Raamatukava

Archive for 24. juuni 2015|Monthly archive page

“Kõigest Simon” neljapäeval, 25. juunil kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 24/06/2015 at 22:12

Kas poleks tore, kui inimesed work_in_progress_i_rymden_finns_inga_kanslor_106623955aktsepteeriksid sind  sellisena, nagu oled? Teoreetilistelt lähtekohtadelt on tänapäeva inimesed erinevuste suhtes üsna sallivad, kuid kõikvõimalikes sotsiaalsetes praktikates peavad pooled tegema kompromisse. Hans Asperger hakkas diagnoosima lapsi, kellel puudus lävimiseks vajalik paindlikkus.

Filmi peategelasel Simonil on Aspergeri sündroom. Kuna tema vanemad ei adu reegleid, millele Simoni maailm toetub, peab ta kolima oma venna Sami, ainsa inimese juurde, kes suudab Simoniga kontakti saavutada ka siis, kui viimane on end maailmale sulgenud. Kahjuks ei lepi Sami elukaaslane Frida reaalsusega, milles Simon noorpaari eraellu jäägitult sisse tungib. Ilma Fridata kaotab Sam toetuspunki ega suuda seda enam pakkuda ka oma väikevennale; mõlema maailm on tasakaalust väljas. Simon asub otsima oma vennale ideaalset kaaslast, kes salliks ka tema enda iseärasusi. Otsingute käigus leiab ta kellegi, kes ei suuda diagnoosist hoolimata kohelda Simonit leige tolerantsusega, vaid hakkab tema mugavustsooni lõhkudes ümber sättima detaile, mis noormehe elu häirivad ega lase tal olla kõigest Simon.

tumblr_lj5evhxd5n1qzjfslo1_500

Spoiler! Vaata politseiauto tagaistmele.

Filmi kohta saab lugeda IMDB-st. Aspergeri sündroomi kohta Vikipeediast ja Postimehest. Ravivõimalusi võib leida Tove Janssoni jutust „Nähtamatu laps“.

Sander Kaasik

„Jurassic World: Sauruste maailm” kinodes Cinamon ja Ekraan

In raamatukava on 20/06/2015 at 08:45

jurassicworldFilmi tutvustus kinokavas: Veidi rohkem kui kaks aastakümmet on möödas ajast, mil maailma kinodesse tormas Steven Spielbergi “Jurassic Park”. See legendaarne film rääkis teadlaste katsest avada loomaaed, mille asukaiks eelajaloolised saurused. Alles nüüd, filmis „Jurassic World: Sauruste maailm” saame esmakordselt näha dinosauruste parki just sellisena, nagu seda 1993. aasta filmis avada ei suudetud. Ekstsentrilise miljardäri John Hammondi unistus on nüüdseks teostunud ja tuhanded külastajad uudistavad ainulaadset parki täis lendavaid ning ujuvaid lihast ja luust dinosauruseid, üks suurem ning hirmuäratavam kui teine. Sauruste enneolematutesse mõõtmetesse ja võimetesse on oma panuse lisanud teadlaste geenimanipulatsioonid. Kuid ka seekord ei jää emakese loodusega mängimine karistamata. Vallandub kaos, mis seab ohtu kõigi külastajate turvalisuse – valla on pääsenud kõige ohtlikum pargiasukas…

Treiler:

Jurassic ParkLegendaarse omaaegse kassahiti „Jurassic Park” (1993) ning selle järje „Kadunud maailm” (The Lost World; 1997) aluseks on samanimelised Michael Crichtoni (1942-2008) raamatud. Praegu kinodes linastuv film on juba sama sarja neljas osa, kuid kahe viimase filmi puhul on üksnes edasi arendatud kirjaniku loodut.

Ingliskeelsena on raamatukogus  nii „Jurassic Park”  kui ka „The Lost World”, lisaks tavaversioonile ka mugandatud/lihtsustatud nn tasemelugemis- või lektüüriraamatud “Jurassic Park” ja “The Lost World” ning filmi põhjal kirjutaud “Jurassic Park III”.

Sauruste parkEesti keeles on ilmunud sarja avaraamat „Sauruste park” (Kupar 1994). Minu esma- ja ainukohtumine selle raamatuga oli teismelisena ühel suvisel varahommikul, kui olime sõbrannadega terve öö üleval olnud, nii et hommikul ei tulnud enam und ja võtsin kätte oma vennale kingitud raamatu. Praeguseks on sellest meelde jäänud ainult üksainus õudne stseen, mis kirjeldab seda kuidas pimedaks jäänud inimene saab aru, et soe ja libe mass ta kätel on ta enda sisikond. Ei tea, kas süüdi on raamatus kasutatud sündmuste detailne kirjeldamislaad või minu unine olek või hoopis midagi kolmandat, kuid taolised techno-thrillerid ja üldse ulmekirjandus laialdasemalt pole siiski minu jaoks.

Jurassic Park IIIFilmidest olen samuti näinud üksnes sarja avalugu, kuid siiski tekib soov minna vaatama ka kõige uuemat osa, et näha kuidas ajas on see salapärane sauruste park muutunud (eelkõige tehniliselt). Eriti suur kiusatus tekib siis, kui olen silmanud Jurassic World ametlikku kodulehte, mis tekitab tunde, et oled sattunud reaalsete dinosauruste teemaparki.

Klaari Tamm

“Inglise aiad läbi sajandite” laupäeval, 20.06 kell 9.00 ETVs

In raamatukava on 17/06/2015 at 19:44

Inglismaa aiad“Inglise aiad läbi sajandite, 2/4: 18. sajand” (Alan’s Garden Secrets, Inglise 2010) laupäeval, 20.06 kell 9.00 ETVs, kordus 21.06 kell 13.00 ETVs.

Tutvustus. Laupäeva hommikuti toob neljaosaline saatesari „Inglise aiad läbi sajandite” meie ette inglise aedade kõrghetked ja tutvustab maastikupilti muutvaid tippaednikke. Suurbritannias on ligikaudu 4000 aeda, mida peetakse riiklikuks/rahvuslikuks vaatamisväärsuseks. Koos professionaalse aednik Alan Titchmarshiga külastakse iga nädal üht suurejoonelist inglise aeda, mis on tavaliselt jäänud üldsuse pilkudele varjatuks. Neid aedu on mõjutanud mingi kindel ajajärk inglise aiakujunduse ajaloost. Saatesarja kohta võib lugeda täpsemalt 13. juuni Postimehe Arterist.1001 gardens

Teises osas tutvustab Alan meile Buckhinghamshire’is asuva Stowe mõisapargis uut, pöördelist maastikukujundusstiili – loodusliku ilmega inglise parki. Hüljatud on eelmise sajandi geomeetrilisus. Kim Wilkie näitab, kuidas neid põhimõtteid kasutada 21. sajandi haljastuses.

unistuste-aiad-inglismaalStowe mõisapark (Stowe Landscape Gardens) leiab ära märkimist ka raamatus „1001 Gardens You Must See Before You Die” (New York 2007; lk 319) ühe 18. sajandi mõisapargi suurejoonelisema näitena. Penelope Hobhouse raamatust „Aianduse ajalugu” (Varrak 2006, lk 211) loeme, et Stowe aedade loomisel mängis olulist rolli nende looja lord Cobhami ja peaministri sir Walpole´i omavaheline tüli. Nimelt valis Cobham oma aiad paigaks, kus tõmmata teravdatud tähelepanu Walpole´i poliitilise moraali puudumisele. Näiteks asetas ta varemetena ehitatud Tänapäeva Vooruse templisse peata kuju, et väljendada ühiskondliku elu hetkeolukorda.aianduse ajalugu

Raamatukogust võid leida mitmeid Inglismaa parke ja aedu tutvustavaid raamatuid ning ajakirju. Väikse valiku üksnes Inglismaa aedadele pühendatud raamatutest leiad siit:
The Garden* Victoria Parmas „Unistuste aiad Inglismaa” (Ajakirjade Kirjastus 2012);
*Ann Tenno „Inglismaa aiad: fotoalbum” (Tallinn 2000);
*Jane Fearnley-Whittingstall „The Garden : an English Love Affair : One Thousand Years of Gardening” (London 2002);
* George Carter „The New London Garden” (London 2000);
* ”Der Englische Garten zu Wörlitz” (Berlin 1987).

Leia raamatukogust sobiv raamat ning asu Inglismaa aedu avastama!

Klaari Tamm

„Must luik” esmaspäeval, 15. juunil kell 23.00 TV3s

In raamatukava on 14/06/2015 at 14:52

mustluik„Musta luige” (Black Swan, 2010) tutvustus: Nina (Natalie Portman) on New York City balletitrupi baleriin, kelle kogu elu kuulub tantsule. Ta elab koos oma eks-baleriinist ema Ericaga (Barbara Hershey), kes toetab oma tütre püüdlusi haiglase pühendumusega. Kui teatri kunstiline juht Thomas Leroy (Vincent Cassel) otsustab vabaneda priimabaleriinist Beth MacIntyre’st (Winona Ryder), et alustada uut hooaega ”Luikede järve” ning uue staariga, osutub tema esimeseks valikuks üllatuslikult just Nina. Aga tal on tõsine rivaal: San Franciscost saabunud uus tantsija Lily (Mila Kunis), kes suudab Leroyle kiiresti muljet avaldada. ”Luikede järv” nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist Valget Luike, ent samas sensuaalset ja pahelist Musta Luike. Nina sobib Valge Luige rolli ideaalselt, aga Lily on otsekui kehastunud Must Luik. Kahe baleriini rivaalitsemine muutub aga iseäralikuks sõpruseks, mille mõjul hakkab Nina uurima oma varjupoolt sellise innuga, et see ähvardab tüdruku hävitada.

mustluikposterSelle filmi kohta on väga raske sõnu seada, sest seda peab ise nägema ja tunnetama. Usun, et külmaks ei jää keegi, kuigi see pole just kerge film ning ei pruugi paljudele meeldida. Ometi annab see jõuliselt, hullumeelsuse piiril, edasi traditsioonilise hea ja kurja võitluse, seda nii tiheda baleriinide omavahelise konkurentsi kui ka oma sisemise võitluse tingimustes. Öeldakse, et tipus on tihti külm ja üksildane, kuid vahel võib see olla lausa hukutav… Kas kõik see higi, pisarad ja veri on alati väärt küünlaid tordil?

Seda parima naispeaosa Oscari ja Kuldgloobuse võitnud filmi tasub mitu korda (üle) vaadata, kuid kindlasti mitte konkreetselt balletimaalima tutvustava filmina, mille peale ka mina algul kinno seda vaatama läksin. Ühes oma intervjuus  ütles Eesti esibaleriin Age Oks, et kogu see film on suur fantaasia, nii need asjad ikka reaalselt teatris ei käi. Õnneks! Samas, olgu see meile kõigile meeldetuletuseks, et äärmused pole kunagi head ning seda ei tasu nõuda ka oma lastelt nagu filmis tehakse.

sininekõrbKui teleekraanil jääb film nägemata, siis vaata filmi raamatukogus kohalkasutusena.

Kui aga soovid teada saada, milline on esibaleriini elu tegelikult, siis leia muusikaosakonnast balletialast kirjandust või vaata Kaie Kõrbist dokumentaalfilmi „Sinine kõrb”.

Mõningaid filmiarvustusi blogides:
Südamelähedaselt;
Filmisahtel;
Malcolmi filmiblog.

Klaari Tamm

„Puhastus” pühapäeval, 14. juunil kell 23.15 TV3-s

In raamatukava on 05/06/2015 at 13:11

puhastusMa ise olen hoolega hoidunud sellest loost nii raamatu, filmi kui teatrietenduse kujul, aga siin me püüame juhtida tähelepanu erinevatele kirjandusega seotud asjadele, et kõigil oleks võimalik valida ja ise otsustada. Kui te ei kuulu nende 18 137 inimese hulka, kes 2012. aastal Eesti kinodes filmi vaatamas käisid, on nüüd võimalus. Arvustused, mida lugenud olen, väidavad, et teist korda seda küll vaadata ei tahaks, samuti pakutakse, et võiks olla keelatud alla 18 aastastele, ehkki ametlik piirang Soomes oli 16. Meil oli vanusepiiranguks kõigest 14 aastat.

press_sofi_2008_1-1024x682 2012. aasta septembris esitas Soome filmi Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia välja antavale Oscari auhinnale, kuid lõppnimekirja see ei jõudnud.

Filmi auhindu näete siit.

“Puhastus” (soome “Puhdistus”) valmis 2012. aastal Soome-Eesti koostöös, režissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni  2008. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSV-s Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. See on Oksaneni Eesti lähiajalugu käsitleva neljaosalise sarja teine raamat.

2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari, see on võitnud 2008.a Finlandia kirjandusauhinna, 2009.a Runebergi kirjandusauhinna, 2010.a Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ja Prix Femina étranger’i.

puhastus raamatErkki Bahovski arvustus filmile.

Filmi saab laenutada ka raamatukogust, samuti on olemas raamat Jan Kausi tõlkes.

Kaja Kleimann

„Reis maakera südamesse” kolmapäeval, 10. juunil kell 21.30 Kanal 12-s

In raamatukava on 05/06/2015 at 12:51

journey_to_the_center_of_the_earth_3d_ver3Kui suvel üldse ennast teleka ette seada, siis tõenäoliselt just selliste kergete filmide vaatamiseks. Lennukas seiklus ”Reis maakera südamesse” on maailma esimene täispikk digitaalne 3D-mängufilm, mis paiskab vaataja otse sündmuste keskele. Filmi tegemiseks kasutati tehnika viimast sõna, samu kaameraid, mille abil valmib lavastaja James Cameroni 2009. aasta detsembris esilinastunud 3D-ulmeseiklus “Avatar”. Seiklusfilm näitab lugu teadlasest Trevor Andersonist (Brendan Fraser), kes satub koos oma vennapoja Seani ning nende kauni kohaliku teejuhi Hannah´ga tormi eest varjudes lõksu. Ainus pääsetee on liikuda üha sügavamale koopa sisemusse. Pärast pikka kukkumist leiavad nad end paigas, mis vastab täpselt kunagi Jules Verne´i samanimelises romaanis kirjeldatule! Suured lihasööjatest taimed, hiiglaslikud lendpiraajad ning

(left to right) Anita Briem stars as ÒHannahÓ, Josh Hutcherson stars as ÒSeanÓ and Brendan Fraser stars as ÒTrevorÓ in New Line CinemaÕs release of Eric BrevigÕs JOURNEY TO THE CENTER OF THE EARTH. PHOTOGRAPHS TO BE USED SOLELY FOR ADVERTISING, PROMOTION, PUBLICITY OR REVIEWS OF THIS SPECIFIC MOTION PICTURE AND TO REMAIN THE PROPERTY OF THE STUDIO. NOT FOR SALE OR REDISTRIBUTION.

hirmutavad dinosaurused. Maakera südames hoogustub aga vulkaaniline tegevus ning rändurid peavad leidma kiiresti pääsetee, sest aeg on otsa lõppemas.

Ilma filmi nägemata on muidugi raske öelda, kui palju sellel tegelikult Jules Verne’i romaaniga pistmist on (teejuhiks igatahes ei ole raamatus kaunis tütarlaps, vaid Hans). Filmi hinne imdb.com-is ei ole väga kõrge, 5.8 palli, aga väga vähe seda ka ei ole. Film on ka mõningatele auhindadele nomineeritud, võitis ainult muusika eest. Tunnustatud on näitlejaid ja nende ansamblimängu, eriti kiita on aga saanud Josh Hutcherson,  keda me kõige rohkem teame ilmselt Peeta osatäitjana „Näljamängude” triloogiast. 1992. aastal sündinud näitlejal on praeguseks kirjas 42 filmirolli, 19 nominatsiooni ja 14 erinevat auhinda. ostakodukas_130610083

Kardetavasti on kogu film siiski rohkem noorte vaatajate jaoks, kahtlane, kas täiskasvanutele see erilist huvi pakuks.

Raamat on raamatukogus täiesti olemas.

Kaja Kleimann

“Näitleja Joller” reedel, 5. juunil kell 00.00 ja pühapäeval, 7. juunil kell 13.00 ETVs

In raamatukava on 03/06/2015 at 17:03

jollerSeda filmi on vist kõik korda mitu näinud. Mäletan eredamalt ühte lapsepõlvevaatamist, kui ma sain aru, et ma suuremast jaost aru ei saa, aga köitis ikkagi, ja ühte kolledžiaegset vaatamist, kus ma püüdsin seda Eesti teatriloo kontekstis vaadata.

1960. a valmis Eesti Televisiooni esimene mängufilm — “Näitleja Joller”. Filmi aluseks oli Voldemar Panso samanimeline jutustus, käsikirja autor oli Jüri Järvet ning režissöör-lavastaja Virve Aruoja. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt.

järvetraamatKõrvale lugeda oleks soovitada Voldemar Panso raamatuid ja raamatuid Voldemar Pansost, aga kuna Panso suurus on mulle kuidagi kaugeks ja pisut arusaamatuks jäänud, siis mina loeksin esmalt Jüri Järvetist ja Jüri Järvetilt.pansoraamat

Filmis kõlanud laulu sõnad.

Lisalugemiste viide Eesti Filmi Andmebaasi lehelt.

Lõika-kleebi harjutus Panso ja Järveti häältega:

Tiina Sulg

“Kirjanduse aeg: Prima Vista. Andrei Makarevitš – Artemi Troitski” 1. juunil kell 23.00, 3. juunil kell 21.05 ja 4. juunil kell 11.00 ETV2-s

In raamatukava on 01/06/2015 at 15:11

Prima Vista kirjandusfestival sai küll läbi, aga neile, kes mitmes kohas korraga ei suutnud olla, tuuakse mõned palad telepurgi vahendusel koju kätte.

primavista1Kirjandusfestivali Prima Vista 2015 vestlusõhtul ”Vabadus kunstis ja kunst olla vaba” jutlevad ajakirjanik Artemi Troitski ja multitalent Andrei Makarevitš — muusik, poeet, helilooja, kunstnik, telesaatejuht ning produtsent, legendaarse bändi Mašina Vremeni looja, laulude autor ja laulja. Vestlus salvestati TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 6. mail 2015. Režissöör Mati Kark, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Kadi Priske.

Üks lugu Mašina Vremenilt

Tiina Sulg