Raamatukava

Archive for 29. sept. 2015|Monthly archive page

“Minu Leninid” kolmapäeval, 30. septembril kell 19.30 ETV2s

In raamatukava on 29/09/2015 at 12:14

minuleninidplakatFilm suurte ideedega, tohutu tegutsemistahte ja susserdamisandega mehest — Aleksander Keskülast.

Mind on mitu päeva vaevanud mõte: “Kas minu vanavanaisa kirves on ikka veel minu vanavanaisa kirves, kui sel on 7 korda vart ja 3 korda pead vahetatud?” Kuidas see seostub 1997. a. Hardi Volmeri käe all valminud filmiga “Minu Leninid”? Mitut pidi. Kui palju ajaloolist tõde peab ühes ajaloolises romaanis või filmis olema, ilma et see muutuks pseudo- või alternatiivajalooks? Tühikute täitmine ilukirjanduslike võtete või fantaasialennuga on ju ka korralikus ajaloolises romaanis/filmis lubatud. Ulmekirjanduses on levinud probleemipüstitus, et kui palju võib inimesel organeid vahetada, et tegu oleks veel sama inimesega. Aga asendada inimene tervikuna ja lasta teistel arvata, et tegu on ikka sama inimesega? Kui teised sellest sajandi möödudes teada saavad, mida see suures plaanis muudaks?

Lisalugemist:minuleninidfilm
Sulev Teinemaa “Ajalugu ja müstifikatsioon” TMKs,
Kaido Jaanson “”Minu Leninite” tõed ja valed” Postimehes,
Tarmo Teder “Minu Leninid” Eesti Päevalehes,
Mart Kuldkepp “Aleksander Kesküla kirjandustegelasena” Keeles ja Kirjanduses.

ETV arhiivis on 1988. a. valminud Hannes ja Renita Lintropi portreefilm Hardi Volmerist — “Meie aja kangelane”.

Eks ikka ole tore sutsu vanemaid Eesti filme vaadata, et kui noored ja ilusad (ja vahel ka, et elusad) kunagised lemmiknäitlejad olid :) Otsisin, et kas on kusagil üleval umbes sellest ajast pärit salvestust Üllar Saaremäe pungi-esinemisest Untsakatega. Ei leidnud. Olgu selle asemel Üllar Saaremäe punklaulupeol anarhiast laulmas. Pikem video on kuhugi haihtunud, aga las olla niipaljukestki:

Tiina Sulg

 

 

 

“Roger Waters – The Wall” teisipäeval, 29. septembril kell 20.00 Ekraanis

In raamatukava on 28/09/2015 at 16:45

Tore, et Ekraan jätkab dokumentaalfilmide näitamist.

Saatesõnad kontsertfilmi levitajalt:

pinkfloydfilm“Meil on au esitleda bändi asutajaliikme Roger Watersi The Wall Live tuurifilmi, mis on üles võetud kolmes eri linnas ja kahel eri kontinendil. Tegemist on tõeliselt lummava ja massiivse linateosega, mis leiab aset ligi 150-meetri laiusel laval, kuhu on lavameistrid taasloonud ka kurikuulsa polüstüreenplokkidest müüri. Enneolematult grandioosne lava-show meenutab vaatajaile 70ndate rock’n’rolli utoopilisi mõõtmeid ja toonast loomingulist julgust.”

Minu meelest on Pink Floydi muusika ajaproovile kenasti vastu pidanud ja kõlab täna sama mõjuvalt kui aastakümneid tagasi.

Viiteid lugemisvarale leiab sellest postitusest ja muusikanäitena hoopis üks Pink Floydi kaverdamine.

Tiina Sulg

„Marslane“ alates reedest, 25. septembrist Ekraanis ja nädal hiljem Cinamonis

In raamatukava on 23/09/2015 at 23:19

Kinolinadele on jõudmas Andy Weiri debüütromaani ekraniseering. Tegemist on kosmoserobinsonaadiga ehk botaanik-mehaanikainsener Mark leiab end uhutuna kaugele supermarketitest ja sõbralikest nägudest, ökosüsteemist ja hingatavast atmosfäärist. Elektrotehnikust ema ja osakestefüüsikust isa perekonda sündinud ulmefriik peaks suutma ka kõige norivamale lugejale ära seletada, kuidas kosmoses ellu jääda. Loomulikult on võtmeks meie rohelised sõbrad. Huvitav, kuidas oleks olukorra lahendanud zooloogiakalduvustega mehhatroonik?

martian-gallery5-gallery-image

Loo usutavusele esitab väljakutse hoopis kangelase keskmisest tugevam psüühe. Kui lootusetu olukord esmapilgul ka ei tundu, leidub teoses huumorit. Usutavus ongi üsna pessimistlik taotlus. Teadupärast on kõik inimese väikesed tugevused rakendatud tema suurte nõrkuste ette. Seepärast kihutamegi kosmoselaevas, ega rahuldu künas loksumisega. Õnnekombel paistab autor imedesse uskuvat. Võib vist loota, et lõpuks saabub keegi, kes päästab intelligentse ja iseseisva inimese kõledast üksindusest, kuhu ta ennast miskipärast viinud on.

384bff5442205052f19dcc2484551ac17be549fe.jpg__846x0_q80

Raamat on värskelt tõlkes loetav, järjekorda saab ennast panna siin. Huvi äratamiseks soovitan lugeda arvustust.

Sander Kaasik

„Labürindijooksja: Põlenu katsed“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 17/09/2015 at 11:34

põlenukatsedfilmOn aeg jätkata „Labürindijooksja“ saagat (no kui „Videvikku“ juba saagaks nimetatakse, siis võib ju millelegi sisukamale samasuguse nimetuse külge haakida, kas või haaknõelaga!).

Kinodesse on jõudnud James Dashneri romaani „Põlenu katsed“ filmiversioon. Nii nagu esimesele sünnile aitas kaasa Wes Ball, teeb ta seda ka seekord. Kogenematu režissöör, kuid loodetavasti pakub Dashneri düstoopiline ja fantastiline maailm talle piisavalt ainest, et areneda ja kasvada. Peaosadesse on valitud Dylan O’Brien, Ki Hong Lee ja Kaya Scodelario – kõik noored, kes alles oma näitlejatee alguses. „Põlenu katsed“ algab sealt, kus esimene osa lõppes – labürint on jäetud selja taha ning loodetakse normaalsesse ellu tagasi pöördumist. MOOLOKil on aga muud plaanid. Kuidas tulevad noored toime uue hea ilmaga, reetmise ja üksiolekuga – selle peab kino mõnusas mugavas toolis igaüks ise välja selgitama.

Saaga kolmas osa „Labürindijooksja: Surma ravim“ jõuab loodetavasti ka paari aasta jooksul ka vaatajateni.

põlenukatsedraamatJames Dashneri „Labürindijooksja“ (2009) oli minu jaoks esimene kokkupuude nn. poistekirjandusega – vanema valge mehe poolt noorele valgele mehele kirjutet tekst, mis peaks aitama tal oma puberteedieaga paremini kohaneda. Esimene osa oli enam-vähem loetav, kui heita kõrvale igasugune macho-meelsus ja peategelase imelikud siseelu kirjeldused. Tunnistan käsi südamel, et „Põlenu katsetest“ (2010) ei mäleta ma ridagi. Ja eesti keeles hiljuti ilmunud kolmas osa „Surma ravim“ (2011) on mul küll värskelt meeles, aga mingi valgustava elamuse, et nüüd võtaks kohvri ja pakiks oma kassi sinna sisse ja koliks Kariibidele, osaliseks ma ei saanud. Üleüldiselt olen ma nii algupärases kui ka välisnoortekirjanduses pettunud – antakse välja erinevatel teemadel triloogiaid ja tetraloogiaid ja nii edasi, aga midagi sisukat, mida näiteks täiskasvanuna heldimusega meenutada või mis tõesti oleks mingisugusegi kirjandusliku väärtusega, ei ilmu. Keegi pidi selle ju ükskord välja ütlema.

Aga vaatamata sellele minge ikka kinno ja laenutage raamatukogust Dashneri raamatuid nii eesti, vene kui ka inglise keeles!

Lisalugemist IMDb-st.

Liis Pallon

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

In raamatukava on 15/09/2015 at 14:51

punamutsikefilmMuinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

punamutsikeperrault17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

punamutsikegrimmKülastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

„Tundmatu” teisipäeval, 8. septembril kell 22.30 Kanal 2-s

In raamatukava on 08/09/2015 at 13:46

Unknown_PosterTele-esilinastus! Põnevusfilm  doktor Harrisest (Liam Neeson), kes sõidab koos abikaasaga konverentsile Berliini, satub autoavariisse, ärkab nelja päeva pärast koomast ja avastab, et ta abikaasa (January Jones) ei tunne teda enam ära. Harris mõistab, et keegi teine (Aidan Quinn) on omastanud tema identiteedi. Ootamatu liitlase, tema elu päästnud taksojuhi (Diane Kruger) abiga sööstab ta pea ees surmavate saladuste keerisesse, mis paneb teda kahtlema omaenda mõistuses, identiteedis ja selles, kui kaugele ta on valmis tõe paljastamiseks minema…
Põnevusfilmi kohta korralik hinne 6.9, Liam Neeson ja Diane Kruger mõlemad rolli eest parima näitleja Jupiteri auhinnale nomineeritud – kõlab küllaltki paljutõotavalt.
Filmi aluseks on Belgia päritolu prantsuse kirjaniku Didier Van Cauwelaerti 2003. aastal ilmunud romaan „Out of my head”, mis 5111HE5F7ZL__SX324_BO1,204,203,200_raamatukogus ka saadaval.
1994. aastal võitis tema romaan „ Un Aller simple” („One way”) maineka Goncourt’i auhinna.

Kaja Kleimann

 

 

Arvo Pärdi teemaõhtu pühapäeval, 6. septembril ETV2-s ja veel rohkem Pärti 10. ja 11. septembril ETV-s.

In raamatukava on 05/09/2015 at 13:57

arvo-part-robert-wilson-71453897Pühapäevane teemaõhtu algab kell 20.30 ja sisaldab mitmete kontsertide lavalejõudmist kirjeldavaid saateid või dokumentaalfilme, kronoloogilises mõttes alates 1979. aastal Gruusias salvestatud „Fantaasia C-duur” proovidest ja kontserdist ja lõpetades 2010. aasta autorikontserdiga Istanbulis ning sisse mahub ka Dorian Supini 1990. aasta film „Siis sai õhtu ja sai hommik”.

Neljapäeval, 10. septembril kell 22.35 (kordus reedel kell 14.25) saab ETV ekraanil näha „Kaotatud paradiisi”, mis on rahvusvaheline koostööfilm Arvo Pärdist ning jälgib ühe aasta vältel tema tegemisi kodumaal Eestis ning külastustel Vatikani ja Jaapanisse. Filmi raamistab Noblessneri valukojas ette kantud etendus „Aadama passioon“ ja selles kõlavad katkendid Arvo Pärdi teostest “Sequentia”, “Aadama itk”, “Miserere”, “Credo”, “Für Alina” (“Aliinale”), “Spiegel im Spiegel” (“Peegel peeglis”).aadam

Filmi autor-režissöör on Günter Atteln, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, tegevprodutsent Helen Valkna, tootja Accentus Music koostöös ERRi, WDR/Arte ja Eesti Kontserdiga.

Arvo Pärdi muusika ja Robert Wilsoni lavastajakäe sümbioosi saab näha reedel, 11. sept kell 21.40. „Aadama passioon” seob kahe kunstniku loomingulise kogemuse ning ümbritsevast maailmast arusaamise. Sünnib emotsionaalne vaatemäng helide ja valguse keeles. Lavastuse muusikaliseks aluseks on Pärdi kolm olulisimat teost: “Aadama itk”, “Tabula rasa” ja “Miserere”. Esiettekandes kõlab ka spetsiaalselt lavastuse tarbeks sündiv “Sequentiae”.

Lugeda ehk niipalju ei soovitakski, kuulake parem muusikat, aga meil on olemas kogumik „Arvo Pärt peeglis”.

Raamatukogust saab Dorian Supini filme „Sinu nimi”
ja „24 prelüüdi fuugale” ning väga palju muusikat.

Kaja Kleimann

„Kiri pudelis” pühapäeval, 6. septembril kell 21 Kanal 11-s

In raamatukava on 04/09/2015 at 16:28

messageUskumatu, aga me polegi seda juba 1999. aastal valminud ja kindlasti korduvalt teles näidatud filmi  siin veel tutvustanud! Olen seda kunagi näinud, ja ehkki hinne imdb.com’is pole eriti kõrge, 6,1 palli, on mul sellest üsna head, kuigi mitte eriti selged mälestused. Armastust, natuke ajakirjanduse eetikaga tegelemist, nutma vist pidi, aga liiga läila nagu ka ei olnud, vähemalt natuke ootamatu lõpp. Ja ei ole vaja norida pisiasjade kalla, et rendiautod on erinevad, aga numbrimärk iga kord sama. Head näitlejad muidugi – pühapäeva õhtuks igati sobiv.kevin_costner_robin_wright_penn_message_in_a_bottle_002
Kava ütleb, et tegemist on romantiline draamaga ajakirjanik Theresast (Robin Wright Penn), kes leiab rannalt pudeli, milles ülimalt liigutav armastuskiri. Selle autorit otsides jõuab ta paadimeister Garretini (Kevin Costner). Mees on hiljuti lesestunud ja leitud kiri oli tema viimane läkitus jumaldatud naisele. Theresa tunneb, et ta hakkab sellesse heasüdamlikku, kuid elus sügavalt pettunud mehesse lootusetult armuma.
Nicholas Sparksi raamatute järgi on tehtud mitmeid filme, mida me ka meie blogis varem tutvustanud oleme, ka tõlgitud on eesti keelde päris mitmeid teoseid, nende hulgas ka „Kiri pudelis”.kiri pudelis
Seda filmi raamatukogust ei saa, küll aga on olemas „Päevaraamat” ja „Pelgupaik” .

Kaja Kleimann

„Pulp fiction” neljapäeval, 3. septembril kell 21.30 ja reedel kell 10 TV6-s

In raamatukava on 02/09/2015 at 17:01

Pulp Fiction (1994) Directed by Quentin Tarantino Shown from left: Samuel L. Jackson (as Jules Winnfield), John Travolta (as Vincent Vega)

Kas teie ka mõtlete sellele filmile, kui valmis saiad röstrist välja hüppavad?

Kui ei, siis tuleks end teleri ette seada. Ehk on peale kasvanud põlvkond, kel see 1994. aastal valminud Quentin Tarantino suurepärane film veel nägemata, küllap on ka neid, kes heal meelel uuesti üle vaataksid, igatahes väga tahaks soovitada. Film on võitnud Oscari parima originaalstsenaariumi eest ja 63 muud auhinda ning nimetatud veel 47 saamiseks. Osades võrratud John Travolta ja Samuel L. Jackson, Uma Thurman, Tim Roth jne, jne. Tarantino on žanri määratlenud kui “Rock’n’Roll Spaghetti Western”.

Film inspireerib jätkuvalt ka kaasaegseid kunstnikke.
pulp 3
võida-vikatimeestRaamatut siia juurde ei olegi nii lihtne soovitada, aga usaldusväärne kolleeg nimetas teost „Võida vikatimeest” ja raamatu tutvustuse algus : „Mis juhtuks, kui kohtuvad doktor House ja Sopranod, lavastajatoolis istub aga Quentin Tarantino?” igatahes paistab seda soovitust õigustavat.

 

Kaja Kleimann

“Duell lõunapoolusel : Scott Amundseni vastu” neljapäeval, 3. septembril kell 20 ja 5. sept kell 21.45 ETV2-s

In raamatukava on 02/09/2015 at 14:03

amundsenMidagi neile, kes armastavad kangelasi ja avastusretki. Telekava tutvustab dokumentaalfilmi nii : 1911. aasta lõpul lähevad kaks kanget meest vastu uskumatule seiklusele, et vallutada geograafiliste avastuste, isikliku au ja oma kuningriigi nimel lõunapoolus. Need on Briti ohvitser Robert Falcon Scott ja Norra maadeavastaja Roald scottAmundsen. Trotsides jääd, lund ja käredat pakast algab kahevõitlus võidu nimel. Ent kes on tõeline võitja? Kas üks, kes heiskab poolusel oma lipu, või teine, kes hukkub märtrina lumes?

Kahjuks ei ole kavas originaalpealkirja ega linki, otse tagasi tõlkides ma vastavat filmi ei leidnud, küll aga on youtube’is mitmeid dokumentaalfilme mõlema pooluse retkede kohta.

imekaunis-antarktika-pühendatud-teaduseleLugeda võiks raamatuid  Amundsenist – „Mees, keda kutsus meri”  ja
„Esimesed jäljed igavestel lumeväljadel” ning  “Scotti viimne ekspeditsioon”
kapten Robert Falcon Scotti isiklik päevik teekonnalt lõunanabale.

Eestlastel on Antarktikaga ka päris tihedad sidemed, “Armulugu armulugu-antarktikaga-üheksa-ekspeditsiooni-lõunamandrileAntarktikaga” autor Enn Kaup on osalenud üheksal ekspeditsioonil.

Kaja Kleimann

„Salaühingud” kolmapäeval, 2. septembril kell 21.30 Tallinna TV-s

In raamatukava on 01/09/2015 at 18:03

salayhingud.FH9Tegemist on kolmejaolise dokumentaalsarjaga, mille esimest osa, mis rääkis põhiliselt templirüütlitest ja vabamüürlastest, eelmisel nädalal osaliselt nägema juhtusin. Võib ju loota, et edasi läheb sama huvitavalt.
Kava tutvustab nii : Nad hoiavad alati varju, on ülimalt salatsevad ja korraldavad iidseid rituaale. Nad mängivad meie igapäevaelus suuremat rolli, kui me aimatagi oskame. Dan Browni menuromaanid on nad jälle kõigi huviorbiiti tõstnud. Ajaloolane Marian Füssel otsib selles sarjas tõendeid ajaloo kõige kuulsamatest salaühingutest ja nendega seotud vandenõuteooriatest. 2. osa: Illuminaatide koodeks. Illuminaatide salaühing tegutses ainult kümme aastat ja keelustati 1785. aastal võimuahnete plaanide pärast. Kuid kuulujutud, et nad vargsi edasi tegutsevad, pole siiamaani kadunud. Saksamaa, 2013sala3

sala seest

Imdb.com-ist seda filmi ei leidnud, niiet tuleb endal hinne panna.

Marian Füssel on saksa ajaloolane, kes praegu õpetab Göttingeni ülikoolis.
Vaadata saab sarja ka Youtube’ist.

salaühingud 1Kui lööte ESTERi sõnaotsingusse „salaühingud” , saate sel teemal viis eestikeelset teost, mis tutvustavad ajaloo kurikuulsamaid salaühinguid, salaühingutete ajalugu, müüte ja tegelikkust nendega seoses. Märksõnaga „salaorganisatsioonid” saab tulemuse ka teistes keeltes.

Kaja Kleimann