Raamatukava

Archive for 31. jaan. 2015|Monthly archive page

“Iron Sky” teisipäeval, 3. veebruaril kell 23.10 Kanal2-s

In raamatukava on 31/01/2015 at 10:09

ironsky5Ja veel üks fänninduse positiivseid külgi toov näide. Seda filmi tehti kaunis kaua, aga kogus tohutu fännibaasi ammu enne valmimist.

“Iron Sky” on Soome filmirežissööri Timo Vuorensola (Star Wreck) musta huumorit täis ulmekomöödia, mille tegevustik leiab aset 2018. aastal, kui peale Teist Maailmasõda Kuu tumedale poolele põgenenud natsid tulevad Maad tagasi oma valdustesse võtma. Sündmuste katalüsaator on mustanahaline ameerika astronaut James Washington (Christopher Kirby), kes maandub kogemata oma kosmosesüstikuga salajase natside baasi lähedusse ning langeb vangi, mistõttu Kuu Führer (legendaarne Udo Kier) otsustab, et tund planeet Maa tagasi vallutamiseks on tulnud varem kui ta ootas ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta. Neljas Riik peab tegutsema!

ironsky4Juba algusfaasis sensatsioonilise mainega ning mitmeid nädalaid kodumaa Soome kinolevis esimesel kohal valitsenud film on nüüdseks rajanud tee kümnete riikide kinoekraanidele. Võimsate ulmestseenide ning natsikultuse pilamise kõrval on üheks “Iron Sky” populaarsuse põhjuseks kogu maailmas ka asjaolu, et 7.5 miljonit eurot maksnud filmi eelarvest on 1 miljon eurot tulnud fännide taskust. (vt lähemalt artiklit Lääne Elus filmi rahastamisest)

ironsky1“Iron Sky” esilinastus 2012. a. HÕFF-i (Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali) avafilmina, võites ühtlasi ka publiku lemmikfilmile mõeldud eriauhinna “Kuldne kirves”.

Arvamusi filmist:

Erki Oras Postimehes
Hendrik Alla Postimehes
Pirjo Leek Müürilehes
Evelini filmiblogi 
Filmifanaatik
Mart Raun
Joonase kinomärkmik
klme blogis 
Pilleriini blogisIronSky2
Kinoprojekrori blogis 
Irve blogis
Kristjan Rätsepa blogis
Diana Nähtud-nägemata blogis
Mardi blogis 
Mukki blogi
Kalveri filmiblogi 

laibachRaamaturiiulist on samaväärset raske pakkuda, aga kui filmi teemad juppideks võtta ja jupikaupa otsida, siis jagub lugemist ka — natsiteemat lahkavat Norman Spinradi “Terasunelm”, alternatiivajaloost Robert Harrise “Vaterland”, tuleviku elust Kuul pajatav Robert Heinleini “Kuu on karm armuke”, musta huumoriga vürtsitatud kosmoselende Maniakkide Tänava, J. J. Metsavana ja Jaagup Mahkra kogumikust “Saladuslik tsaar” jne. Ja plaadiriiulist tasub üles otsida Laibach.

Tiina Sulg

 

“Dracula” esmaspäeval, 2. veebruaril kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 30/01/2015 at 09:50

Miks peaks just seda, 1931. a. valminud “Draculat” vaatama?

bela5Ega mul sellele küsimusele mõistlikku vastust pole. Enda jaoks — viimasel ajal on mulle netis kolades vastu jooksnud päris palju fännikunsti. Ja see on mu meelest imetlusväärne! Nii üldises mõttes — et ilmas on nii palju andekaid inimesi — kui ka kitsamalt — just see “Dracula” ja Bela Lugosi näib olevat pälvinud fännikunstnike suurima tähelepanu. Järelikult ses filmis midagi on, mis nii paljudele nii paljude aastate takka ikkagi mõju avaldab.bela4

Filmi tutvustus:

“Dracula” (1931). Režissöör: Tod Browning, osades: Bela Lugosi, Helen Chandler.

bela3Peale rasket ja kurnavat kaarikusõitu jõuab kinnisvaramaakler Renfield lõpuks Transilvaaniasse, kus ootab ees kohtumine Londonisse maja soetada sooviva krahv Draculaga. Kuigi külaelanikud hoiatavad noormeest Dracula kohutava olemuse eest, läheb Renfield julge südamega ämblikuvõrkudest ja närilistest kubisevasse krahvi lossi lepingut sõlmima. Juba samal õhtul teeb mehe võõrustaja selgeks, et tema näol ei ole tegemist lihtsurelikuga, ja pärast Renfieldi muutmist enda ustavaks teenriks suundutakse Londonisse uute ohvrite järele…bela1

Universali stuudios vändatud varajane helifilm ”Dracula” kinnistas veel lapsekingades õudusfilmi žanri pikkadeks aegadeks kinopubliku üheks lemmikajaviiteks ja tähistab Bram Stokeri 1897. aastal ilmavalgust näinud gootiromaanist ainest võtnud vampiirifilmide suurt võidukäiku. Juba tummfilmiperioodil aktiivselt filme vändanud lavastaja Tod Browning kutsus filmi nimiosalist kehastama eksootilise välimuse ja kõnemaneeriga vähetuntud ungari päritolu teatri- ja filminäitleja Bela Lugosi, kes oli krahv Draculat edukalt mänginud varem Broadway lavalaudadel.

bela2Kuigi filmiajalugu tunneb enam kui pooletuhandet ”Dracula” ekraniseeringut, peetakse üksmeelselt parimatest parimateks sakslase Friedrich Wilhelm Murnau filmiekspressionismi stiilinäidet ”Nosferatu” (1922), kus vereimejat kehastas Max Schreck ja Browningu ”Draculat” (1931) Bela Lugosi osalusel. Mõlemale näitlejale jäi müstilise vampiiri osatäitmine edasise karjääri kuulsaimaks rolliks.”Draculast” sai hoolimata tsensorite vastuseisust depressioonijärgses Ameerika Ühendriikides suur kinohitt ja see sünnitas lähima kümne aasta jooksul mitmeid uusi filmikoletisi, mis hirmutasid publikut kuni Teise maailmasõjani.bela6

Dracula rolliga samastus Lugosi aga sedavõrd, et ta maeti 1956. aastal filmist pärineva keebiga.

Film IMDBs.

Siinse postituse pildid on pärit siit, siit, siit, siit,  siit ja siit.

Lõpupildiks katke “Vampiiritapja Buffy” sarja koomiksist “Spike – Old Times”– Spike külastamas Bela Lugosi hauda ja arvamas, et Bela Lugosi oli laval parem Dracula kui Dracula ise, stiilsem ja hirmuäratavam.

spikeoldtimes1

Tiina Sulg

 

 

“Suured lootused” reedel, 30. jaanuaril kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:09

suured-lootused-great-expectations-2012-dvdSeda filmi tutvustati meie blogis pea kaks aastat tagasi, kui see jooksis kinos. Küllap on neid, kes kinno ei jõudnud, kuid leiavad aja televiisori ette istuda, sestap väike meeldetuletus.

Filmi ei ole hinnatud väga kõrgelt (6,4), kuid tegemist on siiski kirjandusklassika tõetruu ekraniseeringuga ja osades on väga head näitlejad. Maitsed on erinevad – Helena Bonham Carterit väidab Mart Raun oma maneeride ja visuaalse lahenduse poolest liigselt meenutavat oma abikaasa Tim Burtoni filmides mängitud rolle, seega ei haakuvat ta filmiga piisavalt hästi – samas on kaks filmifestivali pidanud teda parimaks kõrvalosatäitjaks.

Oma silm on kuningas.

Kaja Kleimann

 

“Prügimaa” neljapäeval, 29. jaanuaril kell 11.30 ja laupäeval. 31. jaanuaril kell 13.55 ETV2-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:08

 

final.inddNagu teada, ei hüüa geniaalsus tulles ja parimad on varakult haistnud, et prügi on meie ajastu fenomen, erakordne ressurss ja väärtus, millest saab uusi asju, energiat ja kunstigi. (Kristring 2013.a Sirbis )

Ma pole seda filmi näinud, kuid see, mida olen lugenud ja kuulnud, pani mu arvama, et selle vaatamine ja soovitamine on ilmtingimata vajalik. Lucy Walkeri  filmil on 28 võitu ja 10 nominatsiooni erinevatelt festivalidelt, lisaks ka Oscari nominatsioon.prügikunst
Brasiilia päritolu kunstnik Vik Muniz läheb oma kodust Brooklynist tagasi sünnilinna Rio de Janeirosse plaaniga aidata inimesi, kes töötavad Gramacho nimelisel maailma suurimal prügimäel, kuhu lisandub iga päev 7000 tonni prügi. Neid nimetatakse catatos ja neid on tuhandeid, nad töötavad prügi sorteerides kõrvetava päikese ja kohutava haisu käes, müües kogutu vahendajatele ning teenides 20-25 USA dollarit päevas. Vic Munizi idee oli kasutada kuut töölist klassikalisi maale matkivatel teostel, ta töötas prügimäel kaks aastat ja tulemused olid head – loodud kunsti müügist saadud rahadega parandati oluliselt muuhulgas ka sealseid töötingimusi . Muniz tõestas ka, et kunsti jõud on kõigi jaoks ühesugune, see võimaldab inimestel tunnetada oma sisemist ilu ja panna endast mõtlema hoopis teistsugusel viisil.
prügi2
Eelnev jutt on kokkuvõte paljudest filmi ülistavatest kommentaaridest, mida lugesin, silma jäi aga üks, mis kahtles, kas see portreteeritavatele ikka kasulik oli ja kuidas nad nüüd tagasi prügimäel hakkama saavad. Vana dr. Higginsi ja Eliza probleem, eks ole?

Siiski ei saa ju jätta midagi head tegemata lihtsalt kartusest, et see ei jää püsima!

Nii prügi kui kunstiga tegeletakse ka meil, samuti ka prügikunstiga (Erki Kasemets tuleb esimesena meelde), aga lugemist soovitada polegi nii kerge. Kardetavasti ei ole palju neid, kes viitsiksid lugeda inglise keeles magistritööd prügi semiootikast või Mary Douglase “Purity and danger”, aga lugege vähemalt lastele Stephen Michael Kingi imetoredat lugu  “Milli, Jack ja Tantsiv Kass”.

Fotod Kaido Kaasi albumist

Kaja Kleimann

 

 

“Võssotski. Aitäh, et olen elus!“ kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 21.30 ja pühapäeval, 31. jaanuaril kell 23.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:08

võssotskiEluloofilm. Filmi stsenaariumi on kirjutanud Valdimir Võssotski noorem poeg Nikita.

Poeet, näitleja ja bard Vladimir Võssotski  ei olnud lihtsalt halli stagneerunud aja särav ning isepäine kangelane. Julge ja mässumeelne geenius oli venelastele aastaid pooljumal.

Tegelikult oli ta väga hinnatud ka Eestis, kindlasti vähemalt üliõpilaste hulgas – teistest ma lihtsalt ei tea. Ma mäletan küll, kuidas me kuulasime kahisevaid lindistusi tema lauludega, lõpuks õnnestus hankida ka tema “Melodijas” välja antud heliplaat, mis mul siiamaani alles on. Laulude tõeliseks mõistmiseks on vaja osata vene keelt, aga mingi tunde saab kätte ka ilma.

Meie pole teda kunagi näinud teatrilaval, kuid ta mängis Taganka teatris üle 20 rolli, tema populaarsust teatrinäitlejana näitab kasvõi fakt, et tema surma tõttu ärajäänud “Hamleti” etendusele, kus Võssotskil oli nimiosa, ei müüdud tagasi ainsatki piletit. Austajad jätsid need endale mälestuseks. Filmidega on asi parem, ehkki tema rohkem kui 30 filmirollist on meie raamatukogust võimalik laenutada vaid seriaali “Kohtumispaika muuta ei saa”, kus ta kehastab karmi mõrvauurijat ning “Lugu sellest, kuidas tsaar Peeter moorlasele naise võttis”.vlady raamat

1987. aastal kuulutati ta postuumselt NSVL riikliku preemia laureaadiks. Praegu ilmuvad tema luulekogude kordustrükid kahe- ja neljaköiteliste valimikena, tema laule ja luulet saab kuulata heliplaatidelt ning kassettidelt. Üks meie päikesesüsteemi pisiplaneetidest (nr 2374) kannab nime Vladvõssotski.

Ei kujuta sugugi ette, mida see film võiks tähendada noortele teemasse pühendamatutele, aga minu eakaaslastele on see kindel nostalgialaks. Ilmselt ei ole ta noortele ka päris tundmatu, oma suureks üllatuseks leidsin netist 9. klassi õpilase referaadi temast –  ju oli fännist õpetaja käsi mängus.

Väga ilusa loo on kirjutanud Võssostskist Jelena Skulskaja ajalehes “KesKus”.

Mul oli see soovitus juba valmis kirjutatud, kui sattusin kirjutise peale, milles väidetakse, et see film on väga-väga halb ja tehtud isa vihkava poja poolt.

Eks jääb iga vaataja enda otsustada.

Veel saab lugeda :
Võssotski elulugu Marina Vlady  raamatust “Katkenud lend”

Валерий Перевозчиков “О Высоцком – только самые близкие”
Борис Соколов “Он умер от себя” 

 

Kaja Kleimann

 

“Magusad unistused” laupäeval, 24. jaanuaril kell 20.30 ETV-s

In raamatukava on 22/01/2015 at 12:31

trummidKuna ETV2-s on jaanuaris muusikafilmide teemakuu, siis vahelduseks soovitaks pisut teistmoodi muusikafilmi, kus kuuleme arhailisemaid helisid. Ehedat emotsiooni leiab sealt kindlasti rohkem kui muusikutelt suurtelt kontsertlavadelt.

Õde-venda Rob ja Lisa Fruchtman on tunnustatud ning auhinnatud dokumentalistid. 2012. aastal valminud film räägib Rwanda naistrummarite bändist, keda ühendab armastus muusika vastu. Ühiselt otsustatakse täide viia veel üks magus unistus ja avada Rwanda esimene jäätisekiosk. Lisaks jäätise valmistamisele tuleb õppida äritarkusi ja langetada raskeid otsuseid. Kui palju on vaesed naised nõus ettevõtmisse investeerima? Keda valida kuupalgaga jäätisemüüjateks?

Filmil on olemas kodulehekülg.
IMDb-s  on film saanud soliidsed 7,5 punkti.
Mulje loomiseks ka filmi treiler.

Anu Amor-Narits

“Saint Laurent. Stiil – see olen mina” Cinamonis ja Ekraanis alates 23. jaanuarist

In raamatukava on 21/01/2015 at 09:07

Mood ja elulood peaksid olema teemad, mis vähemasti naisinimesed meelsasti kinno meelitavad. Kuulsast moeloojast Saint Laurentist tegid alles hiljuti filmi ka ameeriklased, kuid tundub, et prantslastel õnnestus oma kuulsa moelooja ekraanile toomine paremini.

yslfilm1960. aastate lõpus on Yves Saint Laurenti moemaja oma õitsengu tipus, kuid sügavas loomekriisis moelooja elab läbi nii joovastavat edu kui masendavat meeleheidet. Ta otsib inspiratsiooni ning vastuseid teda vaevavatele küsimustele vabameelsetelt seltskonnaüritustelt Pariisis ja Marrakeshis ning Warholi lõuenditelt ja Prousti loomingust.

Režissöör Bertrand Bonellol on õnnestunud jutustada mitte ainult maailmakuulsa moelooja lugu, vaid ka luua ajastutruu portree andekast kunstnikust, kes püüdis tabada ilu igas elu hetkes.

Yves-Saint-LaurentFilm linastus menukalt ka 18. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil ja on Prantsusmaa kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile.

EEVA blogikeskonnas kirjutas filmist Margarita.

Film IMBd-s.

Saint Laurentist küll Linnaraamatukogus raamatuid pole, aga muud moealast huvilised kindlasti leiavad.

Filmi treiler:

Anu Amor-Narits

“Muusika telgitagused: Genesis” neljapäeval, 22 jaanuar kell 22.35 ETV-s

In raamatukava on 20/01/2015 at 19:07

ETV-s jätkub hoogsalt muusikaaasta filmidega popmuusika ajalukku jälje jätnud ansamblitega. Seekord siis progemuusika kultusbänd Genesis.

genesisGenesis tõestas väga varakult, et ülbed koolipoisid suudavad kokku panna bändi, mis inspireerib terveid põlvkondi. Ansambli elulugu on täis kannapöördeid, mis raskustele vaatamata aitas püsida värskena ja nii sai Genesisest üks pikaealisemaid ja innovatiivsemaid rokikollektiive maailma popmuusikas.

Igor Garšneki kirjutatud ülevaade ansamblist “Genesis”.

Meie raamatukogu muusikaosakonnas on saadaval Chris Welch’i raamat “The complete guide to the music of Genesis” ning ka üks ansambli plaat. Lisaks on saadaval muusika eri aegadel bändis laulnud Peter Gabrielilt ja Phil Collinsilt.

Genesise Wembley kontsert 1987. a.:

Anu Amor-Narits

“Haridus” reedel, 16. jaanuaril kell 21.40 ja pühapäeval, 18. jaanuaril kell 14.25 ETV-s

In raamatukava on 15/01/2015 at 02:36

haridusfilm“Haridus” (An Education, Inglismaa, USA, 2009) tugineb Briti ajakirjaniku Lynn Barberi mälestustele. Tegevus toimub 1960. aastate alguses vanal heal Inglismaal, Londonis. 16-aastane keskkoolilõpetaja Jenny Mellori sihid on selged: teostada keskklassi unistus ja siirduda edasi õppima Oxfordi. Siis aga satub ta ootamatult kokku elegantse ja vaimuka härrasmehe David Goldmaniga, ning elu keerab tütarlapse ette hoopis uue tahu. David avab Jenny jaoks ukse sootuks teistsugusesse maailma. Džentelmeni elustiili juurde kuuluvad klassikalise muusika ja džässikontserdid, kunstioksjonid ning glamuursed restoranid. Ka romantilised tundmused ei lase end kaua oodata, ja seni üksnes õppimisele ning tšellomängule pühendunud Jenny saab ühtäkki hoopis teistsugust (kõrg)haridust elult eneselt. Ent eluõpe, nagu teame, võib vahel osutuda ka karmiks. “Haridus” on nii tegelaste kui ka ajastuportreena sarmikas, stiilselt teostatud tütarlapsest naiseks sirgumise lugu. Sõda on möödas, veel ei tunta biitleid ega nooruslikku ja revolutsioonilist trotsi… selles maailmas suudeldakse veel daamidel kätt ning avatakse nende ees uksi. Galantsus pole teeseldud ja pilgud räägivad tihti rohkem kui sõnad. Filmis on nii vitaalsust kui ka süütuse võlu, peaosaliste Carey Mulligani ja Peter Sarsgaardi vahel valitseb nauditav ekraanikeemia. Carey Mulligan teeb suisa särava rolli.education

“Haridus” pälvis kolm Oscari nominatsiooni, sealhulgas parim film ja naispeaosatäitja. Carey Mulligan oli ka Kuldgloobuse nominent ja pälvis oma rolli eest Briti filmi BAFTA auhinna. “Haridus” toetub ajakirjanik Lynn Barberi mälestustele. Kirjanduslikku lihvi on loole lisanud menukirjanik Nick Hornby.

Film “Haridus” on linastunud ka Tartuffil 2010 aastal.

Filmist blogides:
Maikeni blogi
Joonase kinomärkmik
Ragnar Novodi Jesterhead`s Colony
Veraprima

Tartu Linnaraamatukogus pole küll Lynn Barberi raamatuid, kuid leidub väärt lugemist Nick Hornby sulest – “Julia, alasti” (2010), “Maoli” (2008), “Pikk tee alla” (2006), “Kuidas olla hea” (2003), “Elu edetabelid” (2001), “Ühest poisist” (2000), lisaks veel ingliskeelsed raamatud.

Treiler

Sirje Suun

“The Beatlesi sünd” neljapäeval, 15. jaanuaril kell 22.35 ja reedel, 16. jaanuaril kell 12.25 ETV-s

In raamatukava on 13/01/2015 at 23:59

biitlidThe Beatlesi sünd (Becoming… The Beatles, 2012).

Huvitavat lugemist:

Valner Valme “Biitlid kui eesti kultuuri tüvitekst” Postimehes.

Katke: “On vähe ansambleid, kelle nimi «kodustatakse», ent nii «biitmuusika» kui «biitlid» on täielikult eesti keelde üle tulnud. Me ei räägi ansamblist The Beatles, me räägime «biitlitest» väikse tähega ja jutumärkideta, nagu räägime sugulastest, omadest. Nt ÕS 2006 ütleb: biitel – bändi The ­Beatles liige. Biitlid on nii võimsad, et on painutanud eesti kultuuriruumis mõiste «biitmuusika» tähendust. Vähemalt kõnekeeles seostatakse seda otseselt biitlitega, samas kui beat music inglise kultuuriruumis tähendas pigem muusikažanri laiemalt, kus loomulikult biitlitel oli kaalukas roll. Siin seevastu tähistatakse «biitmuusikaga» eelkõige biitlite moodi tehtud ja mängitud muusikat. Eesti esimesed biitmuusika ansamblid esitasid biitlite lugusid, järgmised biitansamblid üritasid matkida stiili, põimides sekka omaloomingulisi palu.”biitlid raamat

Raul Kala “Ansambel “The Beatles”: nimed ja kosseisud” Teater.Muusika.Kinos.

Bob Spitz “The Beatles : ansambli lugu” (2010)

Markku Koski “Beatles : ühe ansambli anatoomia” (1992)

Tony Barrow “John, Paul, George, Ringo ja mina : biitlite tegelik lugu” (2007)

Hunter Davies “The Beatles : the illustrated and updated edition of the bestselling authorized biography” (2002)

Üks minu lemmiklugudest:

Sirje Suun

 

 

“The Stone Roses: kivist tehtud” esmaspäeval, 12. jaanuaril kell 22.20 ja teisipäeval, 13. jaanuaril kell 11.50 ETV2-s

In raamatukava on 12/01/2015 at 09:27

stoneroses-grain-toneAastal 2012 juhtus see, mida peeti ilmvõimatuks – pärast 16-aastast pausi tuli taas kokku legendaarne bänd Stone Roses. Dokumentaalfilm “The Stone Roses: kivist tehtud” (The Stone Roses – Made of Stone, 2013) räägib ühest kõige mõjukamast ansamblist Briti rokkmuusika ajaloos. Sõna saavad bändiliikmed ja ka need, keda ansambel oma muusikaga on kõige tugevamalt puudutanud. stoneroses

Film IMDB-s.

Filmi tutvustus kino “Sõprus” lehel.

Tartu linnaraamatukogust on võimalik laenutada plaati “The complete Stone Roses“.

Sirje Suun

“INXS. Ärge lahutage meid” 1. osa laupäeval, 10. jaanuaril kell 00.05 ETV2-s

In raamatukava on 08/01/2015 at 13:15

inxsETV2 näitab Austraalia vastvalminud kaheosalist telesarja “INXS. Ärge lahutage meid” (INXS: Never Tear Us Apart). Palju seal tõtt ja palju kunstilist liialdust ning kui palju jäetakse ütlemata, mine võta kinni. Nagu Austraalia telesarjadele (ja filmidele) omane – tegu on heade (ja bändimeestele üllatavalt sarnaste) näitlejatega inimlikult jutustatud kaasahaarava looga. Head muusikat saab kapaga pealekauba.  2. osa on kavas kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 21.30 ja laupäeval, 17. jaanuaril kell 23.10.

Ektra raamatut INXS-i kohta raamatukogul pakkuda pole, aga rocki ja popi ajalugusid on muusikaosakonnas päris mitmeid.

Laul, mis mulle nende loomingust kõige enam kummitama on jäänud:

Tiina Sulg

“Winny Puhh: maailma veidraim bänd” neljapäeval, 8. jaanuaril kell 20.35 ja pühapäeval, 11. jaanuaril kell 12.35 ETV2-s

In raamatukava on 06/01/2015 at 09:54

Head muusikaaastat! Rõõmu nii vanadest tuttavatest kui uute lemmikute avastamisest!

Loodetavasti tuleb sellekohaseid saateid sel aastal telepurki küllaga, aasta alustuseks möödundaastane Jaan Laugamõtsa dokumentaalfilm “Winny Puhhist”.

“Winny Puhh” Pariisis:

Tiina Sulg

“Aja meistrid” teisipäeval, 6. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 05/01/2015 at 10:18

aja-meistrid-dvdFilmi tutvustus: Kui sa oled mõtisklenud, milline võib näha välja animeeritud dokfilm, siis “Aja meistrid” on sinu jaoks. Nukufilmi ja dokumentaali põimiv linalugu viib meid nendeni, kellest kõik alguse sai. Hoogsas ja humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925-2014). Nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid .Filmi autor on “Lisa Limone ja Maroc Orange’i” pöörase armastusloo ekraanile toonud Mait Laas. Muusika lõi Tõnu Kõrvits.aja meistrid

Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) aasta filmi 2008 auhind Neitsi Maali läks Mait Laasi dokumentaalfilmile «Aja meistrid» aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest.

jalutuskäik-läbi-sajandiAgne Nelk on filmi pikalt lahanud Teater.Muusika.Kinos.

Filmi on võimalik laenutada ka meie raamatukogust. Raamaturiiulitelt lisa otsides leiab Heino Parsi filmiraamatu “Operaator Kõps seeneriigis” ja Elbert Tuganovi mälestusteraamatu “Jalutuskäik läbi sajandi”.

Mait Laasi üks lugu:

Tiina Sulg

“Kivid minu taskutes” esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 04/01/2015 at 16:24

kivid_posterFilmi tutvustus: Läti animaatori Signe Baumane film „Kivid minu taskutes“ (“Rocks in my Pockets” / “Akmeņi manās kabatās”) oli Läti selleaastane kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile. Sügavalt isiklikus ja autobiograafilises teoses sukeldub autor oma suguvõsa vaimsesse ajalukku — päriliku, naisliini pidi edasi kanduva vaimuhaiguse lukku. Minajutustajast autor räägib oma vanaema Anna loo, kelle hingeheitlustes ta iseend ära tunneb. Vaestest oludest pärit, aga kiire taibuga ja andekas Anna saadetakse linna õppima, kuid lisaraha teenimiseks sekretärina töötades armub noor ja naiivne tütarlaps oma ülemusse, kelle lõputu energia ja suured ideed tüdrukut võluvad. Elu praktiline pool ja Lätit raputavad okupatsioonid rikuvad aga unistused säravast tulevikust. Kui Anna lapselaps Signe aastaid hiljem vanaema kohta küsimusi esitama hakkab, on sugulased tõrksad ja vaikivad, kuid peagi peavad Signe suguvõsa noored naised ning ka tema ise üksteise järel peas kõlavate häältega võitlusesse astuma.

kividd-poster-idea„Kivid minu taskutes“ ei räägi aga sugugi vaid vaimuhaigusest. See on lugu tugevate, andekate ja ambitsioonikate naiste murdumisest, kui nende unistused purunevad totalitaarse riigikorra või sellele järgneva postsotsialistliku konservatiivsuse surve all. Naistest, keda surutakse jäikadesse rollidesse, mis toodavad vaid võõrandumist, lagunevaid suhteid ja tühjusetunnet. Samas on see lugu hakkamasaamisest ja vastupidamisest, oma sisemiste deemonitega koos elama õppimisest ning nende rakendamisest loomingu ja eneseväljenduse teenistusse.

Filmile järgneb Skype’i teel vestlus režissöör Signe Baumanega.

Filmi treiler ja netist leitud arvamuskatked lubavad, et see on huvitava pildikeelega humoorikas film depressioonist.

varesele-valu-harakale-haigusLäti kirjandust eesti keeles on viimastel aastatel ilmud häbematult vähe. Pisut filmiga haakuvad (suguvõsa lugudega tegelevad ja naispeakangelastega) on vast Nora Ikstena teosed “Neitsi õpetus” ja “Elu pühitsus”. Depressiooni lahkavat kirjasõna on üksjagu, tooksin välja raamatu, mis muidu märksõnaga otsides välja ei tule – Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi käe all näidendiks vormunud “Varesele valu, harakale haigus… :lugusid depressioonist ja tervenemisest”.

Tiina Sulg