuletajana, nüüdseks on saabunud kuulsus ka alkohooliku ja destruktiivse isiksusena. Thomasel on kaasas assistendist armuke Liz Reitell, eesmärgiks on ringreisil luulet lugeda, samuti loodab ta kohtuda Stravinskiga… Siis aga selgub, et Thomas peab perekondlikel põhjustel Walesi tagasi pöörduma. Sassis suhted, armastus, truudusetus, iha, reetmine, luule ja kirglik enesehävitus – see on draama ning olukord, milles Thomas viibib. Tugev roll peaosatäitjalt Tom Hollanderilt.

Dylan Thomaselt on eesti keeles luulekogu “Surmad ja sisenemised”, kuuldemäng “Piimmetsa vilus” ja jutukogu “Üksteist lugu”. Tartu Linnaraamatukogust on võimalik laenutada ka Dylan Thomase loomingut inglise keeles.

Treiler:

 

Sirje Suun

“Päevaraamat” reedel, 19.09 Kanal 11-s kell 21.00

In raamatukava on 16/09/2014 at 10:56

paevaraamatraamat“Päevaraamat” (USA, 2004) on Nicholas Sparksi samanimelisel romaanil põhinev romantiline draama. Eepiline armastuslugu kõrgemasse ühiskonnaklassi määratud tüdruku ja töölisklassi kuuluva poisi vahel.paevaraamatfim

Noah (Ryan Gosling) on tavaline maapoiss, kes töötab kohalikus puidutööstuses. Allie ( Rachel McAdams) on suveks maale tulnud linnatüdruk. Juhuslikust kohtumisest lõbustuspargis saab alguse aga tõsine ning kuum suveromanss. See on suhe, mida Allie vanemad heaks ei kiida. Möödub seitse aastat kui pulmi plaaniv Allie märkab juhuslikult lehes Noah´ pilti. Noorte teed ristuvad taas, kuid kas vaid põgusaks hetkeks või kogu ülejäänud eluks? Kas esimene armastus on tõeline armastus?

Sirje Suun

”Lohetätoveeringuga tüdruk” esmaspäeval, 15. septembril Kanal 2-s kell 22.30

In raamatukava on 15/09/2014 at 09:22

loheraamat

”Lohetätoveeringuga tüdruk” (Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, USA, 2011) on Stieg Larssoni Millenniumi-triloogial põhineva kolmeosalise filmisarja esimene osa. 46 riigis 50 miljonit eksemplari müünud maailmakuulsa triloogia esimesel romaanil põhineva linateose režissöör on David Fincher, peaosades Daniel Craig ja Rooney Mara.

Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist vajab aja mahavõtmist. Talle on laimamise eest äsja mõistetud kolmekuuline vanglakaristus ning ta otsustab tööst ajakirjas Millennium ajutiselt loobuda. Samal hetkel teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku kirjutada Vangeri suguvõsa kroonika. See on aga suitsukate: tegelikult tuleb Blomkvistil välja uurida, mis on juhtunud ligi 40 aasta eest jäljetult kadunuks jäänud Henriku noore sugulase Harriet Vangeriga. Blomkvist võtab ülesande vastumeelselt vastu ning saab abiliseks riigi ühe parima häkkeri Lisbeth Salanderi. Mida sügavamale Blomkvist ja Salander Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu lugu nende kohkumuseks muutub…

Video Tartu Linnaraamatukogus

Raamat Tartu Linnaraamatukogus

Treiler

Sirje Suun

„Diktaator“ TV3-s reedel, 12. sept. kell 22 ja pühapäeval, 14. sept. kell 1.30

In raamatukava on 08/09/2014 at 12:10

Diktaator2012. aastal nägi ilmavalgust Sacha Baron Coheni neljas mockumentary (komöödia, mis on maskeeritud dokumentaalfilmiks). Tegelikult on filmi režissööriks Larry Charles (kes tegi Baron Coheniga koostööd ka filmide „Brüno“ ja „Borat“ ajal), aga me ju teame, kes on tõeline nööritõmbaja.

Meile manatakse silme ette lugu Aafrika väikeriigi diktaatorist, kes halbade juhuste kokku langemisel satub New Yorki ja peab tagasi võitma oma riigi. Rohkem ma filmi süžeest ei lobise, sest muidu tiritakse mind küla keskväljakule ja pannakse häbiposti, kus krantsid käivad minu peale põit kergendamas ja orvud toigastega peksmas.

Pean tunnistama, et olen vaadanud mitmeid kordi Baron Coheni nelja komöödiat, kus ta kehastab ühiskonnas suuremal või väiksemal määral märgilise tähendusega isiksusi – Ali G kui wannabe räppar/gängster, ultraliberaalne homoseksuaalne Brüno, padukonservatiivne idaeurooplane Borat ja nartsissistlik diktaator Aladeen. Kõikide nende tegelaskujude ühiseks nimetajaks (võib-olla Brüno puhul vähem) on sotsiaalne äbarik, kes pärismaailmas (sageli Ameerika Ühendriigid) ei tule absoluutselt toime ka kõige lihtsamate igapäevaste toimingutega. Ja selles saamatuses ning ääretult kohatute küsimustega oma saamatust oskuseks vormides sünnibki Baron Coheni komöödia. Selles leidub nii situatsiooni koomikat, peent huumorit, jalaga-tagumikku nalja, poliitilist satiiri, kuid kõige enam teravat ühiskonna kriitikat. Ta ei mõista kedagi hukka ega viibuta näppu, vaid kõhukrampide vappumise saatel näitab, kui silmakirjalikud, õelad, kättemaksuhimulised, hoolimatud ja rumalad me oleme.

sacha-baron-cohen_dictator_diktaator03Diivanil vingerdades, silmad naerupisaratest udused, suu permanentseks irveks kõverdunult taipad sa äkki, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Ja demokraatia on ema eksitavalt rahustav hällilaul sõja eelõhtul või isa kallistus enne, kui ta igaveseks prügi läheb välja viima.

„Diktaator“ ei ole otseselt ühegi raamatu põhjal vändatud, kuigi on arvatud, et oma panus võis olla ühel Saddam Husseini kirjatükil. Selle asemel võite te Tartu Linnaraamatukogust otsida mõne ülikoguka diktaatoritest vorbitud „telliskivi“, sest neid meil jagub.

Kui nälg on peale filmi vaatamist suurem, siis loe kindlasti juurde IMDb-st  või Wikipediast  – mõlemad on inglise keelsed.

Liis Pallon

“Patu linn” 2 Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 02/09/2014 at 10:52

sincity2Mõnda järge tuleb kaua oodata – Robert Rodrigueze ja Frank Milleri “Sin City” esilinastus 9 aastat tagasi. Kas see ootamine end ka ära tasub, tuleb oma silmaga üle kaeda.

Oma mujeid on jaganud Tõnu Karjatse, Mart Raun ja Ralf Sauter.

Treiler:

Tiina Sulg