Raamatukava

Archive for 30. dets. 2014|Monthly archive page

„Tee“ reedel, 2. jaanuaril kell 23.20 Kanal 2-s

In raamatukava on 30/12/2014 at 11:25

teeposterEga ma ei halasta. Nädal võis küll alata nalja ja naeruga, kuid nii see ju ometi jätkuda ei saa. Selle eest on juba hoolt kandnud kvaliteetse kirjanduse Stephen King (kui sedapidi võib võrdlusi kasutada?!) – Cormac McCarthy. Kirjanik, kelle teoste põhjal on valminud mitmeid filme („Ei ole maad vanadele meestele“, „Kõik need ilusad hobused“), on oma eesmärgiks võtnud arutleda läbi oma loomingu elu ja surma üle. Ta on ka väitnud, et ei mõista kirjanikke, kes keskenduvad üksnes elule ja inimeste vahelistele suhetele (nagu Henry James või Marcel Proust). 2006. aastal lugejateni jõudnud „Tee“ on erakordne.

teeraamat2009. aastal vaatajateni jõudnud „Tee“ on veel erakordsem. John Hillcoati juhendamisel ning Viggo Mortenseni (kuidagi oli vaja ju „Sõrmuste isanda“ saagat heastada!) ja Charlize Theroni näitlemise saatel valminud filmi tegevus toimub post-apokalüptilises keskkonnas, kus inimlikud pahed ei ole enam erandlikud, vaid muutunud vajadusteks, milleta kestma jäämine ei oleks võimalik. Lohutamatud vaated hävinenud ümbrusele, moraalsete valikute esile kerkimine moraalist ja eetikast hüljatud maailmas, katkematu armastus ja kriipiv üksildustunne – need moodustavadki ühe parima 21. sajandi esimese kümnendi teekonna-loo keskme. Kirjeldus võib tunduda karm, aga tegelikult läbib seda filmi erepunase joonena isa-poja suhte südamlikkus ja vastupidavus, mis annab natukene lootust hea uue ilma tärkamiseks.

teefilmMcCarthyt saab laenutada nii eesti kui inglise keeles Linnaraamatukogust. Lugeda saab lisaks IMDb-st.

Liis Pallon

„Monty Python. Elu mõte“ esmaspäeval, 28. detsembril kell 22.50 ETV2-s

In raamatukava on 29/12/2014 at 12:43

MeaningoflifeEelmise nädala filmivalik ajas kindlasti nii mõnelgi nunnumeetri nii põhja, et üksikud nunnud jooksevad siiani põrandal ringi, aga käes on uus nädal ja varsti ka uus aasta, mida paljud kasutavad katteta lubaduste ning illusoorsete värskete alguste jaoks. Pole hullu, ma olen üks teie hulgast. Aga seekord soovitan muudviisi vastset aastat alustada – mõtiskleda võiks hoopiski elu mõtte ja eesmärgi üle, võib-olla kaasata siia juurde ka oma surelikkuse tunnistamine. Kui sa leiad, et see on liiga morbiidne, siis selle nädala filmivalik pole sinu jaoks.

Mis on elu mõte? Mõni pakuks 42. Mõni vastaks Jeesus. Ja keegi kolmas kostaks, et elu mõte pole ühene, vaid koosneb erinevatest aspektidest, millest oleme kokku pannud oma elu; ja nende aspektide vahelisest dünaamikast, oskusest seal vahel laveerida ja aeg-ajalt enda südamesse „omm“ sosistada.

meaningoflife (1)Monty Python leidis elu mõtte 1983. aastal ning vorpis sellest fenomenaalse absurdihuumoriga rikastatud täispika linateose. Briti koomikute käe all valminud 7 väiksemast osast koosnev film puudutab elu mõtte leidmisel kõiki olulisi tahke – sünd, surm, armastus, töö, religioon jne. Rünnaku all on mitmed Lääne ühiskonna valupunktid ja paindumatud põhimõtted. Monty Pythoni unustamatu meeskonna moodustavad Graham Chapman, John Cleese, Terry Gilliam, Eric Idle, Terry Jones ja Michael Palin.

meaningoflife3Selle filmi kõrvalroaks sobiks kindlasti Piibel, ja mitte raamatu ilukirjanduslik pool, vaid pigem selle tõlgendused, meta-Piibel, kui soovite.

Tutvuge enne diivanile potsatamist ka püütonlaste kodulehega!

Liis Pallon

“Päkapikk” kolmapäeval, 24. detsembril kell 13:25 Kanal2-s

In raamatukava on 24/12/2014 at 03:52

“Päkapikk” on film, mida mulle soovitati ja julgen edasi soovitada.elf-movie-poster Julgen ka tunnistada, et pole iial nii skeptiline olnud. Ei teadnud kumba sellelt jõuluteemaliselt perekomöödialt oodata: pereisalt metamorfoose või perepojalt jõhkrutsemist õnnetute inimeste kallal. Ei juhtunud kumbagi, naerda see-eest sai küll.

Buddy kasvatasid üles päkapikud. Kui sind kasvatavad päkapikud, siis just meelakkumine see ongi, nagu Tipi ja Täpi laulus. Buddyst on saanud juba suur mehevolask, kui ta viimaks avastab, et on inimene. Identiteediküsimus viib ta New Yorki otsima oma tõelist isa. Kõiki tema ettevõtmisi saadab groteskne koomika, kui kehastunud lapsemeel püüab leida oma kohta reaalses maailmas. Tõesti väga naljakas ja nukker. Tegelikult näidatakse “võõra pilgu” läbi meid endid, konkurentsiühiskonda, kus kõik väärtused on müügiks ja ei ole midagi kahtlustäratavamat kui head soovid. Lastekirjanduses ringleb idee, et just laste elutunnetus on see õige ja puhas, täiskasvanud aga kujutavad endale kõiksugu asju ette. Võib-olla oleme liiga patused, elu väikeste paratamatuste poolt rikutud, et osata pühakut ära tunda, armastada.

Rudyard Kiplingi “Džungliraamatut” või Antoine de Saint-Exupéry “Väikest printsi” on pärast pühi võimalik lunastada Tartu Linnaraamatukogust.

Häid Jõule ja veel paremaid päkapikke!

Sander Kaasik

“Kääbik: Viie Väe lahing” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 24/12/2014 at 01:24

Kuna viimast filmi veel näinud ei ole, võin pakkuda vaid lihtsahho8ZnXmeelseid mõtisklusi kriitika ainetel. Arvustusi filmitriloogial jagub ja retseptsioonist tõusevad esile kaks etteheidet. Esiteks, kas kolmeosaline, kokku peaaegu 8 tundi kestev, hulgaliselt eriefektide ja keerukate kõrvalliinidega rikastatud, kaks korda tihedama kaadrisagedusega ja kolmemõõtmeline vorm õigustab end ühe tegelikult üsna lihtsa lasteraamatu visualiseerimisel? Olen raamatut mitmel korral lugenud ja arvan, et just tempokus ja lihtne süžeeliin annavad sellele fantaasiat haarava voolavuse ja koha lastekirjanduse klassikas. Samas usaldan oma lemmik raamatukogutädi, kes arvab, et ka Peter Jacksonit on võimalik mõista. Ta on tõestanud, et suudab teha häid filme kesise eelarvega, miks ei võiks lustida nüüd, kus vahendid on piiramatud. Kuna on jõulud, võiksin siinkohal meenutada üht oma inimest, kes ütles neli aastat tagasi vist jõulukinkidest rääkides väga arukalt, et piiratud ressursside korral tuleb rakendada rohkem kujutlusvõimet, misläbi võivad lahendused olla ootamatult säravad ja isikupärased.

Teiseks heidetakse filmitriloogiale ette “Sõrmuste isandas” kinni olemist, nagu ei suudaks “Kääbik” oma jalgadel püsti seista. Tegelikult jagavad kaks teost (nüüd räägin ma raamatutest ja ehk õigustab see natuke ka filmitegijate valikuid) palju enamat kui ühiseid tegelasi, ühist maailma, seotud tegevusliini. Tegelikult saabki kääbiku loost alguse sõrmuse lugu, mitte vaid sõrmuse leidmisega Udumägede alt, vaid ka Tolkieni peas. “Kääbiku” lõpusosas, millest räägib ka viimane film, saavad ilmsiks Bilbo Bagginsi tõelised varjatud kvaliteedid, millel pole vähematki pistmist murdvargale kasulike karvaste jalgade, veetlevate meelituste ega varjatult liikumise võimega. Nimelt on kääbikuisandal mugavusearmastuses ja ambitsioonituses loomulik immuunsus võimu ja hiilguse vastu. Ta on nõus kriitilisel tunnil riskima 1/14 osaga määratust varandusest, püüdes lahendada käärivat olukorda eri rahvaste vahel. Ringi otsad said kokku, kirjaniku peas eostus uus kaunis idee. Võime vaid ette kujutada tema näoilmet, kui ta selle leidis. Tihti areneb ühe romaani kõrvalliinist välja järgmise pealiin. Aga kuidas saab lihtsast lastejutus sündida midagi nii raskepärast nagu “Sõrmuste isand”? Vahel on üsna pisikesed kujundid nii võimukad, et nad ei võigi rahulduda vähemaga, kui suurejooneline triloogia, teos, mida kirjutati ajalukku.

Thehobbit-011407-1-

J. R. R. Tolkieni looming ootab lugejaid Tartu Linnaraamatukogus. Filmi esimest osa “Kääbik: Ootamatu teekond” saab vaadata kolmapäeval, 24. detsembril kell 9:30 TV3-s.

Sander Kaasik

“Minu naaber Totoro” neljapäeval, 25. detsembril kell 20.00 ETV2-s

In raamatukava on 22/12/2014 at 19:52

Millal siis veel, kui mitte jõulude ajal rääkida sellest, kas lastele ikka maksab mei-my-neighbor-totoro-crawling-through-bushjama ajada. Muinasjutud ja fantastilised kujundid mängivad olulist rolli väikelaste väärtuskasvatusel. Laste usaldus vanemate inimeste vastu, ei lase neil läbi näha peidetud moraali, mis teatavasti võib tekitada trotsi iseteadlikus mõistuses. Kas eesmärk õigustab abinõu, just selle küsimusega tegeleb Studio Ghibli varasemaid animafilme “Minu naaber Totoro” põneval moel, kus objekt kattub vahendiga.

Perekond, isa koos kahe tütrega (Satsuki ja Mei) kolivad majja, mis on pikalt omanikuta seisnud ja mida loodus on hakanud tagasi nõudma. Talad on pehkinud, laest sajavad sisse tõrud ja pimedatesse nurkadesse on keegi end elama seadnud. Vanemad inimesed teavad, et parim moodus tontidest vabanemiseks on valju kõlav naer. Kuid kui midagi põnevat ja salapärast on leidnud tee lapse fantaasiamaailma, ei tule sellest vabaneda, vaid rohkem teada saada. Niimoodi jõuab väike Mei looduse pisikeste ja suuremate saladuste jälile. Muuseas leiab ta lahenduse lapse hinge närivale murele ja asub üksipäini päästemissioonile, et aidata oma haiget ema. Ometi on hea tahe suurem, kui tüdruk ise ja kõik ei lähe päris nii nagu plaanitud. Fantaasia võib tekitada palju pahandust ja südamevalu, kuid see võib pakkuda vaimujõudu ja kindlust olukordades, kus midagi teha lihtsalt ei ole võimalik.

tumblr_static_searching-for-mei-my-neighbor-totoro-33302188-3147-17641

Studio Ghibli loodud maailmades on väga tähtsal kohal animism (“Printsess Mononoke”, “Ponyo mäe otsas”, “Vaimudest viidud”). See ei ole moodsa aja leiutis nagu päkapikud. Ida religioonis on noorte kultuuride fenomen seni säilinud. Aastatuhandete pikkune praktika näitab, et inimesed oskavad loodust paremini hoida, kui nad saavad lapsepõlvest kaasa usu, et kõik puud ja ojad, metsad ja mäed, loomad ja isegi tuul – kogu loodus on hingestatud.

Studio Ghibli teisi animafilme on võimalik laenutada Tartu Linnaraamatukogust. Studio Ghibli ja animismi kohta võib lugeda Wikipediast. Filmi kohta IMDB-st.

Sander Kaasik

“Nora” laupäeval, 20. detsembril kell 21.30 ETV 2-s

In raamatukava on 16/12/2014 at 09:43

henrik_ibsen_quote_3Ibseni, sealhulgas “Nora”/ ”Nukumaja” lavastamise traditsioon Eestis on üle saja aasa vana ja lavastusi kokku väga palju. Mul ei ole endal mälestusi sellest konkreetsest “Ugala” lavastusest, mis salvestati 1988. aastal, kuid paar kolleegi ütlesid end mäletavat, et päris kena oli.
Henrik Ibseni näidendi tõlkisid Hendrik Sepamaa ja Ülev Aaloe. Lavastaja Viljo Saldre, kunstnik Jaak Vaus. Osades Leila Säälik, Raivo Adlas, Andres Lepik, Külliki Saldre, Arvo Raimo

Anneli Saro kirjutab Ibseni kohta  TMK-s nõnda:   ibsen vana

Ibsen (1828—1906) on vaieldamatult üks huvitavamaid ja osavamaid draamakirjanikke ning seda eriti oma hämmastava empaatiavõime tõttu sugudevaheliste suhete lahkamisel. Teda on nimetatud ka Euroopa esimeseks feministiks, sest ta andis oma teostes naistegelastele subjektsuse, mis ei ole allutatud ei jumalaile, riigile, perekonnale, moraalile ega mehele. „Nukumaja” (mängitud ka pealkirja all „Nora”) on Ibseni üks skandaalsemaid teoseid, mille esimesed etendused tekitasid publikus, sh naiste seas nördimust ja meelepaha ning mille esitamine oli hiljem pikka aega keelatud. „Nukumaja” maailmaesietendus
toimus 1879. aastal Kopenhaageni Kuninglikus Teatris ning tekst levis sealt kohe saksa lavadele, kus aga
tihti esitati positiveeritud versiooni ehk lavastused lõppesid kas abikaasade leppimise või Nora tagasitulekuga pere rüppe. Tegelikult suudab Nora käitumine isegi XXI sajandil tekitada elavaid
diskussioone ja tihti ka hukkamõistu.

Ibseni teosed leiate raamatukogust.

 

Kaja Kleimann

“Kääbus nina” laupäeval, 20. detsembril kell 19.30 ja pühapäeval kell 10 TV3-s

In raamatukava on 16/12/2014 at 09:42

Kaabus%20NinaKoolivaheajal on kavas palju lastele mõeldut ja nii mõnedki filmid on ka kirjanduse põhjal – väike tuletikumüüja Anderseni muinasjutust samal laupäeval kell 17 ETV2-s ja muidki, kuid “Kääbus Nina” on mõnes mõttes eriline – see on pärast peaaegu 40 aastast vaheaega ekraanile jõudnud täispikk vene joonisfilm. Iseküsimus on muidugi see, et paraku paistab joonistuslaad küll väga Disneylik. Film on eesti keeles.

Film on valminud saksa kirjandusklassiku Wilhelm Hauffi kunstmuinasjuttude «Kääbus Nina» ja «Väike Mukk» ainetel. Mõlemad raamatud on olemas ka eesti keeles ja imeliste piltidega.hauffi kaas
Peategelaseks on kingsepa poeg Jaakob, kellel on haruldaselt suur süda. Kui Jaakob keeldub elustamast kivikoletist, kelle abiga saaks kuri nõid võimu kogu maailma üle, muudab nõiamoor ta karistuseks suure ninaga kääbuseks ja saadab seitsme aasta kaugusele tulevikku.
Kaja Kleimann

“Katki” kolmapäeval, 17. detsembril kell 21.30 ja pühapäeval, 14.dets kell 00.10 ETV2-s

In raamatukava on 15/12/2014 at 14:14

Broken_(2012_film)_posterKõrgete punktidega- 7.3-hinnatud film on inspireeritud Harper Lee romaanist “Tappa laulurästast”. Tegevus on toodud Londonisse. Kõrvuti majades elab kolm väga erinevat perekonda. Advokaadist üksikisa Archie (Tim Roth) kasvatab teismelist poega ja raskekujulist diabeeti põdevat tütart, keda kutsutakse hellitavalt Skunkiks, mitte Nirksilmaks nagu raamatus. ( Ja tõepoolest, eesti keeles ei ole enam skunks vaid skunk!) Skunk on tunnistajaks naabrimehe (Bob –Rory Kinnear) seletamatule ja vägivaldsele kallaletungile teise naabri vaimse puudega pojale. Käivitub sündmusteahel, mis ei jäta puudutamata ühtki perekonda. Vaoshoitud pinge ja väljenduslaadiga film on karmusest ja traagilisusest hoolimata liigutav, õrn ning läbinisti elujaatav, seda ehivad suurepärased näitlejatööd. Kui elud ongi katki või purunemisohus, ei vannu tegelased ometi alla. Illusioonide kadumine ei too veel kaasa lootusetust.broken 2
Euroopa filmiauhinna ja Cannes´i filmifestivali nominatsioonid, auhinnad Zürichi ja Stockholmi festivalilt, parim film ja kõrvalosatäitja Rory Kinnear Briti Sõltumatu Filmi festivalil .
laulurästas 64See suurepärane raamat  ilmus Valda Raua tõlgituna eesti keeles esimest korda 1964. aastal, siis pärast 40 aastast pausi on ilmunud nelja- aastaste vahedega veel 3 trükki.
Harper Lee romaani põhjal 1962. aastal valminud samanimelist filmi on korduvalt teles näidatud ja kui veel kunagi näidatakse, vaadake, kes näinud pole – see on suurepärane ja pereisa Atticust kehastanud Gregory Peck pälvis ühe filmi kolmest Oscarist.
Ka “Vanemuise” mängukavas olev Urmas Lennuki fragmentaarium “Tappa laulurästast” on igati vaatamist väärt.

Kaja Kleimann

Roman Polanski mälestuste film esmaspäeval, 15. detsembril kell 20 ETV2-s

In raamatukava on 12/12/2014 at 14:36

roman-polanski-in-wing-collarKavas kirjas olev tõlge “Mälestusfilm” kõlab, nagu oleks Polanski surnud. See
küll õnneks tõsi pole!
Paar nädalat tagasi tutvustati siin Polanski filmi “Veenus karusnahas” Prantsuse filmi kuu raames, nüüd on aga fookuses Poola film ja temast annab jälle kirjutada, sest tegemist on ühe tõeliselt rahvusvahelise mehega, kes on teinud filme Poolas, Inglismaal, Prantsusmaal ja USA-s. Sündis Polanski 1933. aastal Pariisis, vanemad kolisid temaga tagasi Poola 1936. aastal, perekond viidi 1939. aastal Krakowi getosse ja ema ja isa sealt erinevatesse koonduslaagritesse. Seitsmeaastane Roman põgenes getost üksi ja veetis kogu sõjaaja rännates peretuttavate vahet. Pärast sõda õnnestus tal kokku saada oma isaga, ema ei jäänud ellu. Noor Polanski hakkas näitlema ja lavastama, tema 1962. aastal valminud “Nuga vees” oli esimene pärastsõjaaegne poola film, mis polnud seotud sõjateemaga, samuti oli see esimene võõrkeelse filmi Oscarile nomineeritud Poola film. Polanski on saanud arvukalt Euroopa kõrgeid filmiauhindu, nende hulgas nii sakslaste Hõbe- ja Kuldkarusid kui ka prantslaste Kuldseid Palmioksi ning Césareid. 2002. a võitis ta Oscari oma ülitundliku mängufilmiga “Pianist” . Meie raamatukogust on võimalik laenutada üsna mitut tema filmi.roman-polanski noor
Nii Polanski elu kui filmilooming on väga kirju, millest dokfilmist loodetavasti hea ülevaate saab.

Dokfilmi autor Laurent Bouzereau  on tuntud eelkõige “making of” filmide poolest. Mälestusfilmi produtsent Andrew Braunsberg on peategelase hea sõber, kellele suur filmilooja pihib oma elu raskeimatest aegadest.
Raamatukogust saate lugeda 2012. aastal ilmunud Polanski biograafiat vene keeles, samuti on temast juttu teoses Режиссеры настоящего : [в 2 томах]. Том 1, Визионеры и мегаломаны .

Treilerit saab vaadata sellelt leheküljelt.
Kaja Kleimann

 

 

Teemaõhtu fotograafiast pühapäeval, 14. detsembril alates kell 19.45 ETV2-s

In raamatukava on 11/12/2014 at 10:44

Olen tähele pannud, et viimasel ajal liigub minu ümber ringi järjest rohkem inimesi, kelle huvialaks fotograafia. Kõigile neile mõeldes tundub pühapäevane teemaõhtu igati esile tõstmist vääriv.

19.45 “Anton Corbijni sisemaailma” Teemaõhtu juhatab sisse film hollandi fotograafist ja filmirežissöörist Anton Corbijnist, kes muude tööde hulgas teinud näiteks muusikavideod sellistele kuulsustele nagu Depeche Mode, Nirvana ja U2.

Tema kohta saab uurida Wikipeediast.

Siin ka näiteks üks intervjuu, kus Anton Corbijn enda tehtud portreefotodest räägib:

21.05 “Pildipüüdjad” jälgib nelja erinevat Eesti fotograafi, otsimas oma pilti. Loodusfotograaf Remo Savisaar, arhitektuuri jäädvustav Arne Maasik, portreede otsija Birgit Püve ja pressifotograaf Erik Prozes on justkui ühtemoodi fotograafid, aga lähenevad oma “objektile” erinevalt.savisaarraamat

Kõik neli fotograafi on tuntud ja tunnustatud ka rahvusvaheliselt.

Remo Savisaare viimane tähtis või oli esikoht võistlusel “GDT European Wildlife Photographer of the Year 2013” kategoorias “Muud loomad”. Remo Savisaare blogi. 

Arne Maasiku tööde näitus on hetkel Itaalias Rooma kuulsas Vittoriano muuseumikompleksis.

pressifotoErik Prozesi blogi.

Just hiljuti võitis Birgit Püve rahvusvahelisel Taylor Wessingi nimelisel portreefotode konkursil kolmanda koha. Oma raamatus “Elada mitmuses” jäädvustab Birgit Püve tuntud ja tundmatuid identseid kaksikuid ja kolmikud. Birgit Püve koduleht

Juba on ilmunud ka “Eesti pressifoto 2014”, mille on toimetanud Erik Prozes ja Birgit Püve.

Raamatukogust leiab hulgaliselt raamatuid, kus kasutatud nende nelja fotograafi töid.

fotobill22.05 “Bill Cunningham New York”. Bill Cunninghami on legendaarne New York Times’i moefotograaf. Nüüd juba üle 80-aastane mees sõidab jalgrattaga New Yorgis ringi ja pildistab tänavamoodi. Tema fotoseeriad on väga tuntud, kuid tagasihoidlik inimene nende taga on jäänud tundmatuks.”Me kõik riietume Billi jaoks,” on öelnud Vogue’i peatoimetaja Anna Vintour.

Bill Cunnigham Wikipedias , film hindeks IMBd-s  on 7,9.

kaamosVastukaaluks New Yorki moele võib raamatukogust üles otsida almanahhi Eesti tänapäevasest moest “Kaamos : Eesti mood täna = Fashion now: Estonia” (Stiilikanal, 2013).

Raamatul on olemas ka koduleht.

Anu Amor-Narits

“Nullpunkt” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 09/12/2014 at 10:46

nullpunktfilm„Nullpunkt“ (Eesti 2014, režissöör Mihkel Ulk, Margus Karu samanimelise raamatu põhjal)

Teate ju küll, kui harv on juhus, et raamatu põhjal valminud film on parem kui raamat ise? „Nullpunkti“ puhul see minu arust täpselt nii ongi. Mitte et raamat oleks halb, esimene pool meeldis mulle täitsa hästi — seni, kuni kõik veel halvasti läks ja usutav tundus. karunullpunktAga siis läks kõik nii äkki nii muinasjutuliseks, et polnud enam eriti usutav. Film aga on valdavas osas usutav ja loogiline; Märt Pius sobib peategelase Johannese rolli suurepäraselt, samuti teevad head rollid Johannese depressiivne ema (Epp Eespäev) ning Lasnamäe sõbrad Bert ja Esko (Henrik Kalmet ja Reimo Sagor). Kui raamatu tegevus toimub natuke pikema aja jooksul, siis filmis tuleb Johannes Noarootsi Gümnaasiumist kohe Tallinna Rootsi Gümnaasiumi 12. klassi, suveepisoodid on välja jäetud. Kui raamatus avaldub Johannese laulusõnade kirjutamise anne alles lõpu poole, siis filmis on see selge kohe alguses ning ka põhjus, miks ta uues koolis heidikuks muutub, on vaatajale varakult mõista antud.

MarguskaruKuigi film on paljuski loogilisem kui raamat, on natuke kahju ainult sellest, et Johannese olulised sõprussuhted Kairi ja Šašaga on filmist välja jäänud — nendel oli siiski oluline roll Johannese nö august välja tulemisel. Huvitav on ka see, et filmis on Johannese Lasnamäe korter ja üldse kogu Lasnamäe hästi ära klanitud. See-eest on aga piisavalt sügis-ja talvekaamost, nagu eesti filmides ikka. Ka raamatu autor ise vilksatab ühes kergelt eneseiroonilises pisiepisoodis, kus teda wannabe kirjanikuks nimetatakse.

nullpunktfänniraamatKuigi noored on raske sihtgrupp, olen ma üpris kindel, et see film toob nad kinno. Lisaks saab sama lugu natuke pikemas vormis näha varsti ju ka teleseriaalina. Film pole liialt masendav ega veniv, nagu vahel eesti filmidega kipub juhtuma, ta pakub noortele olulist nö positiivset programmi, piisavalt actionit, natukene häid kilde ja samastumisvõimalust.

Annika Aas

“Bomb It” teisipäeval, 9. detsember kell 19:00 Elektriteatris

In raamatukava on 08/12/2014 at 10:02

bombitfilm“Bomb It” on film nagu galerii. Dokumentaalis tulevad kokku grafititegijad viielt mandrilt ning räägivad oma töödest ja loomeprotsessist. Grafiti üle arutlejaid esineb nii poolt- kui vastasleerilt, arutletakse grafiti ajaloo, seadusandluse ja avaliku ruumi kasutamise üle.

IMBd-s on film saanud viisaka hinde 7,3

Film linastub Elektriteatris koostöös Tartu Kunstimuuseumiga, kus hetkel välja pandud näitus “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994-2014″, mida saab muuseumis vaadata 1. veebruarini 2015.

Filmi juhatab sisse näituse kuraator Marika Agu ning peaks ära mainima ka selle, et üritus on vaatajatele tasuta.

Linnaraamatukogus teemasse puutuvatest raamatutest võiks välja pakkuda Nicholas Ganzi “Graffiti world : street art from five continents”, Nigel Reesi “Graffiti Lives, OK”  ning Michael Nungesseri “Berliner Mauer Kunst”, kel huvi suurem võib ise edasi uurida netiavarustest ja teistest raamatukogudest.

Huvitavat lugemist-vaatamist Tartu tänavakunstist saab Stencibility Tänavakunstifestivali blogilehel, kus muuhulgas ka olemas ka Tartu tänavakunsti kaart. Soovitan soojalt seda kaarti uurida ning vajalikest nurgatagustest läbi põigata, sest Tartu seintel on näha tõeliselt lahedaid teoseid.

Lõpetuseks video Edward von Lõngusest, kes Eestis tänavakunsti vallas kõige tuntum.

http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/pealtnagija_lood/a01d61f9-c065-47e8-9270-7d0183775d8b

Anu Amor-Narits

“David Bowie Is” esmaspäeval, 8. detsembril kell 19.00 kinos “Ekraan”

In raamatukava on 06/12/2014 at 15:48

dbfilmEi ole just päris tavapärane, et tehakse film kunstinäitusest. Samas ei saa üheski kontekstis tavaliseks nimetada ka David Bowiet, kelle arhiivide põhjal näitus koostatud on.

Film keskendub Londoni Victoria & Alberti muuseumi näitusele, mis on koosneb tähelepanuväärsest hulgast fotodest, kostüümidest ja muudest erakordsetest David Bowiega seotud esemetest. See on ainus näitus Victoria & Alberti muuseumi ajaloos, mis oli pidevalt välja müüdud. Nüüd on näitus asunud maailmaturneele läbi Toronto, Sao Paulo ja Berliini ning järgmisena ootab näitust Chicago moodsa kunsti muuseum 2015. aasta alguses.david7

Dokumentaal viib vaatajad teekonnale, kus pakuvad seltsi legendaarne Jaapani moedisainer Kansai Yamamoto, ansambli “Pulp” staar Jarvis Cocker ja paljud teised, et tuua meieni lood näitusel olevate esemete taustast. Filmis avaneb terve Bowie kunstiline karjäär alustades tema meeldejäävamatest muusikavideotest kuni päevikusissekanneteni.

david6Kuna David Bowie on popmuusika suurkuju ja uuendaja juba 1970ndatest, siis vähemalt tema nime on kuulnud kõik. Kes ei kuulu küll tema andunud fännide hulka, aga sooviks tema tegemistest kohe lühikest ülevaadet saada, siis Wikipeedias on olemas päris korralik artikkel.

Linnaraamatukogu muusikaosakonnas on saadaval raamat David Buckley “The complete guide to the music of David Bowie“.

Muusikust rääkides kohustuslik lisada ka üks pala ta külluslikust loomingust:

Anu Amor-Narits

“Kaasasündinud kohustused” (2008) laupäeval, 6. detsembril kell 21.20 ETV2-s

In raamatukava on 01/12/2014 at 09:41

kkrh10-minutiline “Kaasasündinud kohustused” (2008) pilab moodsat reality-ühiskonda.

Animafilmis on korraga ja läbisegi ekraanil näitlejad – Marika Korolev ja Peeter Oja – ning kümned nukud.

Film näitab meile häirivat pilti kaasaja meediast ja kultuurist. Pilti, mis paneb meid ühtaegu naerma ja mõtlema. Linateose hüpnotiseeriv rütm naelutab vaataja tähelepanu ekraanile esimestest kaadritest viimasteni ning selles on meisterlikult kasutatud erinevaid animatehnikaid.

Lühidalt peaks film olema meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Näeme, kuidas meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korralduses. Kuidas üha täpsemaid tulemusi saadakse arvamusuuringutes. Kuidas üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbija soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Selle kõige tulemuseks on labane ja jõhker moodne maailm.

Rao Heidmetsa film “Kaasasündinud kohustused” võitis 2008 aastal Norra Fredrikstadi filmifestivali Grand Prix` ehk peaauhinna Kuldse Gunnari. Samal aastal Itaalias Siena lühifilmide festivalil pälvis see animafilmide kategoorias peapreemia.

Film YouTubes

Huvitavat lugemisvara:

ajupesu-mõtete-kontrollimise-teadusRaivo Palmaru “Meedia võim ja demokraatia: Eesti kogemus : valimiskommunikatsiooni ja ajakirjanike rollikäsituse empiiriline uuring” (Akadeemia Nord, 2001)
Agu Uudelepp “Propagandainstrumendid poliitilistes ja poliitikavälistes telereklaamides” (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008 )
Kathleen Taylor “Ajupesu : mõtete kontrollimise teadus” (Pilgrim, 2012)
Garh S. Jowett, Garth S. “Propagandast ja mõjustamisest : uusi ja klassikalisi käsitlusi” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus  “Kui teed nii, nagu mina tahan : raamat mõjutamisest” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus “Mõtete lugemine : kuidas mõista teisi ja neid märkamatult mõjutada” (Tänapäev, 2010)
Ivar Soone  “Kliendilojaalsuse kuldraamat : kuidas võita ja hoida kliente” (Äripäev, 2010)

Sirje Suun