Raamatukava

Archive for 30. okt. 2014|Monthly archive page

„Metskapten“ reedel, 31. oktoobril kell 20:45 ja laupäeval 1. novembril kell 11:10 ETV 2-s

In raamatukava on 30/10/2014 at 14:28

Viiskümmend aastat on eesti lühikeses kultuuriloos liiga pikk aeg, et raatsiks seda välja rebida. Nõukogude eesti kirjandusest räägitakse kahetsusväärselt vähe. Kooli õppekavades on sees vaid mõned kevadest luuletajad. Kuid lisaks kevadele on veel terve hulk kujundeid, mis ei kuulu sotsrealismi konteksti. Kindlasti ei kuulu sinna metsiku ja vaba looduse ning samasuguse inimese kujutamine.

metskapten filmJuhan Smuul kasvas üles Muhu saarel Koguva külas. Meremehejutud ja kauge kutsuv silmapiir jätsid sügava jälje tema romantilisse hinge. Meri ja inimesed keset merd on Smuuli loomingus kesksel kohal. Nii on see ka kahes Smuuli tekstidel põhinevas eesti mängufilmis „Metskapten“ ja „Keskpäevane praam“. Mõlemas leiavad tegelased end kriitilises olukorras, kust ei ole kellelgi pääsu ning mis puudutab kõiki ühiselt, nii-öelda ühes paadis olevat. Millised tundmatud tahud inimestes avalduvad ja milline päästab olukorra, seda saab näha filmis. Kuigi „Metskapten“on lineaarsem, pakub süžeeliinis vähem üllatusi, tasub seda vaadata näitlejatöö ja -valiku pärast. Kapten ei pea alati olema ümmargune nagu trumm.kihnujonnraamat

Juhan Smuuli näidendi „Kihnu Jõnn ehk Metskapten“ ja filmi „Keskpäevane praam“ saab laenutada Tartu Linnaraamatukogust. Meenutusi filmi valmimisest leiab Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

Sander Kaasik

“Kuninganna”, esmaspäeval, 20. oktoobril kell 01:30 Kanal 2-s

In raamatukava on 20/10/2014 at 08:36

kuningannafilm“Kuninganna” on Oscariga pärjatud 2006. aasta Inglise draama, mille on lavastanud Stephen Frears. Maailma üks kuulsamaid monarhiaid on silmitsi sündmusega, mis vapustas inimesi globaalsel tasemel: 1997. aasta augustis hukkus ootamatult Walesi printsess Diana autoõnnetusse Pont de l’Alma tunnelis Pariisis.

Portreefilm näitab Suurbritannia kuninglikust perekonnast kriisis. Film kajastab kuninganna Elizabeth II (Helen Mirren) ja Briti peaministri Tony Blairi (Michael Sheen) omavahelist suhtlust. Faktidel põhineva fiktsiooni sündmused hargnevad kuningliku perekonna eraruumides ja valitsushoones. Inglismaa kuninganna kindlapiiriline tavade kütkes maailm põrkub kokku riigi uue imagoteadliku peaministri Tony Blairi uuendusmeelsusega. Tulemuseks on intiimne, ent samas suurejooneline lahing isikliku ja avaliku, vastutuse ja tunnete, tavade ja tegude vahel, kui leinav rahvas ootab, mida riigijuhid ette võtavad.

Film näitab seda kurbsündmust nelja vaatenurga alt: kuningliku perekonna silme läbi, kes peab juhtunut eraasjaks; valituse silme läbi, eesotsas peaminister Tony Blairiga; Inglismaa rahva silme läbi, kes armastasid oma printsessi; ja ka ajakirjanduse silme läbi, keda süüdistatakse privaatsuse rikkumises. Kuna Diana oli tuntud eelkõige kui Rahva Printsess, nõuab see kuninganna poolt teatud vastumeelsete sammude astumist, mida tavaolukorras ta ette ei võtaks. See on omamoodi lugu ajaloole jalgujäänud monarhia moderniseerimisest, mis kujutab kuningannat sellisena, nagu teda kunagi varem pole nähtud – haavatava naisena oma kõige raskemal hetkel.

Veneetsia filmifestivalilt võitis see teos parima käsikirja auhinna ja Helen Mirren kuninganna rolli eest parima naisnäitleja auhinna.

Lisa lugemist filmi kohta IMDb-st.
Tartu Linnaraamatukogust leiab teemakohast kirjandust nii eesti, inglise kui vene keeles.
Treiler:

Sirje Suun

 

 

„Renoir“ reedel, 17. oktoobril kell 21.40 ja pühapäeval, 19. oktoobril kell 13.05 ETV-s

In raamatukava on 14/10/2014 at 09:01

„Paistab, et keegi on suureks kasvanud,“ lausub ta koketeerivalt brändit libistades ja küünarnukki kaminasimsile toetades, samal ajal voolavad noorusmälestused tema silmade ees nagu rahutu kärestikuline jõgi suubudes põhjatusse lõikavkülma merre, kui ta adub enda surelikkuse lõplikkust.Renoir_(film)

Pierre-Auguste Renoir (1841-1919) oli tuntud impressionistliku kunstivooli esindaja, kellele meeldis maalida intiimseid igapäevaseid stseene ja sensuaalseid naisi. 2012. aastal valmis Prantsusmaal Gilles Bourdos’ juhendamisel film kõnealusest impressionistist ja tema pojast Jeanist, kellest hiljem sai kuulus režissöör. Tegevustik leiab aset 1915. aastal ühes maamajas, kuhu vanem Renoir on läinud tervist parandama, ning kuhu saabub ka tema sõjast tulnud poeg Jean. Kui need kaks tegelast ainult jääksidki, siis oleks see eesti film, nii et lavale astub ka üks naine, kellest saab mõlema Renoir’ muusa. Filmi stsenaariumi peeti küll nõrgaks, aga see-eest on igakülgset kiitust pälvinud kaameratöö ja oskus kujutada elava pildina seda, mida Pierre-Auguste Renoir maalis oma piltidesse.

Mõlemast Renoir’st on võimalik lugeda ka paberkandjalt – selle eest on hoolitsenud usinad raamatukogutädid. Aga kiiret lugemist leiab filmi kohta IMDb-st ja Wikipediast.

Liis Pallon

„Ameerika nuhkimisühendriigid“ esmaspäeval, 13. oktoobril kell 22.10 ja teisipäeval, 14. oktoobril kell 13.55 ETV-s

In raamatukava on 13/10/2014 at 08:51

anuMa ei tea, kui palju poliitilise olukorra huvilisi meie lugejate hulgas on, aga isegi kui neid on ainult üks, soovitan ma esmaspäeval peale „Välisilma“ ETV kanali vaatamist jätkata. Dokumentaalfilmidele tuleks alati läheneda teatava skepsisega, kuigi nendelt nõutakse žanrimääratluse järgi täielikku neutraalsust ja mitte-sekkuvat lähenemist lahatavasse materjali, siis võivad paljud vandenõuteooriaid pooldavad hundid end siiski dokumentaal-lammaste hulka ära peita. „Välisilma“ dokkide puhul ma seda eriti märganud pole, sest tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu saatega, aga ettevaatust ei tasuks ikkagi varakult voodisse saata.

Riik, kus ajalehepoisist saab miljonär ja teletähest koristaja, kuulutab end tervele maailmale ikka veel, kui vabade inimeste maa. 2001. aasta traagiliste sündmuste tagajärjel hakkas aga see kuvand muutuma, ning viimase löögi makku andis (kuri-)kuulus Edward Snowden, kes paljastas ameeriklastele endile ning teistele planeedi Maa kodanikele, mis toimub tegelikult Vaba Maa tagatubades. Reaalsus on kurb, sest iga valitsus nuhib suuremal või vähemal määral oma elanike järele. Meie ainukeseks võimaluseks privaatsuse kaitsmisel on kustutada oma Facebooki konto, lülitada mobiil välja, eemaldada aku, mis asetada koos pangakaardi ja isikut tõendava dokumendiga happevanni, pakkida naine ja lapsed autosse, ning kolida metsa. Või siis leppida ja elada sellises tegelikkuses, kus teatavad valitsusorganid teavad sinu kõige tumedamaid saladusi (mäletad seda reede öist koogiga maiustamist!) ja helgemaid unistusi (sellise kaaluga sinust enam küll priimabaleriini ei saa!).

Tartu Linnaraamatukogus leiab antud teemal lisalugemist või siis põhjalikumaid käsitlusi küll. Kindlasti on lähiaastatel oodata ka uusi asjakohaseid kirjatükke. Pöörduge oma koduraamatukogu lemmikraamatukoguhoidja poole, kes juhatab teid kindlasti õige riiulini, kui ta just ise nuhk ei ole…

Liis Pallon

“Einstein ja Eddigton” reedel, 10. oktoobril kell 21.40 ja pühapäeval, 12. oktoobril kell 13.00 ETV-s

In raamatukava on 09/10/2014 at 13:45

einsteinjaeddington1905. aastal avaldas Albert Einstein (1879-1955) erirelatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria, mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele, lõpetas ta 1916. aastal. Kulus veel kolm aastat, enne kui sir Arthur Stanley Eddigton (1882-1944) sai täieliku päikesevarjutuse ajal tehtud vaatlustel kinnitust, et massiga kehad mõjutavad tõepoolest valguse teekonda, ja pakkus sellega Einsteini üldrelatiivsusteooriale eksperimentaalset tõestust.

2008. a. režissöör Philip Martini käe all valminud film pakub sissevaate Einsteini teooria evolutsiooni ja jutustab loo kahe suure teadlase suhetest.

Film IMDB-s.einstein-tema-elu-ja-universum

Albert Einsteinist on ilmunud päris mitu raamatut, eesti keeles viimati 2008. a. Walter Isaacsoni “Einstein : tema elu ja universum”, kahjuks jäi raamat suurema vastukajata. Arthur Stanley Eddigtoni kohta on raskem kirjadust leida, Tallinna Keskraamatukogus on 2005. a. ilmunud Arthur I. Milleri “Empire of the stars : friendship, obsession and betrayal in the quest for black holes”.

Netiavarustes on kättesaadavad päris mitu dokumentaalfilmi Albert Einsteinist, olgu üks näitena ka viidatud.

emc2Omamoodi huvitav on valemi E=mckasutus muusikas, aga jäägu see teema praegu sinnapaika melomaanidele edasi uurimiseks.

Tiina Sulg

“Dracula” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 04/10/2014 at 23:35

draculajutustamataTundub, et filmiloojate soov Bram Stokeri “Draculat” oma vaatenurgast ilmarahvale ette näidata ei ole teps mitte vaibunud. Selle tõestuseks on siis kinodes sel aastal valminud Gary Shore film “Dracula. Jutustamata lugu”, peaosades „Kääbiku“ filmides Bardi kehastav Luke Evans, telesarjast „Troonide mäng“ tuntud Charles Dance, sel aastal filmis „Need for Speed: Kiirusevajadus“ kaasa teinud Dominic Cooper ning  Sarah Gadon, keda Eesti kinopublik nägi filmis „Imeline Ämblikmees 2“. Filmi helilooja on „Troonide mängule“ muusika kirjutanud Ramin Djawadi.dracula

Film IMDBs.

Filmist on jõudnud juba kirjutada Mart Raun ja Ralf Sauter.

Raamat ise ei vaja tutvustust, kel lugemata, lugegu, muudest eestikeelsetest vampiiriraamatutest saab mingi ülevaate siit.

Treiler:

Tiina Sulg

 

“Ida” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 02/10/2014 at 17:50

Ida-posterFilmi tutvustus: Poola kaasaegse kino hinnatuima autori Pawel Pawlikowski (“Dostojevski reisid”, “Minu armastuse suvi”) Oscarile kandideeriv film “Ida” on meistriteos, mis valusal ja ilusal moel toob esile need traumad, moraalsed valikud ja näriva süütunde, mis idaeurooplase psüühesse on sügavale kinni istutatud.

Poola 1962. Kloostris üles kasvanud Ida otsustab enne nunnaks pühitsemist otsida üles oma tädi Wanda, kes töötab kõrgel kohal kommunistlikus kohtusüsteemis. Noor neiu ja keskealine naine asuvad üheskoos teekonnale, et lahendada orvuks jäänud Ida vanemate hukkumise saladus. Nende rännak viib kolkakülla, kus endiste elanike majadesse on asunud uued, vaenulikud ja sõnakehvad inimesed. Wanda paneb mängu kogu oma ametiga kaasas käiva jesuiitliku kavaluse ja jõhkruse, et neilt inimestelt tõde välja pigistada. Tõde, mis on ebameeldivam, kui isegi paljunäinud Wanda arvata oskab. See füüsiline ja hingeline teekond muudab nii raudse naise maski taha peitunud üksildast Wandat kui süütuses ja kasinuses elavat Idat. Liiga palju ja liiga lähedalt kogetud “päris-maailma” paiskab mõlemad naised omal moel olukorda, kus nad peavad langetama oma elu kõige raskema valiku.

Jutustuse mõjususe edasiandmisel on oluline roll suursugusel ja lummaval kaameratööl. Martin Oja kirjutab: “1960ndate alguses kulgeva tegevusega film on melanhoolse road-trip’i hõnguga. Operaator on loonud suurepärased mustvalged kaadrid, milles valgus jutustab juba poole loost. Tundlik ja intiimne linateos tungib sügavale ajastu südamesse, seades maised perspektiivid kõrvuti ühele skaalale igavikulisega.”

Eelmise aasta üks olulisemaid Euroopa filme „Ida” on nomineeritud Oscari ja Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX Prize kandidaadiks, ta on võitnud Londoni filmifestivalil parima filmi preemia, Toronto filmifestivalil FIPRESCI auhinna ning Varssavi filmifestivali Grand Prix.

kosinskikirgaslindRahvusringhäälingu kultuuriuudiste portaal vahendas filmilevitaja Tartu Elektriteatri sõnumit pealkirja all “Kriitikute soosik poola filmišedööver “Ida” jõudis Eesti kinodesse”. Paistab, et “Ida” on ka eesti kriitikute lemmik: Andres Maimik Sirbis “Kristlik kaunitar ja kommunistlik koletis”, Tõnu Karjatse Klassikaraadios saates “Delta”, Hendrik Lindepuu Postimehes “Juuditarist nunn minevikku avastamas”, Maria Ulfsak Eesti Ekspressis “Maria Ulfsak soovitab: Ida”, Mart Raun oma blogis “Ida (2013) & The Equalizer – Kutsuge McCall (2014)”, Ralf Sauter oma blogis “”IDA” (2013)”.

fristemutsFilm IMDB-s.
Katrin Maimiku intervjuu režissöör Paweł Pawlikowskiga Eesti Päevalehes.

Film ei ole otseselt raamatu põhjal, aga suurest poola kirjandusest annab kindlasti midagi sobivat kõrvale lugeda, minul tulid filmitutvustust lugedes meelde eelkõige  Jerzy Kosinski “Kirgas lind” (e.k. 1995, tlk. Udo Uibo;  Toomas Raudami arvustus “Vikerkaares”) ja Roman Fristeri “Müts” (e.k. 2005, tlk. Kristiina Kivil; Kadri Kõusaare arvustus Postimehes).

Treiler:

Tiina Sulg