Raamatukava

Archive for 28. nov. 2014|Monthly archive page

“Afganistan 1979 – sõda, mis muutis maailma” esmaspäeval, 1. detsembril kell 22.10 ETV-s ja kolmapäeval, 3. detsembril kell 23.05 ETV-2

In raamatukava on 28/11/2014 at 14:53

afganistan“Afganistan 1979 – sõda, mis muutis maailma” (Afghanistan 1979. The War That Changed the World, 2014)

Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA) toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Mudžahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989.

Selle aja jooksul hukkus hinnanguliselt 15 000 Nõukogude sõdurit (mitteametlikel andmetel kuni 40 000), sealhulgas ka 16 eestlast. Afganistani elanikke hukkus hinnanguliselt ligi miljon, neist kuni 80 protsenti tsiviilelanikke.

Otseselt võttes – Nõukogude Liit ei kaotanud Afganistani sõda. Aga ka ei võitnud, mis sisuliselt võrdus kaotusega, sest eesmärke ei saavutatud ning mudžahiidide ei murtud. Nende edukas kurnamistaktika ning tsiviilelanikkonna toetus – päeval rahulik elanik, öösel mudžahiid -, lisaks religioossed põhjused ja igipõline ning edasiantav veritasutava, mägine maastik ning Nõukogude vägede ettevalmistamatus, motivatsiooni puudumine ja paljud muud põhjused – see kõik viis Nõukogude Liidu kaotuseni selles sõjas. Pikk Afganistani sõda, Poolas laienev Solidaarsuse liikumine, naftahindade järsk langus, tehnoloogiline mahajäämus jms aga valmistasid ette kogu Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist. Afganistani sõja tagajärjel hakkas kasvama al-Qaeda. võitlus-kahel-rindel

Film aitab mõista ka lääne ja moslemimaailma tänast vastasseisu. 35 aastat tagasi on selle konflikti järelmõjud tuntavad veel tänapäevalgi. See sõda muutis maailma.

Selle teema kohta leidub väga palju lugemist vene keeles. Eesti keele võiks lugeda Alar Nigula “Võitlus kahel rindel, ehk, Eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis”.

Kui kusagil ette satub, siis soovitan soojalt vaatada ka filmi “9 rood”, millel on ka väga huvitav kodulehekülg ja mille kohta Eesti Ekspressist võib lugeda pikka ja põhjalikku arvustust selle filmi kohta.

Sirje Suun

“Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” pühapäeval, 30. novembril kell 21.45 Ekraanis

In raamatukava on 26/11/2014 at 13:02

sajaaastane filmÜhtpidi ei ole seda filmi suurt mõtet soovitada, sest seanss on välja müüdud, teistpidi jälle, selleaastasest PÖFFi programmist on see just see film, mis hiljem ka tavakinolevisse jõuab ning selle fimi nime võiks igaks juhuks endale meelde jätta, ja kolmandat pidi – raamatut, mille põhjal see fim on tehtud, Jonas Jonassoni “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” , tasub igal juhul lugeda.

Raamatust muljetajaid on päris palju:

* Jaan Martinson Õhtulehes
* Tiina Tarik Lugemissoovituse blogis
* Liivi Tuuling Viimsi raamatukogu blogis
* Aime Miil Viimsi kooli raamatukogu bogis
* Piret Targamaa oma blogissajaaastaneraamat
* Mae Lender oma blogis
* Maaris Aas oma blogis
* Linda Järve oma blogis
* Triinu Univer Blogistaja blogis
* Kolm Loterii blogis
* Bukahooliku blogis
* Merleke Südamelähedase blogis
* Piparmynta oma raamatuliiuli blogis
* Kiiks kuubis oma lugemisarhiivis
* Lugemislaua blogis
* Sehkendaja blogis
* Futulandi blogis
* Tõnise lugemispäevikus
* Blogis Veerand loetud lugudestvanaprouraamat

Filmimuljeid on seni napivõitu, vaid Diana Nähtud-nägemata blogis ja Jaanus Noormetsa tutvustus PÖFFi lehel.

Kuulu järgi sobida selle raamatuga hästi paari Catharina Ingelman-Sundbergi “Vanaproua, kes röövis panka”, millest Jaan Martinson on jõudnud kirjutada siin.

Tiina Sulg

“Meie, poeedid” kolmapäeval, 26. novembril kell 13.00 ETV-s

In raamatukava on 24/11/2014 at 09:30

meiepoeedidplakatFilmi tutvustus: “Meie, poeedid” (We Are Poets, 2011) Alex Ramseyer-Bache´i ja Daniel Lucchesi dokumentaalfilm esitleb kuut andekat Briti teismelist – iiri-bangladeshi päritolu Saju Ahmed, moslem Maryam Alam Kašmiirist, ulmehuviline Joseph Buckley, jamaikalanna Rheima Ibrahiim, Kadish Morris ja Azalia Anisko, kes on valitud esindama Suurbritanniat maailma kuulsaimal luulekonkursil “Brave New Voices”. Põhja-Inglismaa agulitänavatelt Washingtoni Valge Maja ette püstitatud lavale jõudnud noorpoeedid toovad elu suurreisiks valmistudes vaataja ette multietnilise sugupõlve probleemid. Leedsi Noorte Autorite Ühendus (LYA) koondab endas 13-19-aastaseid kirjandushuvilisi eri rahvuste rohkest linnaosast, kus pole võõrad ka toimetulekuraskused. Hoolimata neid ümbritseva keskkonna probleemidest ilmutavad luuletajad küpsust ja arukust, mis on omane pigem vanemale sugupõlvele. Ehkki me elame ”moodsa suhtluse ajastul”, on noored otsustanud end väljendada ühe vanima eneseväljendusviisi, luule kaudu. Nende loodud poeemid ei ole siiski vanamoodsad luuleheietused, vaid raevukad, vaimukad ja täiel häälel välja öeldud avaldused, mis köidavad tähelepanu ning annavad noortele võimsa platvormi, et end kuuldavaks teha.

Jaii! See tutvustus kõlab nii jaburalt, et sunnib filmile tähelepanu pöörama. Multietniline seltskond – iirlane, jamaikalane ja ulmefänn! Tea, kus see Ulmemaa on, kust magi pärit näin olevat. Ja oh seda üllatust, et tänapäeva noored kirjutavad kaasaegses stiilis ja tänapäevastel teemadel…

meiepoeedidÜks põhjendus filmi soovitamiseks on, et ma ei saa aru inimestest, kes väidavad, et noored ei loe ja et noored ei kirjuta ning on kuidagi segaduses, kui kohtuvad mõnega, kes kirjutab. Interneedus on täis nii kambakesi peeatavaid omaloomigulehti kui üksikuid luuleblogisid ning neid ka loetakse! Parem osa (või lihtsalt õnnelikuma saatusega osa) neist jõuab ka paberile.

Kummaline on, et selline film on telekas keset päeva, kui arvatav sihtgrupp – noored loojad ja nende õpetajad – istub korralikult klassiruumis. Või loodavad telekavade kokkupanijad naiivselt, et kirjandusõpetajad ja luulehuvilised õpilased suudavad endale välja nõutada filmivaatamistunni… Ehk saab filmi hiljem arhiivist vaadata või kindlam oleks see huvi korral endale kusagile salvestada.

Noorelt kirjandusse tulnud autoritest kirjutasid Triin Võsoberg ja Seili Ülper siin, noorte kambakesi kirjandusse tulemisest kirjutas Halliki Jürma siin ja netist raamatuteks jõudnud tekstidest kirjutasin ma siin.

Head ja huvitavat noort luulet ilmub päris palju. Tulge ja avastage!

Tiina Sulg

 

“Päästearmee” kolmapäeval, 26. novembril kell 19 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2014 at 17:36

marokofilmPöffi lehel tutvustab Maria Reinop filmi nii: 

Noor Maroko autor Abdellah Taia on lavastanud oma esimese täispika filmi, omaenda autobiograafilise raamatu „Salvation Army” põhjal ning samanimeline film noorest araabia geimehest, kes on lõksus erinevate suhete keskel. Neis mängivad rolli peresuhted, tema enda salajased ihad ning seks kui ostujõud. Film esilinastus mullu maineka Veneetsia filmifestivali programmis.taia Abdellah (Said Mrini) on 15-aastane, elab oma vanemate, kahe venna ja viie õega pead-jalad segamini Casblanca äärelinnas. Kuigi esmapilgul tundub elu koos perega turvaline, on üsna pea selge, et vanematevahelised suhted, eriti isa, kes ema füüsiliselt karistab, ning Abdellahi enda iha oma vanema venna Slimane (Amine Ennaji) vastu, on teismelisele segased ning kodune atmosfäär täis aeglaselt laadivat pinget. Samal ajal algavad noore mehe otsingud ja esimesed kohtumised teiste meestega, tuues filmi hoopis teise mastaabi, sest tegu on siiski Marokoga. Kui palju neist suhetest sai alguse vanemate meeste initsiatiivil, astudes vastu oma ihadele, või hoopiski põhinesid võimalusel teenida? Positiivseid araabiamaadest pärit gei-karaktereid kohtab filmides vähe, kui üldse. Meil on hea meel tuua see värske, rahulikult lahti rulluv ning väga omamoodi film PÖFFi eriprogrammi “Nii erinevad, nii sarnased”.

taiaraamatAbdellah Taia raamatuid meie raamatukogus pole, küll aga on Tallinnas prantsuskeelne “Le jour du roi”. Ka Maroko kirjandust ei meie raamatukogudes just kuigi palju, ühe näitena võiks välja tuua Tahar Ben Jellouni “Liivalapse”. Igapäeva Maroko eluoluga saab vast kõige paremini tuttavamaks Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko” kaudu.

Treiler:

Tiina Sulg

 

 

“Jodorowsky “Düün”” teisipäeval, 25. novembril kell 21.45 Ekraanis

In raamatukava on 20/11/2014 at 19:44

dakssadüünFilm suurejoonelistest unistustest ja nende luhtumisest. Ja kuigi me ei näe kunagi Jodorowsky plaanitud “Düüni”, on osa sest loomisrõõmust ja pühendumisest tükati mujal vilksatamas, n raamatute kaanekujundusena.

Märten Ratasepp kirjutas oma arvustuses Sirbis kiwa koostatud “Olematute raamatute antoloogiast” muu hulgas ka sellest filmist: “Olematusi ei tasu alahinnata. Aktuaalse näite olematuse hõljuvusest ja paeluvusest saab tuua välisilmast. jodorowskysduneposterÄsja jõudis ekraanile Frank Pavichi suurepärane dokumentaalfilm pealkirjaga „Jodorowsky düün” („Jodorowsky’s Dune”, 2013), kus räägitakse ühe puhta kunstiteose kurikuulsast luhtumisest. Film toob vaatajate ette Tšiili-Prantsuse režissööri Alejandro Jodorowsky ja kaastöölised, kes üritasid 1970ndate keskel luua laushullumeelset ja ülepaisutatult ambitsioonikat Frank Herberti ulme­romaani „Düün” („Dune”, 1965, e.k 1996) ekraniseeringut. Olematu film kõlab säravalt kaasa kogumiku tekstidega: katkenditega või kokkuvõtetega ideedest, mis ei saanud teoks, plaanidega, mis luhtusid, tekstidega, mis jäid poolikuks või ei alanudki. Ja siiski oli kavatsetud, ent luhtunud filmi mõju niivõrd võimas, et disainielemente, stseene, kaadreid, pilte jpm on kasutatud Hollywoodis ja mujalgi mitukümmend aastat, tänapäevani välja. Täiesti olematuna nihutas Jodorowsky visioon omaenda valdkonna kaanoni ja traditsiooni piire. Mitteolemises saigi see enam kui olevaks.”

jodorowskys-duneMaria Reinupi kokkuvõtet filmist saab lugeda PÖFF-i lehel. 

Filmi koduleht.

Intervjuu Alejandro Jodorowsky  pojaga Müürilehes. 

Viiteid Frank Herberti Düüni-sarja raamatute arvustustele leiab siit.

Tiina Sulg

 

„Dokfilm surnutest“ kolmapäeval, 19. novembril kell 19.00 Ekraanis

In raamatukava on 18/11/2014 at 11:22

zombi1Zombie-filmid on ühed mu lemmikud, sest need annavad edasi inimeste ürgset hirmu surnute ees, kes tõusevad üles ja kõnnivad meie hulgas, veel hullem kui nad meid sööma tahavad hakata. Kuuludes õudusfilmide alamkategooriasse kerkib neid linateoseid vändates üles probleem, kuidas mitte olla labane. See viimane on ka põhjus, miks õudusžanr tekitab inimestes vastakaid emotsioone. Keskpärane tissipaar ja liigne tomatikastme kasutamine ei paku enam ammu heaoluühiskonna marinaadis laagerdunud snoobile seda hirmutunnet, millega saavad kindlasti hakkama „Silent Hill“ ja „Märtrid“.

zombi2Aga tagasi elavate surnute juurde. Alexandre O. Philippe’i käe all valminud 2014. aasta dokumentaalfilm püüab kaardistada zombie’de filme, raamatuid ja sellest välja arenenud subkultuuri. Filmis teevad kaasa ka George Romero ja Max Brooks. Kas filmi lõpuks selgub, mis on see, mis meelitab inimesi ikka jälle skepuleerima võitlusest elavate surnutega või elama igapäevaelu zombie’ina? Kui teada saate, ärge öelge.

zombi3zombiraamatLisalugemist PÖFFi kodulehelt ja filmi kodulehelt.

Linnaraamatukogust võite laenutada Max Brooksi raamatu „The zombie survival guide: complete protection from the living dead“, mis annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi oodatava elavate surnute rünnaku eest.

Liis Pallon

„Raske on olla jumal“ kolmapäeval, 19. novembril kell 20.00 Elektriteatris

In raamatukava on 17/11/2014 at 23:38

jumal2

Nälgivat kunstniku kuvandit on küllalt pilatud, kuid mina usun, et see on mingil määral taotluslik ja teatud inimtüüpide puhul isegi vajalik, et oleks võimalik oma annet täiel määral realiseerida. Sama kehtib ka mõningate ulmekirjanike ja poliitiliste režiimide puhul. Kui vennad Strugatskid oleksid sündinud ja elanud Rootsis, oleks nendest saanud suure tõenäosusega keskastmejuhid mõnes mööblitehases või sokivabrikus. Elamine ja kirjutamine totalitaarses ühiskonnas on olnud kõige olulisemaks teguriks Strugatskite loomingu mõistmisel.

jumal11964. aastal avaldatud vendade Strugatskite ulmeromaanist „Raske on olla jumal“ on valminud kaks filmi (1989. ja 2013. aastal), millest viimane tuleb esitamisele ka PÖFFi raames. Venelase Aleksei Germani võigas linateos toob vaatajateni Strugatskite tekstide kõige sügavamad kihid – labasuse ja absurdsuse. Juba treilerit vaadates saab aru, et kinost väljuvad muutunud maailma tunnetuse ja psüühikaga inimesed. Strugatskid oskasid anda lootust, kuid veel paremini oskasid nad selle ära võtta. Ja German on sellest aru saanud ning väga oskuslikult püüdnud ka edasi anda.

jumal3Lugege juurde PÖFFi kodulehelt ja Wikipediast.

Raamatukogust võtke pimedateks õhtuteks kindlasti ka Strugatskite „Tagasitulek; Raske on olla jumal: fantastilised jutustused“.

Liis Pallon

Ülle Ulla teemaõhtu ja “Leedi Windermere’i lehvik” pühapäeval, 16. novembril alates kella 20 ETV2-s

In raamatukava on 11/11/2014 at 12:27

ülle ulla10. novembril saab Ülle Valve Oktavie Ulla 80!

Ülle Ullast 1984. aastal valminud saates näeme teda laulmas ja tantsukatkendeid ballettidest, 1998. a “Siin ja praegu” saates esitab talle küsimusi Jüri Aarma.

Kell 21.40 pakutakse vaatamiseks 1974. aastal Raivo Trassi lavastatud teleteatri etendust “Leedi Windermere’i lehvik”, mille on kirjutanud Oscar Wilde. Lugu on teravmeelne ja õpetlik ning suurepäraselt mängitud.

Leedi Windermere''i lehvikRohkem saab näitlejannast teada tema kirjutatud mälestuste raamatust “Terpsichore tiiva all”.ülle ulla raamat

Samuti on ta koos Aime Leisiga kirjutanud raamatu “Ballett sajandivanuses “Estonias”” ja koostanud “Tallinna Balletikool: lennud 1953-2003”.

Lugege Madis Mikomäe intervjuud sünnipäevalapsega 6. nov “Maalehest”.

Valdek Alberi šarz on samuti “Maalehest”.

EPL avaldas katkendeid veel ilmumata mälestusteraamatust “Ma armastasin Estoniat”.

Kaja Kleimann

“Parkland” reedel, 14. novembril kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 11/11/2014 at 12:24

parkland plakat22. novembril 1963. aastal mõrvati Dallases, Texases, Ameerika Ühendriikide president John Fitzgerald Kennedy. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks endine USA merejalaväe sõdur Lee Harvey Oswald, ent seda versiooni on ka korduvalt kahtluse alla pandud. 50 aastat hiljem vaatleb “Parkland” uuesti seda dramaatilist päeva ja räägib kõigile tuttava loo läbi isikute, kes on laiemalt tundmatud. Noor Parklandi haigla arst ja meditsiiniõed, kes haavatud presidendi vastu võtsid; kaameramees, kes juhuslikult tapmise jäädvustas; FBI agendid, kelle haardeulatuses mõrvar oli;  presidendi julgeolekutiim, Lee Harvey Oswaldi lähedased – kõik nad haarati ja põimiti ootmatult selle päeva sündmustesse. Tugev näitlejateansambel, osades Marcia Gay Harden, Matt Barr, Zack Efron, Paul Giamatti, Billy Bob Thorton. Nominatsioonid Londoni, Zürichi ja Veneetsia filmifestivalilt.John-F-Kennedy

Filmi aluseks on Vincent Bugliosi raamat, mida meie raamatukogus ei ole. Bugliosi on USA jurist ja raamatukirjutaja, kes sai tuntuks Charles Mansoni süüdimõistmisega. Sellest protsessist kirjutas ta raamatu “Helter skelter : the true story of the Manson murders”. Tartus saab ülikoooli raamatukogust teost “Till death us do part : a true murder mystery”.

John Kennedyst on juttu vähemalt kümmekonnas eestikeelses raamatus .

Üks mõrvalugu kokku võttev artikkel.

Kaja Kleimann

“Päevade vaht” kolmapäeval, 12. novembril kell 22.55 ja 16.11 kell 00.15 ETV2-s

In raamatukava on 08/11/2014 at 10:24

Lecume-des-jours-nuageSain 2013. aasta Tartuffil kavas olnud, kuid minust siis vaatamata jäänud filmi sel suvel sõbralt sõnadega, et see peaks mulle meeldima. Vaatasin seda ja vaatasin veel korra ja mõtlesin, et see on kõige veidram film, mida ma kunagi näinud olen. Näinud olen ma ikka üksjagu. Laenasin filmi teistele sõpradele. Sain teada, et aluseks on olnud raamat, mis omakorda tekitas huvi ka raamatu vastu – kuidas see küll kirja pandud võiks olla, sest film on nii tohutult dünaamiline ja detailiderohke, pildid vahelduvad sellise kiirusega, et pilk ei jõua ühekorraga kuidagi kõike kaadrisse mahtuvat haarata. Kerisingi korduvalt tagasi, et paremini näha.

La-bande-annonce-du-jour-L-ecume-des-joursFilmi režisöör ja üks stsenaristidest on Michel Gondry, kes on meile enim tuntud Oscari võitnud “Karge meele igavese sära ” ja “Uneteaduse” loojana, millest kumbagi ei saa eriti tavalisteks pidada. “Päevade vaht” on samuti mitmeid auhindu saanud.

Raamat on sama sürreaalne kui film, lihtsalt raamatulikul moel, selle saab laenutada meie raamatukogust. Prantsuse keele valdajad leiavad rohkem Viani raamatuid 3. korruselt.OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Boris Vian (1920-1959) on sõjajärgse Prantsusmaa üks originaalsemaid loovisiksusi: kirjanik, muusik, helilooja ja dramaturg; ta jõudis mängida filmis ja puhuda trompetit dzässorkestris. Ta on ka tõlkinud kümmekond ameerika romaani, novelle ja näidendeid. “Päevade vaht” on tema kirjanduslik peateos. Vian on võrratu sõnameister – ta leiutab uusi sõnu, pöörab tavaväljendeid pea peale või võtab neid hoopis sõna-sõnalt. Kaasaegsete hulgas kogus ta kuulsust eelkõige laulusõnadega, mida arvatakse olevat 400-800 – keegi ei vaevunud neid lugema. “Väejooksik”, mis kirjutati Alžeeria sõja alguses, muutus lausa hümniks Vietnami sõja vastu protesteerivate ameerika noorukite hulgas.

Üks filmiarvustus “Müürilehest”  ja üks raamatuarvustus “Eesti Päevalehest”.

 

 

Kaja Kleimann

“Kurjuse puudutus” esmaspäeval, 10. novembril kell 22.15 ja teisipäeval kell 10.35 ETV2-s

In raamatukava on 06/11/2014 at 15:45

touch-of-evilOrson Welles oli ja on tänaseni filmimaailma üks olulisemaid näitlejaid ja režissööre. Kõik teavad lugu,  kuidas ta 1938. aastal kuuldemänguga “Maailmade sõda” suure osa Ameerika rahvast poolsurnuks ehmatas ja tema 25-aastaselt lavastatud “Kodanik Kane” (1941) püsib siiani maailma filmikriitikute parimate filmide nimekirjade eesotsas.touch1
Welles’i 1958. aastal lavastatud film-noir’i klassikasse kuuluv “Kurjuse puudutus”
on lahendatud müstilise süžee, veidrate kaamerarakursside ja sügavate kaadrite abiga. Filmi tegevus toimub USA-Mehhiko piirilinnakeses, kus ootamatult plahvatab autopomm, tegemist tuleb ka korrumpeerunud politseinikega.  Legendaarseks on saanud filmi mitmeminutiline katkematu avakaader ja samavõrra ka tervet filmi läbiv naha alla pugev Russell Metty üliterav mustvalge kaameratöö. Charlton Hestoni, Orson Wellesi ja Janet Leigh’i kõrval teeb meeldejääva rolli ka Marlene Dietrich.
Stuudio Universal leidis, et filmi saab teha paremaks, filmis lisastseene ja tegi kärpeid, millele vastuseks kirjutas Welles 58 leheküljelise kirgliku protestikirja ja (telekava andmetel) esitas kohtusse apellatsiooni, mida tuntakse ka kui  “appikarjet kunsti nimel”. Ma ei saanud selgust kohtuasja suhtes, kuid filmist on 3 versiooni – 1958. aasta oma, mis paistab olevat see, mida meile näidatakse, pikem versioon 1976. aastast ja 1998. aasta variant, mis püüdis täita Wellesi stuudiole saadetud memo nõudmisi. Fimi valmimise kohta saate lugeda pikemalt siit.
Film põhineb Whit Mastersoni romaanil “The badge of evil”, mida meie raamatukogus kahjuks pole, kuid võite samalt autorilt lugeda “Evil come, evil go”.
Samuti on meie raamatukogust võimalik laenutada filmi, kui teleris näitamise aeg ei sobi.wellesist raamat

Raamatukogus on filme veelgi, näiteks 5 plaadiline komplekt “The  Orson Welles collection”, “Mr. Arkadin” , “Macbeth”  ja loomulikult “Kodanik Kane”, see küll VHS-l.

Saab lugeda raamatut “Welles” sarjast  “Movie icons”.

Kaja Kleimann

“Pettson ja Findus – väike tüütus, suur sõprus” Cinamonis ja Ekraanis alates 7. novembrist

In raamatukava on 06/11/2014 at 10:21

Pettson_plakatSuurem osa lapsi on kindlasti juba tuttavad veidra vanamehe Pettsoni ja tema kass Findusega. Nüüd on taas võimalus nende lahedate tegelastega kohtuda kinos.vaene-pettson

„Pettson ja Findus – Väike tüütus, suur sõprus“ jutustab naljaka ja sügavalt liigutava loo armastusest, sõprusest, usaldusest ja kokkkukuuluvustundest. Vanataat Pettson elab väikses punases majas ja veedab oma aega puude lõhkumise ja igasugu veidrate tegevustega, töötab oma leiutiste kallal, käib kalal ja hoolitseb oma tibude eest. Tundub, et tal on olemas kõik, mida eluks vaja. Aga siiski tunneb ta end vahel üksildasena. Ühel päeval kingib naabrinaine Beda Andresson, kes kõige eest alati südamlikult hoolitseb, Pettsonile pisikese kassipoja, et vanal mehel natukene seltsi oleks. Pettson paneb talle nimeks Findus ja kasvatab teda hoolega. Nendevaheline õnn muutub aga täiuslikuks, kui Findus rääkima hakkab: see on alguseks imelisele ja lahutamatule armastusele.

PettsonteaterFilm põhineb rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti samanimelisel lasteraamatul, mis on tõlgitud enam kui 30-sse keelde. Eesti keeles on ilmunud juba kümme lugu Pettsonist ja Findusest.

Samuti on võimalus jätkuvalt vaadata etendust Teatri Kodus.

Filmi treiler:

Anu Amor-Narits

“Doktor Proktori puuksupulber” Cinamonis

In raamatukava on 05/11/2014 at 10:27

Doktor_Proktori_puuksupulber__mediumKergelt hullumeelne doktor Proktor leiutab kogemata maailma võimsaima puuksupulbri. 

Kahe kohaliku põngerja ootamatust külaskäigust doktori majja saab alguse isemoodi sõprus ja sensatsiooniline äriprojekt. Krapsakas patsidega Lise ja pisike punapea Bulle aitavad doktor Proktori puuksupulbrit kogu maailmale tutvustada. Üllas tegevus muutub aga ohtlikuks, kui kuri hr Thrane oma kahe jõleda jõmpsikaga haruldast leiutist enda valdusse tahavad saada.

„Doktor Proktori puuksupulber“ on moodne ja lõbus muinaslugu. Möll toimub maailmas, kus normaalseid inimesi hulludeks peetakse, loomad, kellest sa midagi teada ei taha, kanalisatsioonikaevudes hiilivad ning süütu puuks otse kosmosesse lennutada võib.

Filmi aluseks on Jo Nesbø samanimeline raamat. Jo Nesbø on rohkem tuntud kõrgetasemeliste kriminaalromaanide autorina ning on nende eest ka rohkelt auhindu pälvinud. 2007. aastal ilmus temalt esimese lasteraamatuna “Doktor Proktori Puuksupulber”. Nüüdseks on ilmunud juba neli lugu, millest eesti keeles on olemas “Doktor Proktori puuksupulber”, “Doktor Proktori ajavann”  ning “Doktor Proktor ja maailma lõpp.Võibolla”doktorraamat

Vaatamata veidrale pealkirjale ja teemadele (kes kirjutab ikkagi raamatu puuksutamisest?!?), on tegu põneva ja kaasahaarava looga ning on tore lugemine ka lõbusaid seiklusi armastavatele täiskasvanutele.

Doktor Proktori raamatutest on kirjutanud Jaanika Palm. Eesti Lugemisühing on pidanud Doktor Proktori lugusid vääriliseks oma lugemissoovitustes välja pakkuda.

Film on IMBd keskmise hinde saanud.

“Doktor Proktori puuksupulber” on kinos juba mõnda aega jooksnud, seega huvilistel tasub kiirustada ning kui piisavalt põnev on, saab järgmised osad loomulikult raamatukogust paberkandjal laenutada.

Anu Amor-Narits

“Veenus karusnahas” kolmapäeval, 5. novembril kell 21.30 ja laupäeval 8. novembril kell 00:50 ETV2-s

In raamatukava on 03/11/2014 at 11:22

Kinokunsti elava klassiku Roman Polanski film põhineb David Ivesi samanimelisele näidendil, mis omakorda põhineb Leopold von Sacher-Masochi samanimelisele romaanil.

venusfilmLavastaja Thomas on kogu päeva vaadanud prooviesinemisi, et leida sobiv näitlejanna Leopold von Sacher-Masochi tuntud romaanil “Venus karusnahas” põhinevasse lavastusse. Mees on juba meeleheitel, kui välja ilmub Vanda – tõeline energiapomm, kes on ühtaegu ohjeldamatu ja nipsakas. Ta kehastab kõike, mida Thomas jälestab: ta on vulgaarne, kerglane ega kohku millegi ees, et saada roll endale. Thomas peab vastumeelselt tõdema, et teda köidavad naise põlastusväärsed omadused, sest Vanda ettevalmistus rolliks on perfektne.

„Veenus karusnahas” on produtseeritud nii minimalistlikult, et seda võiks nimetada ka teatriekraniseeringuks. Näitlejaid on ainult kaks ja tegevus toimub reaalajas, ühesainsas ruumis, mis on pealegi tühi teatrisaal. Lavastaja Roman Polanski tegeleb ühe oma lemmikteemaga ehk kujutab mehe- naise võimumänge.venusraamat

Film osales 2013. aastal Cannes´is võistlusprogrammis, teiste auhindade kõrval on film pärjatud ka prantsuse filmiauhindade César´itega.

Filmist on ilmunud mitmeid arvustusi: ERR-i kultuuriportaalis, Kaarel Arb Postimehes “Polanski oma sõiduvees”, Andres Maimik Sirbis “Sadism kui psühhoteraapia”. Film IMBd-s. 

Treiler:

Anu Amor-Narits

“Mängumuutja” reedel, 31. oktoobril kell 21:40 ja pühapäeval, 2. novembril kell 13:00 ETV-s

In raamatukava on 01/11/2014 at 17:50

Värskendav film kõigile valimisealistele, eriti neile, kes on Game_Change_2012_postersahkerdamisest ja räpastest mängudest tülpinud ning arvavad, et poliitika on rahvast kaugenenud. Iga poliitiku elus jõuab kätte aeg, vähemalt demokraatlikes riikides, kus ta mõistab iga inimese väärtust – nimelt valimistel. Vaataja ette tuuakse maailma suurima show telgitagused. Ameerika Ühendriikide 2008. aasta presidendivalimiste eel olid inimesed väsinud Bushi pikast valitsusajast ja liberaalselt meelestatud. Rahva tunnetel surfates, staarkandidaadi Barack Obama juhtimisel ning sotsiaalmeedia kanalitest viimast võttes, sai demokraatide kampaaniast võimas edulugu. Obama kogus Facebookis üle 2 miljoni toetaja, 100 000 jüngrit Twitteris ja tema kampaania materjale vaadati Youtube’i vahendusel kokku üle 14,5 miljoni tunni.

Kuid hoopis kaotajate meeleheitlikest otsustest hukule määratudGame_change_book_cover lahingus räägib meie tragikoomiline film. Vabariiklaste leer valis John McCaini kõrvale asepresidendi kandidaadiks laiemale üldsusele peaaegu tundmatu ja veel mustamata nimega Alaska senaator Sarah Palini. Karismaatilise naisfiguuri mõjul püüti võita õrnema soo esindajate hääli, mis on omavahel öeldes väga nutikas käik, arvestades naiste suuremat osakaalu valimisealises elanikkonnas ja soovi leida esindaja huvigrupi hulgast (Obama toetus mustanahaliste valijate seas oli 95%). Kuidas sai trumbist vabariiklaste käes Poti-Leenu ja mitu palli ta omade väravasse lõi.. vaatame telekast.

 

Film on tehtud politoloogide John Heilemanni ja Mark Halperini raamatu “Game Change: Obama and the Clintons, McCain and Palin, and the Race of a Lifetime” kolmanda osa põhjal. Raamatukogus seda kahjuks saadaval ei ole. Huvilised võivad edasi liigelda IMDb-sse või Wikipediasse.

Sander Kaasik