Raamatukava

Archive for 26. jaanuar 2015|Daily archive page

“Suured lootused” reedel, 30. jaanuaril kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:09

suured-lootused-great-expectations-2012-dvdSeda filmi tutvustati meie blogis pea kaks aastat tagasi, kui see jooksis kinos. Küllap on neid, kes kinno ei jõudnud, kuid leiavad aja televiisori ette istuda, sestap väike meeldetuletus.

Filmi ei ole hinnatud väga kõrgelt (6,4), kuid tegemist on siiski kirjandusklassika tõetruu ekraniseeringuga ja osades on väga head näitlejad. Maitsed on erinevad – Helena Bonham Carterit väidab Mart Raun oma maneeride ja visuaalse lahenduse poolest liigselt meenutavat oma abikaasa Tim Burtoni filmides mängitud rolle, seega ei haakuvat ta filmiga piisavalt hästi – samas on kaks filmifestivali pidanud teda parimaks kõrvalosatäitjaks.

Oma silm on kuningas.

Kaja Kleimann

 

“Prügimaa” neljapäeval, 29. jaanuaril kell 11.30 ja laupäeval. 31. jaanuaril kell 13.55 ETV2-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:08

 

final.inddNagu teada, ei hüüa geniaalsus tulles ja parimad on varakult haistnud, et prügi on meie ajastu fenomen, erakordne ressurss ja väärtus, millest saab uusi asju, energiat ja kunstigi. (Kristring 2013.a Sirbis )

Ma pole seda filmi näinud, kuid see, mida olen lugenud ja kuulnud, pani mu arvama, et selle vaatamine ja soovitamine on ilmtingimata vajalik. Lucy Walkeri  filmil on 28 võitu ja 10 nominatsiooni erinevatelt festivalidelt, lisaks ka Oscari nominatsioon.prügikunst
Brasiilia päritolu kunstnik Vik Muniz läheb oma kodust Brooklynist tagasi sünnilinna Rio de Janeirosse plaaniga aidata inimesi, kes töötavad Gramacho nimelisel maailma suurimal prügimäel, kuhu lisandub iga päev 7000 tonni prügi. Neid nimetatakse catatos ja neid on tuhandeid, nad töötavad prügi sorteerides kõrvetava päikese ja kohutava haisu käes, müües kogutu vahendajatele ning teenides 20-25 USA dollarit päevas. Vic Munizi idee oli kasutada kuut töölist klassikalisi maale matkivatel teostel, ta töötas prügimäel kaks aastat ja tulemused olid head – loodud kunsti müügist saadud rahadega parandati oluliselt muuhulgas ka sealseid töötingimusi . Muniz tõestas ka, et kunsti jõud on kõigi jaoks ühesugune, see võimaldab inimestel tunnetada oma sisemist ilu ja panna endast mõtlema hoopis teistsugusel viisil.
prügi2
Eelnev jutt on kokkuvõte paljudest filmi ülistavatest kommentaaridest, mida lugesin, silma jäi aga üks, mis kahtles, kas see portreteeritavatele ikka kasulik oli ja kuidas nad nüüd tagasi prügimäel hakkama saavad. Vana dr. Higginsi ja Eliza probleem, eks ole?

Siiski ei saa ju jätta midagi head tegemata lihtsalt kartusest, et see ei jää püsima!

Nii prügi kui kunstiga tegeletakse ka meil, samuti ka prügikunstiga (Erki Kasemets tuleb esimesena meelde), aga lugemist soovitada polegi nii kerge. Kardetavasti ei ole palju neid, kes viitsiksid lugeda inglise keeles magistritööd prügi semiootikast või Mary Douglase “Purity and danger”, aga lugege vähemalt lastele Stephen Michael Kingi imetoredat lugu  “Milli, Jack ja Tantsiv Kass”.

Fotod Kaido Kaasi albumist

Kaja Kleimann

 

 

“Võssotski. Aitäh, et olen elus!“ kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 21.30 ja pühapäeval, 31. jaanuaril kell 23.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:08

võssotskiEluloofilm. Filmi stsenaariumi on kirjutanud Valdimir Võssotski noorem poeg Nikita.

Poeet, näitleja ja bard Vladimir Võssotski  ei olnud lihtsalt halli stagneerunud aja särav ning isepäine kangelane. Julge ja mässumeelne geenius oli venelastele aastaid pooljumal.

Tegelikult oli ta väga hinnatud ka Eestis, kindlasti vähemalt üliõpilaste hulgas – teistest ma lihtsalt ei tea. Ma mäletan küll, kuidas me kuulasime kahisevaid lindistusi tema lauludega, lõpuks õnnestus hankida ka tema “Melodijas” välja antud heliplaat, mis mul siiamaani alles on. Laulude tõeliseks mõistmiseks on vaja osata vene keelt, aga mingi tunde saab kätte ka ilma.

Meie pole teda kunagi näinud teatrilaval, kuid ta mängis Taganka teatris üle 20 rolli, tema populaarsust teatrinäitlejana näitab kasvõi fakt, et tema surma tõttu ärajäänud “Hamleti” etendusele, kus Võssotskil oli nimiosa, ei müüdud tagasi ainsatki piletit. Austajad jätsid need endale mälestuseks. Filmidega on asi parem, ehkki tema rohkem kui 30 filmirollist on meie raamatukogust võimalik laenutada vaid seriaali “Kohtumispaika muuta ei saa”, kus ta kehastab karmi mõrvauurijat ning “Lugu sellest, kuidas tsaar Peeter moorlasele naise võttis”.vlady raamat

1987. aastal kuulutati ta postuumselt NSVL riikliku preemia laureaadiks. Praegu ilmuvad tema luulekogude kordustrükid kahe- ja neljaköiteliste valimikena, tema laule ja luulet saab kuulata heliplaatidelt ning kassettidelt. Üks meie päikesesüsteemi pisiplaneetidest (nr 2374) kannab nime Vladvõssotski.

Ei kujuta sugugi ette, mida see film võiks tähendada noortele teemasse pühendamatutele, aga minu eakaaslastele on see kindel nostalgialaks. Ilmselt ei ole ta noortele ka päris tundmatu, oma suureks üllatuseks leidsin netist 9. klassi õpilase referaadi temast –  ju oli fännist õpetaja käsi mängus.

Väga ilusa loo on kirjutanud Võssostskist Jelena Skulskaja ajalehes “KesKus”.

Mul oli see soovitus juba valmis kirjutatud, kui sattusin kirjutise peale, milles väidetakse, et see film on väga-väga halb ja tehtud isa vihkava poja poolt.

Eks jääb iga vaataja enda otsustada.

Veel saab lugeda :
Võssotski elulugu Marina Vlady  raamatust “Katkenud lend”

Валерий Перевозчиков “О Высоцком – только самые близкие”
Борис Соколов “Он умер от себя” 

 

Kaja Kleimann