Raamatukava

Archive for 25. veebr. 2015|Monthly archive page

“Maidan” pühapäeval, 1. märtsil kell 12.10 ETV2-s

In raamatukava on 25/02/2015 at 22:11

Ajalugu sünnib praegu meie silme all. Maidan viib vaataja väljakule ja lähiaega, kus algasid Ukraina ning Euroopa jaoks pöördelised sündmused. Ei ole kahtlust, kellele kuulub režissöör Sergei Loznitsa poolehoid, ent raamitud hinnangute asemel on selles filmis olulisem muu. Loznitsa eesmärk on anda vaatajale Maidanil kohalolemise tunne — siit ka järeldus, miks film on 130 minutit pikk. Kaamera püsib staatiline, see on anonüümse vaatleja pilk (film koosneb vaid 70 katkestamata kaadrist), dünaamika ja pingestatud rütm sünnib sisemiselt: Maidanil toimub revolutsioon, ja samas kuulub kohalolu juurde ikka ka oma olmelisus. Sergei Loznitsa eesmärgiks oli Maidan pildi ja heli koosmõjul komponeerida nagu sümfoonia. Kriitik Carmen Gray sõnul on ta näidanud inimtunnete spontaanset koreograafiat seal, kus ühiskond surutakse sõjaseisukorda.

Sergei Loznitsa seni kaht mängufilmi on saatnud suur rahvusvaheline tähelepanu. “Minu õnn” sai peaauhinna ka PÖFFil, “Udus” võitis Cannes`is FIPRESCI preemia. Mõlemat filmi seob väärikuse teema ja seda jätkab ka dokfilm “Maidan”.

See film on linastunud ka Pimedate Ööde Filmifestivalil 2014. aastal, Treiler:

Soovitan vaadata ka neid filme
Майдан.Небесная сотня.

Майдан. Первая смерть. Коктейли Грушевского

 Майдан. Межигорье

ukrainapaevikLugemiseks soovitaksin Andrei Kurkovi raamatut “Ukraina päevik: ülestähendusi kriisikoldest”. Raamatu arvustus ja tutvustus Äripäeva Raamatupoe kodulehelt. Silver Meikari artikkel raamatu ja Ukraina sündmuste kohta “Vähirakkude arv on kriitiline, aga veel mitte surmav” Sirbis.

Sirje Suun

 

“Üksik mees” kolmapäeval, 25. veebruaril kell 21. 30 ja laupäeval, 28. veebruaril kell 23. 10 ETV2-s

In raamatukava on 24/02/2015 at 13:05

yksikmeesfilmposterFilmi tegevus toimub 1962. aastal Los Angeleses. George Falconer (Colin Firth) on USAs elav inglane, inglise keele professor, kelle kallim Jim (Matthew Goode) hukkus autoõnnetuses kaheksa kuud tagasi. George, kelle elu on väliselt laitmatu, on sisimas sügavas leinas ja mehe peas tiirlevad enesetapumõtted. Vaataja ees on päev, mil George on valmis oma eluga lõpparvet tegema, tema meenutused minevikust ja sündmused, episoodid olevikus, otsekui rõhutamaks mehe sisemist kulgemist, mõjuvad seejuures nagu sulam reaalsusest ning igatsusest. yksikmeesfilmAbi ei paista kusagilt, ka kohtumine vana kallima Charliega (Julianne Moore) jääb vaid kahe üksiku inimese teineteiseleidmise katseks ja George kulgeb valitud lõpu poole otsekui transis. Ent saatusel on varuks hoopis omamoodi lahendus. 1962. aasta oli ühtlasi Kuuba raketikriisi aeg, see loob omakorda fooni ka seksuaalvähemuse teemale. Ühiskond on hirmul, George aga on valmis surema.

yksikmeesraamat2Režissöör Tom Ford on hinnatud moekunstnik, Cucci ja YSLi moemajade kunagine loominguline juht. “Üksik mees” on tema debüütfilm. Visuaalselt on see taies laitmatu, esteetiline pool kipub kohati teematki varjutama. Üksindus, seksuaalne sättumus ja ka puändina ilmuv saatuse küsimus saavad kohati ehk liigagi estetiseeritud, ent ajastupeegelduses ning detailides on Ford igati mõjus.

yksikmeesraamatEraldi tasub siin esile tõsta Colin Firthi osatäitmist. Firth nomineeriti George´i rolli eest Oscarile ja võitis parima meesosatäitja auhinna BAFTA filmiauhindade jagamisel ja Veneetsia filmifestivalil. Üksik mees valmis Christopher Isherwoodi romaani põhjal.

Film IMBd-s.
Artikkel Kristiina Davidjantsilt “Sirbis”.
Christopher Isherwoodi “A Single Man” raamatukogus.

Sirje Suun

Viimane pilt on pärit siit. 

„Viiskümmend halli varjundit“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 16/02/2015 at 13:40

FIFTY_poster_ESTSam Taylor-Johnsoni käe all valminud film“Viiskümmend halli varjundit“ on lõpuks kinodesse jõudnud. Veel parem on see, et kõik alles algab – tegemist on teadagi triloogia esimese osaga. Peaosadesse valiti Dakota Johnson, keda on ainukesena kiidetud, sest olles kahe kuulsa näitleja järeltulija on talle kindlasti geneetilise pagasina juba andekus kaasa antud; ning modellist filminäitlejaks hakanud Jamie Dornan, kes kahjuks vaatamata oma silmipimestavatele lihastele teeb üpris mannetu ja möku rolli. (Et näha Dornani tegelikku palet, soovitan vaadata krimiseriaali „Langus“). Filmis püütakse visandada BDSMi (orjus ja distsipliin, sadism ja masohhism) suhet kahe erinevatest maailmadest pärit inimeste vahel. Film on seksuaalselt üpris pehme, kuid samas ka romantika vaene – nii et „midagi igaühele“ soovitust anda ei saaks. Ma arvan, et E. L. Jamesi gruupidele sobib see film küll, sest vaimne vägivald on ka siin kohal.

Viiskymmend_halli_varjundit_esikaas.inddJa nüüd ma jõudsingi kuidagi poolenisti tahtlikult ja teisest küljest vastutahtmist kriitikani, sest seda on lademetes ning selle lugemine on hirmnaljakas. Ma olen feminist ja pooldan naistevaenuliku kaanoni (võib lugeda ka „süsteemi“) lõhkumist erinevate kunstivormide kaudu, aga ma ei tee seda valimatult. Feministina toetan ma arvamust, et naistel on vabavoli lugeda ja kirjutada seksuaalsusest ning selle avaldumisviisidest. Kaanonilõhkujana toetan ma arvamust, et erinevad žanrid ja/või vormid ei ole mitte mingisuguses vertikaalses kvalitatiivses järjestuses. Kuid selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest. E. L.Jamesi „Viiskümmend halli varjundit“ on alguse saanud „Videviku saaga“ fanfic-ist (kirjandusteose, teleseriaali, filmi, multifilmi jne tegelaste põhjal kirjutatud kirjandus). „Videviku saaga“ ei ole ainult kirjanduslikult viletsalt kokku seatud, vaid peegeldab väga ahistavat suhet, kus naine on kannatajaks, ja lepib sellega kui millegi erilisega. E. L.James jätkas samasuguse vägivaldse suhte kirjeldamist lisades siia juurde BDSMi, ning veel halvema sõnaseadmisoskuse. Ja siis tehti sellest film, et saaks naiste vastast vägivalda veel enamate meediumite vahendusel inimesteni viia.

Ma soovitan seda filmi ainult sellises eas inimestele, kes armastavad iseendid ja on vaimselt piisavalt tugevad, et vajadusel enda eest seista, sest iga viies naine saab kodus peksa ja ainult 1-2% vägistamistest jõuab politseini.

Meie raamatukogus on triloogiale järjekord, aga hea meelega lisame sinna ootajaid veel juurde. Filmi kohta saate törtsu tõsisemat juttu lugeda siit, ja BDSMi praktiseeriva naise arvustust siit. Hirmnaljakate arvustuste kokkuvõte avaldati ka Buzzfeedis.

Liis Pallon

 

“Kõiksuse teooria” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 11/02/2015 at 21:02

Tuukrikell ja liblikas“ jälgib ümbritsevatThe-Theory-of-Everything-Poster-2 maailma halvatud inimese silmade läbi. Ennast sellisesse olukorda panna, nõuab suurt empaatiat ja eneseületust. Veel palju rohkemat nõuab abitu inimese kõrval olemine. Eneseohverdus on teema, mis kõnetab paljusid vahetult.

Filmis „Kõiksuse teooria“ on keskseks tegelaseks Jane Wilde Hawking. 1965. aastal abiellus ta Stephen Hawkingiga, kellel oli diagnoositud amüotroofne lateraalskleroos ja antud vaid mõned aastad elada. Abielus olid nad kolmkümmend aastat. Selle aja jooksul kirjutas Stephen oma olulisemad akadeemilised tööd, milles nihutas inimmõistuse poolt kombitud piire nii ajas kui ruumis, mis tõi talle tuntuse kogu maailmas. Jane’i toetava naise roll ületab samuti inimvõimete piire. Ühes varasemas filmis „Hawking“(2013) võrdleb Stephen end imikuga, kes on täiesti sõltuv ümbritsevatest inimestest. Millist „emaarmastust“ nõuab abitu olend, kelle ambitsioonideks on lisaks täis kõhule ja hoolitsusele veel töö maailma mainekaimas ülikoolis, normaalne pereelu, mille hulka kuuluvad järglased (3), senise teadusliku maailmapildi muutmine, alustades universumi tekkemehhanismidest, olla haiguse kiuste erksa vaimuga ning arenemisvõimeline ja jääda ellu? See on reaalsus, mis sunnib pidevalt tegema ennastsalgavaid valikuid. See on lõputu voog musta augu suunas, milles osakese väärtused lähenevad paratamatult punktmassile. Kuna nii suuri jõude raske mõista, on lausa võimatu anda neile hinnangut, nagu võõraste eraelude puhul ikka. Võib vaid öelda, et ilma selle ohvrita oleks inimkond ühe geeniuse võrra vaesem.

„Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!“ (1 Korintlastele 13:2)

vlcsnap-2014-11-06-00h44m07s54

Film on tehtud Jane Wilde Hawkingi raamatu „Travelling to Infinity: My Life with Stephen“ põhjal. Väga huvitatud võivad sellele Tallinna järele minna. Stephen Hawkingit võib lugeda nii eesti kui inglise keeles.

Sander Kaasik

“Murdmatu” Cinamonis

In raamatukava on 04/02/2015 at 21:19

murdmatufilmKui filmi või raamatu reklaamlauseks on “Tõsielusündmustel põhinev!”, siis enamjaolt on mu esimene reaktsioon: “Phähh, kas autoritel — kirjanikel/stenaristidel — siis omal fantaasiat polegi!”. Aeg-ajal ma siiski selliselt reklaamitud asju loen ja/või vaatan ning kuna mu ootused on niivõrd mudas, siis ei pea ma ka pettuma, küll aga tuleb vahetevahel ette rõõmsaid üllatusi.

Seda filmi ei ole ma veel katsetanud, aga tutvustus kõlab:
Oscari võitja Angelina Jolie lavastatud “Murdmatu” (“Unbroken”, 2014) jutustab olümpiasportlasest ja sõjakangelasest Louis Zamperinist, kes koos kaasvõitlejatega elas teises maailmasõjas üle lennuõnnetuse ning 47 päeva päästeparvel keset Vaikset ookeani. Mehed pääsesid küll merelt, kuid langesid Jaapani sõjavangi ning kannatasid aastaid karmis vangilaagris. Laura Hillenbrandi ülipopulaarsel samanimelisel bestselleril põhinev film toob suurele ekraanile uskumatu ning inspireeriva tõestisündinud loo üliinimlikust visadusest.murdmaturaamat
“Murdmatu” peaosas kehastab Louis Zamperinit noor Briti näitleja Jack O’Connell, kaasa teevad ka Domhnall Gleeson, Jai Courtney, Garrett Hedlund jpt. Režissöör ja produtsent Angelina Jolie filmi stsenaariumi autoreiks on teiste seas ka kultuslikud filmitegijad vennad Ethan ja Joel Coen (Ei ole maad vanadele meestele, 2008) ning operaator üks Hollywoodi enimhinnatumaid ja legendaarsemaid kaameramehi Roger Deakins (Skyfall, 2012), kes on Oscarile kandideerinud koguni 11 korral.
Filmi tõlkis Piret Nukki.
Tegijate valik on küllalt huvitav ja see, et tõlkija on eraldi välja toodud, on mu meelest ka üks lootustandev märk, seda enam, et selle tõlkija kohta olen ma netis vaid kiidusõnu kohanud.

eertafgaanidevangLaura Hillenbrandi raamatuid meie raamatukogus pole, aga tutvuda saab tema kodulehega. Ja egas sõjamälestustest, olgu siis rohkem ilukirjanduslikumas vormis või pigem dokumentalistikasse kalduvatest, puudu tule. Kui minu käest teise maailmasõja aegse või järgse kohta kirjandust küsitakse, siis eesti autoritest on minu TOP 3 Juhan Peegli “Ma langesin esimesel sõjasuvel”, Arvi Korgi “Neli musketäri” ja Ants Eerti “Afgaanide vang”.

Tiina Sulg