Raamatukava

Archive for 29. mai 2015|Monthly archive page

“Alandlikkus” esmaspäeval, 1. juunil kell 21:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 29/05/2015 at 09:01

alandlikkusfilmFilmi tutvustus: Kuulus, edukas ja andekas, kuid juba “parim enne möödas” näitleja Simon Axler on jõudnud oma elus punkti, kus kõik edasine tundub lootusetu. Pärast ebaõnnestunud enesetapukatset taastusravil olles kohtub ta oma sõprade suureks sirgunud tütrega, kes annab ta elule uue mõtte. 25. aprillil 75-aastaseks saanud Al Pacino kehastab meisterlikult vananevat gigolot, kelle moto “Maailm on lava ja mehed-naised kõik vaid näitlejad,” tundub peegeldavat elu siiski väga täpselt. Teistes rollides teevad kaasa Greta Gerwing, Dianne Wiest, Kyra Sedgwick ja Dylan Baker. Film on lavastanud Barry Levinson, kelle tuntumad filmid on 1980. aastatel valminud “Vihmamees” ja “Tere hommikust, Vietnam”. Filmi aluseks on Philip Rothi 2009. aastal ilmunud samanimeline romaan. “Alandlikkus” (The Humbling, 2014) on viies Philip Rothi romaani või novelli ekraniseering. Tema teoseid on tunnustatud arvukate kirjandusauhindadega juba üle 50 aasta. Philip Roth võitis 1998. aastal Pulitzeri auhinna romaaniga “Ameerika pastoraal”, mis ilmub kirjastuselt Varrak eesti keeles 2016. aasta alguses.alandlikkusraamat

Philip Rothi looming ei ole just minu tassike teed, aga lugege ja katsetage, kuidas teile istub, seda enam, et valikut on, nii eesti, inglise, vene, saksa kui soome keeles.

Treiler:

Tiina Sulg

„No-Big-Silence ja Kosmikud: Kuidas kuningas kuu peale kippus” kolmapäeval, 27. mail kell 00.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/05/2015 at 10:32

prantsusemuinasjutteSüdaöine muusikasoovitus unetutele. See on suurepärane näide, kuidas muinaslood ka tänapäeval kuhugi ei kao vaid järjest uusi ilmeid võtavad. „Kuidas kuningas kuu peale kippus” on Joachim Knauthi kirjutatud näidend, mis põhineb Lääne-Euroopas tuntud muinaslool. Esimest korda ilmus see muinasjutt eesti keeles sarjas “Saja rahva lood” raamatus “Prantsuse muinasjutte”.kuidaskuningaskuupealekippus

1976. aastal valmis ETV-s samanimeline telelavastus.

2004. aastal ilmus omakorda ansamblitel „Kosmikud” ja „No-Big-Silence” lavastuse muusikast samanimeline album.

kosmikudnobigsilenceÜle pika aja otsustas Eesti Televisioon korrata omaaegset kultuslikku lastelavastust, aimamata, et nii antakse tõuge ühe omanäolise plaadi sünnile. 1976. aasta lavastuse muusika autor Peeter Volkonski oli kiirelt nõus uue projektiga ühinema. Vanadel aegadel mängisid lood sisse Ruja muusikud, nüüd musitseerivad Kosmikud ja No-Big-Silence, külalistena teevad kaasa Peeter Volkonski, Peeter Malkov, Hele Kõre ja DJ Sinda. Filmis vahelduvad laulude uued versioonid vanadega, lisaks intervjuud tegijatega.

Anu Amor-Narits

„Bettie läheb ära” kolmapäeval, 27. mail kell 21.30 ja laupäeval, 30. mail kell 23.35 ETV2-s

In raamatukava on 25/05/2015 at 10:16

bettifilnmETV2 kolmapäevases Maailma kino sarjas seekord prantsuse elegantne film, mille žanriliselt võib liigitada korraga draama, komöödia kui road-movie kategooriasse.

Küpses keskeas, kuid endiselt võluv Bettie jääb äkitselt ilma armastusest ning ka tema restorani rahaline seis muutub järjest halvemaks. Mida oma eluga peale hakata? Ta istub oma Mercedese rooli, et end veidi tuulutada. Väikesest sõidust kujuneb aga välja seiklusterohke reis, täis ootamatuid kohtumisi. Nende seas tuleb suhteid parandada heitliku iseloomuga tütre Murieli ja tütrepoeg Charlyga, osaleda endiste misside galaõhtusöögil ning osata kaarti lugeda kesk tundmatuid külasid ja kiirteid. Üllatuslikult juhtub kõige selle käigus nii mõndagi positiivset ja Bettie ees avaneb peagi uus silmapiir…bettifilm

Mainimata ei saa jätta, et peaosalise rollis on prantsuse filmi esidiiva Catherne Deneuve.

IMBd-s on film saanud 6,4 punkti.

minuprantsusmaaMõned filmi näinud hoiatavad, et filmi vaatamisega võib kaasneda vastupandamatu soov sõita Prantsusmaale. Kuna Prantsusmaast kui väga paljude romantikute reisisihist on ilmunud hulgaliselt raamatuid, siis lõpetuseks mõned soovitused ka kirjanduse maailmast.provence

Eia Uus „Minu Prantsusmaa”.

prantsusmaakokaraamatPeter Mayle „Provence: väike välimääraja”.

Prantsuse kokakunsti valdkonnast võiks soovitada näiteks Marianne Kaltenbachi „Prantsusmaa. Rännakud läbi kokakunsti”.

Anu Amor-Narits

“Aerosmith Rocks Donington 2014” kinos Ekraan esmaspäeval, 25. mail kell 19.

In raamatukava on 21/05/2015 at 16:12

Rokk-kontsert kinos — “Aerosmith Rocks Donington 2014″ kinos Ekraan ja Tallinnas Coca-Cola Plazas, 25. mail kell 19.

PromopiltTutvustus kinokavast: 2014. a Inglismaal Leicestershire’i Donington Parkis filmitud kontserdil tõestas Aerosmith taas kord, et oskab publiku rokkima panna. Klassikalised hitid, nagu „Livin’ on the Edge“, „Last Child“, „No More No More“, „Come Together“ ning paljud teised jõuavad fännideni tõelise audiovisuaalse maiuspalana.

aerosmith_poster_2007Rokilegend külastas 2007. aaastal ka Eestit maailmaturnee «World Tour 2007» raames. Kahjuks ise kontserdile ei jõudnud, kuid tagasiside tuttavatelt oli igati positiivne. Seda enam oleks huvitav jälgida eelmise aasta Downtown festivalil salvestatud kontserti kinoekraanilt, kuigi väikse eelarvamusega hinges, sest ühe õige rokk-kontserdi feelingu saamiseks peaks ikka ise kohapeal olema. Vähemalt lubavad Forum Cinemas kinod võimsat heli, nii et peaks jääma tunne, et oled live-kontserdil esireas.

Eelsoojenduseks tasub tutvuda Aerosmithi ametliku kodulehega ning tulla vaatama Tartu Linnaraamatukogu näitust „Klassikaline rokk vs digitaalne pop” (26. juunini IV korruse fuajees). Otse loomulikult tasub ka tuhlata oma muusikariiul (või nutiseadmes) ning panna mängima mõni Aerosmithi plaat.

Tutvustus Postimehes.

Klaari Tamm

“Nordic Noir. Skandinaavia teledraama võidukäik” kolmapäeval, 20. mail kell 22.30 ETV-s

In raamatukava on 18/05/2015 at 10:21

“Nordic Noir. Skandinaavia teledraama võidukäik” (Nordic Noir the Rise of Scandi Drama, USA 2014)

nordicfilmLars Hogéuse dokumentaalfilmis analüüsitakse, miks on Skandinaavia teledraamad muutunud ingliskeelses maailmas nii populaarseks, et neid ollakse nõus vaatama subtiitritega ja neist tehakse ridamisi uusversioone. Mida näevad teiste maade televaatajad neis lugudes?

Kas kütkestab neid Skandinaavia vaim ja temperament või hoopis süngus? Mis jääb järele skandinaavlaste algsetest kavatsustest ja mis juhtub, kui teiste maade filmitegijad püüavad jäise Põhjala inimesi tõlgendada? Filmis räägivad oma tegelaskujudest näitlejad, sõna saavad stsenaristid ja produtsendid ning oma muljeid jagavad Briti televaatajad.

Nagu ma aru saan, tulevad jutuks nii skandinaavlaste endi tehtud sarjad (n “Sild”, “Kuritöö”) kui põhjamaade krimiautorite teoste põhjal tehtud sarjad (n “Wallander”).

Siia juurde võiks meenutada ka mõnda Eesti põnevus- ja/või krimisarja, n “Alpimaja” või “Ohtlik lend” või “Kelgukoerad” või… mul ei tulegi rohkem meelde (guugeldamine andis veel “Keerise” ja “Viimase võmmi” ja “Kättemaksukontori” ning “Süvahavva” on mitme žanri piiril, põnevuse alla vast otsapidi läheks). “Alpimaja” puhul ma ootasin, et Indrek Hargla stsenaariumi ka raamatuks kirjutab, aga see ühest vormist teise kirjutamine ei olegi vist nii lihtne, “Süvahavva” puhul Harglal see õnnestus, aga n Kati Murutari “Ohtliku lennu” ja “Kättemaksukontori” ümberkirjutised Mihkel Ulmani stsenaariumite põhjal oli üsna nadi lugemine.

Põhjamaade krimikirjandus on juba jupp aega populaarne nii meil kui mujal. Mingi ühise katuse alla saaks ju neid panna — on suhtelist hästi välja mõeldud kuritöö ja lahenduskäik, on omanäolised, meeldejäävad ja kaasa elama panevad tegelased, kõige muu kõrval tuuakse välja tänapäeva ühiskonna valupunkte, olgu siis laiemalt või jupphaaval, üsna palju urgitsetakse psühholoogias. Seda kõige-kõigemat autorit on raske välja tuua, sest lugejad on piisavalt erinevad, et erinevad autorid endale piisava austajaskonna leiaksid. Mingi lühinimekiri siiski: Henning Mankell, Jo Nesbø, Lars Kepler, Liza Marklund, Stieg Larsson, Jens Lapidus, Jussi Adler-Olsen, Karin Fossum, Reijo Mäki, Camilla Läckberg, Erik Axl Sund.

BBC saade Skandinaavia krimikirjandusest:

Netis mälu värskendades avastasin krimisõpradele suunatud blogi https://krimisarjad.wordpress.com/

Tiina Sulg

„Wayward Pines“ neljapäeval, 14.mail kell 22 FOX-is

In raamatukava on 12/05/2015 at 07:33

waywardsariPlaneedil Maa ja Emakesel Loodusel ei ole ellujäämiseks inimest vaja, hoopis vastupidi. See on tõsiasi, mida me endale igapäevaselt ei tunnista, või ei ole sellest üldsegi teadlikud. Kui me ühel hetkel mingil põhjusel peaksime kaduma, siis läheb globaalne elu edasi – liigid tekivad ja kaovad, mandrid liiguvad, järved kasvavad kinni ja jõed uuristavad endale uusi sänge, ning tugevamad ja nutikamad jäävad ellu.

M. Night Shyamalani vändatud „Wayward Pines“ on salapärast ja müsteeriumitest ülekeev telesari, mille tegevustik leiab aset ühes pealtnäha tavapärases ja tüüpilises Ameerika Ühendriikides asuvas väikelinnas. Linnakesse saabub föderaalagent Ethan Burke (Matt Dillon), kes otsib oma kadunud kolleegi. Ärgates haiglavoodis hakkab Burke äkitselt mõistma, et selle linnakesega on midagi valesti. Ja lugu saabki alguse…

waywardraamatTelesari tugineb Blake Crouchi kirjutatud ääretult intrigeerival ja psühholoogiliselt häirival romaanitriloogial, mis tekstilisest küljest lugejat ei üllata, kuid seevastu süžeeliselt on nii meelihaaravalt ja puändirohkelt üles ehitatud, et midagi paljastamata ma rohkem selle kohta öelda ei saa. Vihjeks ongi kõige esimene lõik minu tänasest kirjutisest.

Soovitan kindlasti triloogiat laenutada eestikeelsena Linnaraamatukogust, ja lugeda Blake Crouchi kodulehekülge (blakecrouch.com), kust saab muuhulgas aimu ka „Wayward Pinesi“ teemadel kirjutatud fan-ficist.

Liis Pallon

“Ära unusta mind” pühapäeval, 10. mail kell 20:40 ETV 2-s

In raamatukava on 05/05/2015 at 17:32

Vergiss mein nicht - Poster 1Emadepäevaõhtul näitab ETV2 südamlikku tõsielul põhinevat filmi, mille peategelaseks on auhinnatud režissööri ja käsikirja autori David Sievekingi ema. Autor toob vaataja ette äärmiselt privaatse loo, mida just iga režissöör ette võtta ei julgeks.

Lugu räägib perekonnavahelistest suhetest ning elust koos Alzheimeri tõvega. mul-on-alzheimer-minu-isa-lugu

Keda teema huvitab, võib juurde lugeda näiteks Stella Braami raamatut “Mul on Alzheimer. Minu isa lugu”.

Linke lisaks:
IMBD;
Puutepunkti lugu;
Haigusest.

Treiler:

Seili Ülper