Ma ei tea, kui palju poliitilise olukorra huvilisi meie lugejate hulgas on, aga isegi kui neid on ainult üks, soovitan ma esmaspäeval peale „Välisilma“ ETV kanali vaatamist jätkata. Dokumentaalfilmidele tuleks alati läheneda teatava skepsisega, kuigi nendelt nõutakse žanrimääratluse järgi täielikku neutraalsust ja mitte-sekkuvat lähenemist lahatavasse materjali, siis võivad paljud vandenõuteooriaid pooldavad hundid end siiski dokumentaal-lammaste hulka ära peita. „Välisilma“ dokkide puhul ma seda eriti märganud pole, sest tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu saatega, aga ettevaatust ei tasuks ikkagi varakult voodisse saata.
Riik, kus ajalehepoisist saab miljonär ja teletähest koristaja, kuulutab end tervele maailmale ikka veel, kui vabade inimeste maa. 2001. aasta traagiliste sündmuste tagajärjel hakkas aga see kuvand muutuma, ning viimase löögi makku andis (kuri-)kuulus Edward Snowden, kes paljastas ameeriklastele endile ning teistele planeedi Maa kodanikele, mis toimub tegelikult Vaba Maa tagatubades. Reaalsus on kurb, sest iga valitsus nuhib suuremal või vähemal määral oma elanike järele. Meie ainukeseks võimaluseks privaatsuse kaitsmisel on kustutada oma Facebooki konto, lülitada mobiil välja, eemaldada aku, mis asetada koos pangakaardi ja isikut tõendava dokumendiga happevanni, pakkida naine ja lapsed autosse, ning kolida metsa. Või siis leppida ja elada sellises tegelikkuses, kus teatavad valitsusorganid teavad sinu kõige tumedamaid saladusi (mäletad seda reede öist koogiga maiustamist!) ja helgemaid unistusi (sellise kaaluga sinust enam küll priimabaleriini ei saa!).
Tartu Linnaraamatukogus leiab antud teemal lisalugemist või siis põhjalikumaid käsitlusi küll. Kindlasti on lähiaastatel oodata ka uusi asjakohaseid kirjatükke. Pöörduge oma koduraamatukogu lemmikraamatukoguhoidja poole, kes juhatab teid kindlasti õige riiulini, kui ta just ise nuhk ei ole…
Liis Pallon
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 