Raamatukava

Archive for 28. okt. 2015|Monthly archive page

„Vend” reedel, 30. oktoobril kell 21.30 ETV 2-s

In raamatukava on 28/10/2015 at 12:33

vend lavalRakvere teatri spagetivestern Rein Raua samanimelise romaani põhjal lõhub žanripiire ja balansseerib karmi muinasjutu või romantilise põneviku piirimail. Lavastamiseks räägiti nõusse kirjanik ise, kunstnik on Dainius Liškevicius (Leedu), kostüümikunstnik Rosita Raud.
Osades Üllar Saaremäe, Tiina Mälberg, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Natali Lohk, Alo Kurvits (külalisena), Toomas Suuman, Mihkel Kabel, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu.
Tegemist on kaunis hiljuti mängukavas olnud lavastusega, millega ka Tartus käidi. Suurepärane võimalus vaadata neil, kes teatrisse ei jõudnud ja mälu värskendada teistel. Ma küll vaataks uuesti.vend
Arvustused olid erinevad – väga kuri oli Veiko Märka artiklis „Vapper vend, õnnetu õde ja kari lollpäid”, eriti vaimustatud ei olnud Pille-Riin Purje „Vend vesternist, kaabuga, ilma silmadeta”. Valle Sten Maiste kirjutas loo „Libathriller – õrnalt eksistentsiaalpoeetiline”, milles hindab just seda, mida eelmised arvustajad pahakas panid: “Raua «Vend» pole tugev lavastus mitte ainult Rakvere, vaid kogu eesti teatripildis. Üllatas, et Rein Raud jõudis esimest korda lavastades sedavõrd muljetavaldavate näitlejatööde ja lavalise atmosfäärini. Kui teha etteheiteid, siis puudutavad need Raua romaani. Lavatööd saab vaid kiita.”
Rein Raud tunnistab Eesti Päevalehes, et lavastamine polnud sugugi lihtne töö.

Danzumees arvustab seekord hoopis raamatut.

Raamatust , mis on meie raamatukogus loomulikult olemas, kirjutab Marek Tamm „Vikerkaares” näiteks nii : Võiks öelda, et teatud mõttes on “Vend” eastwoodilik süžee jutustatuna ba­ricco­likus stiilis. Kuid see on sedalaadi üldistus, millega pole eriti midagi peale hakata. Sest “Vend” pole vestern ainult süžeelt, vaid samuti kompositsioonilt (rida lähikaadreid, millesse lõikuvad üldkaadrid). Ja samas pole “Vend” lihtsalt vestern, vaid väga stiilne vestern, selle laused on viimseni lihvitud, alles on jäetud ainult see hädavajalik, mis aitab lugu edasi viia ja mõistetavana hoida. Lugejalt nõutakse süvenemist, et mitte järge kaotada, sageli antakse alles lõik või lehekülg hiljem teavet, mis aitab mõista eelnenut. Nii nagu Baricco “Siid” mahutab pelgalt mõnekümnele leheküljele ühe inimese elu, suure kire ja pikad reisid, loob kõigest veidi mahukam “Vend” väga veenva maailma veenvate karakteritega, ilma et tulemus oleks liialt literatuurne või skemaatiline. Kuigi väga teadlik žanriteos, on “Vend” üks Rein Raua kõige elavamaid proosaraamatuid.
“Kõikidel lugudel on oma muusika,” kirjutab Baricco saatesõnas oma “Siidile”. “Vend” on musikaalne teos vähemalt kahes mõttes. Esiteks on tema stiil musikaalne, selles on seda “väikest muusikat”, mida Céline pidas hea romaani puhul möödapääsmatuks. “Vend” ei räägi mitte üksnes silmale, vaid ka kõrvale; kusjuures niihästi lausete kui ka pausidega. Teiseks on muusika, mida Céline nimetas oma “suureks rivaaliks”, “Vennas” kohal lausa vahetul moel. Autor tunnistab teose järelmärkuses, et igal teose kolmel peamisel naistegelasel on oma meloodia (lk 114).
2009. aasta Vilde kirjanduspreemia võitnud teos on kaunis ka vormiliselt – Asko Künnapi kujundus.

Kaja Kleimann

 

 

 

„Kohvitootmise telgitagused” kolmapäeval, 28. okt kell 21.20 ja neljap kell 11.15 Tallinna TV-s

In raamatukava on 23/10/2015 at 12:36

kafijas-vaksana11-240x150Kohvijoomine on üks tähtsamaid naudinguid paljude elus. Viimasel ajal kuuleme aina sagedamini sellest, et  meie naudingu heaks töötavad inimesed, kellel pole nautida midagi, hea kui hing sees püsib. Nende hulgas on lapsi.
Andy Wellsi dokumentaalfilm ajakirjanik Simon Reeve ’iga tõstatab tutvustuse põhjal küll rohkem keskkonnaküsimusi kui õiglase kaubandusega seonduvaid. Üht artiklit õiglasest kaubandusest saab aga lugeda siit . kohvi koristus

Mida me teame kohvist?

Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega: Coffea Arabica ehk araabika ja  Coffea Canephora ehk robusta.  Araabika moodustab umbes 65% ja robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust.kohv-ajalugu-kasvatamine-valmistamine-nautimine

Araabika pärineb Etioopiast ja praegu kasvatatakse seda kogu maailmas. Robusta avastati Kongos ja levis sealt üle Aafrika troopikavööndi, ka Indoneesiasse, Vietnami ja kaugemalegi.
Kohvitaim kasvab ekvatoriaalses troopikas. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda:
Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika,  Aasia ja Okeaania.

Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Temperatuur võib kohvi kasvupiirkondades olla erinev: araabikale sobib 15-24˚C, robusta vajab 24-30˚C sooja. Kohvitaim on väga külmakartlik.
Kohvitaim kasvab merepinnast kõrgel – araabika optimaalne kasvuala on 1000-2000 meetri kõrgusel merepinnast ja robusta kasvab umbes 100-700 meetri kõrgusel. Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad. Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond.õnnelikud kohv
Kohvi toodetakse umbes 60 riigis. Suurimad kohvitootjamaad on: Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas, kohvikott kaalub 60 kg.
Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Marjad ei valmi ühel ajal, mistõttu peab samalt taimelt saaki koristama mitu korda. Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvisaak korjatakse sõltuvalt tootjamaast ja piirkonnast käsitsi või masinaga. Käsitisi korjamine on tavaline näiteks Colombias, Kesk-Ameerikas ja Aafrikas, kus istandused paiknevad tavaliselt järskudel mäenõlvadel ja marjad valmivad  ebaühtlaselt.

Mehaaniline kohvikoristamine on võimalik näiteks Brasiilias, kus istandused asuvad tasandikel ja saak valmib samaaegselt. Siiski korjatakse ka Brasiilias suurem osa saagist käsitsi.

Lisalugemiseks näiteks
Annely Rauna raamat  „Kohv : ajalugu, kasvatamine, valmistamine, nautimine”

Jon Thorni raamat „The coffee companion : the connoisseur’s guide to the world’s best brews”

Sada erinevat võimalust kohvi valmistada on raamatus  “100 рецептов приготовления кофе : книга для любителей кофе” ja mõnevõrra vähem Angeelika Kangi „Kohviraamatus” , aga selles on  kajastatud ka kohvikõrvast.
Mida teha, kui kohvi ei ole, saab teada üle saja aasta vanusest Karl Lehmanni raamatust „Kohwi-aseainete ja söögisinepi walmistamine wähemal ja suuremal mõedul”.

Olemas on lausa entsüklopeedia „ The world encyclopedia of coffe : the definitive guide to coffee, from simple bean to irresistible beverage”

Kaja Kleimann

 

„Corrida” kolmapäeval, 28. oktoobril kell 20 ETV 2-s

In raamatukava on 23/10/2015 at 12:25

 

corrida plakatSeda Tallinnfilmis  1982. aastal Teet Kallase samanimelise romaani põhjal  režisöör Olav Neulandi enda stsenaariumi järgi vändatud filmi oleme siin mõned aastad varem ka soovitanud.   Hea võimalus üle vaadata armastatud näitlejaid, ka neid, kes meie hulgast juba lahkunud  – osades Rein Aren, Sulev Luik, Rita Raave jt. Helilooja Sven Grünberg, operaator Arvo Iho.  corrida f
“Jääb vaid imetleda, kuidas Grünbergi muusikast tegusalt toetatuna hoiab Iho kohati lausa monumentaalsete kaadritega meid filmi meeleolus ja mõtteis ka siis, kui ekraanil kedagi näha pole” (P.Pedmanson, Edasi 16.04.1983)corrida-raamat

Kaja Kleimann

„Mina, Earl ja surmasuus tüdruk“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 22/10/2015 at 10:39

minaearlfilmAlates 16.10.2015 leiab Eesti kinodes Sundance’i filmifestivali publikuauhinna ja žüriipreemia võitja „Mina, Earl ja surmasuus tüdruk“ (Me, Earl and the dying girl). Film põhineb Jesse Andrewsi 2012ndal aastal ilmunud samanimelisel raamatul.

Peategelaseks on abiturient nimega Greg, kes ei pea kedagi oma sõbraks, isegi oma parimat sõpra Earli kutsub ta „kolleegiks“. Koos Earliga on Greg lapsepõlvest peale vändanud oma lemmikfilmide paroodiaid ja kummalisi uusversioone (nt “Clockwork Orange’ist” “A Sockwork Orange”, “Breathless’ist” “Breathe Less”). Ema sunnil on Greg sunnitud suhtlema leukeemiat põdeva Racheliga. minajaearlraamatudÜhel päeval tuleb Gregi klassiõde “ideele”, et nad võiks Earliga kahekesi teha Rachelile filmi… kuid kuidas teha filmi surevale tüdukule?

IMDbs on antud filmile 7,9 punkti.

Loe intervjuud raamatu autoriga siit.

Piilu treilerit:

Jaanika Vaino

“Tagasi tulevikku” Elektiteatris kolmapäeval, 21. oktoobril kell 17.00

In raamatukava on 19/10/2015 at 17:08

tagasitulevikkukuupaevTulevik on kohe-kohe käes. 80ndatel DeLoreaniga tulevikku kihutav Marty McFly jõuab meie hulka 21.10.2015. Selle puhuks toimub Genialistide klubis „Tagasi tulevikku“ maratonseanss — 3 osa, 6 tundi.

tagasitulevikkuFilm muidugi suuremat tutvustamist ei vaja, arvatavasti ei leidu inimest, kes pole Marty McFlyst ja tema tulevikuseiklustest kuulnud. Juba oma ilmumisaastal 1985 kujunes teosest kõige vaadatum film, selle sündmused, tegelased, repliigid ja rekvisiidid rajasid tee popkultuuri. Toonane Ameerika Ühendriikide president Ronald Regan isegi viitas filmile oma iga-aastases pöördumises rahva poole. Tegu on siiamaani läbi aegade ühe edukaima ja armastatuima filmitriloogiaga.

Film IMDb-s.

Loe kindlasti ka artiklit sellest, palju 1985-1989ndal aastal ennustatust pihta läks või veel parem, mine Genni ja vaata ise järele!

Roos-ja-lumekristallKui igal eesrindlikul filmisõbral ja popkultuuri fännil on triloogia ammu nähtud siis kui palju ollakse teadlik selles, et 2003ndal aastal ilmus Indrek Hargla sulest „Tagasi tulevikku IV“? (Algernonis ja kogumikus “Roos ja lumekristall”)

Mõnusat nostalgitsemist!

Jaanika Vaino

“Viplala” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/10/2015 at 10:17

„Viplala, Viplala, kena on küll,
talvel on palav ja suvel on külm.
Sinep ja suhkur ja sool ja petrool,
Viplala, Viplala, hea on igal pool.”
(Annie M.G. Schmidt „Viplala ja Aabeli lood”, Tiritamm, 1993, lk 12)

Viplala filmFilmis Viplala õnnetundest ei laulnud, vaid ta oli väike nahkjakis härjapõlvlane (vabandust, viplala), kelle suunas teismeline Nella Della õhkas (õnneks see jäigi üksnes mõneks üksikuks vihjeks). Üldse on film täitsa uus mugandatud muinasjutt Hollandi lastekirjaniku Annie Maria Geertruida Schmidti „Viplala lugude” ainetel. Rohkem on juttu Viplala sõprusest perepoeg Johannesega (raamatus oli vastupidi suurem sõprus peretütrega, kelle nukuvoodis Viplala magas) ning perekonna ühtehoidmise tähtsusest.

Väikse ülevaate sellest, kui erinev on film raamatust, leiab 12.oktoobri Postimehe Iiri Sirgi artiklist „Nahktagis Viplala sõidab triibulise Parmuga”  ning ma ei hakka siinkohal seda üle kordama, kuigi selle artikli pealkiri on veidi eksitav. Nimelt, kass Parm oli kogu filmi aja kivikuju ning alles lõpus tinistati tagasi. Seega kassi seljas filmis ei sõidetud, vaid hoopis mänguauto ja tuviga.

viplala-ja-aabeli-loodSiiski tahaksin kiita filmi süžeed, mis minu arvates kandis edasi raamatu maagilist õhustikku oma siiruses ja lihtsuses. Kindlasti aitas sellise atmosfääri loomisele kaasa ka sündmustiku toomine kevadest jõuluaega. Seega saab filmi pidada varajaseks jõulumuinasjutuks. Igatahes minu puhul see trikk toimis ning tekkis vastupandamatu soovi ise kehastuda viplalaks (vabandust, päkapikus) ning teha selle aasta esimene väga varajane jõuluost pere kõige pisemale liikmele. Lisaks jätkasin lapsele õhtul unejutu lugemist Viplala tegemistest, kes lisandus nüüd tema teiste etteloetud imeliste raamatutegelaste (Pipi, Sipsik, Potsataja jne) rahvusvahelisse perekonda.

Kokkuvõttes ühinen Iiri Sirgi soovitusega: „Seega, kui otsite lapsepõlvenostalgiat, võite pettuda, aga lapsed viige ikkagi filmi vaatama, sest neile see meeldib. Ja siis, sõltuvalt lapse vanusest, andke talle raamat kätte või lugege see ise ette.”

Lisainfo: Intervjuu Viplalat kehastanud Geza Weisziga ja teda dubleerinud Mart Müürisepaga.

Klaari Tamm

“Väikese Nicolas’ suvevaheaeg” laupäeval, 17.oktoobril kell 17 ETV2-s

In raamatukava on 14/10/2015 at 13:37

Nicolas suvevaheaeg posterKahe prantsuse kirjaniku ja sõbra, Jean-Jaques Sempe ja Rene Goscinny (tuntud ka kui koomiksisarja „Asterix” autor) väikese Nicolas’ lugude põhjal on tehtud mitu toredat lastefilmi.

Avalugu, „Väike Nicolas” (Le Petit Nicolas, Prantsuse 2009) oli ETV2 eetris eelneval laupäeval, 10. oktoobril (seitse päeva järelevaadatav telekanali kodulehel). Käesoleva nädala filmi „Väikese Nicolas’ suvevaheaja” aluseks on samanimeline teos, mis viib Nicolas’ koos vanematega puhkama mereranda.Väike Nicolas film

Väikese Nicolas’ lugude sarjas on eesti keeles ilmunud kaks kogumikku: „Väike Nicolas ; Väike Nicolas ja ta sõbrad ; Väikese Nicolas’ vahetunnid : [humoristlikud koolipoisijutud]” (Kupar, 1995) ja „Väikese Nicolas’ talv ja suvi : [jutustus lastele]” (Kupar 1995). Viimases neist on ka eelpool mainitud teos „Väikese Nicolas’ suvevaheaeg”, kus lisaks rannapuhkusele läheb peategelane elus esimest korda üksinda laagrisse.

Väike Nicolas raamatVäike näide raamatu humoristlikkust stiilist ehk kuidas üldse jõuti selleni, et minna puhkama Atlandi ookeani äärde.

„Ema võttis mind uuesti käte vahele ja palus mul mitte nutta, sest kõige rohkem on puhkust vaja isal, ja isegi kui koht, kuhu ta tahab minna, pole suurem asi, tuleb sinna minna rõõmsa näoga.
„Aga, aga, aga…” ütles isa.
„Ma tahan lutsu visata!” karjusin mina.
„Ta teeb seda võib-olla järgmisel aastal, kui isa otsustab meid viia Riburanda.”
„Kuhu?” küsis isa, kellel jäi suu lahti.Talv ja suvi raamat
„Riburanda,” vastas ema, „Bretagne’i, sinna, kus on Atlandi ookean, palju kalu ja väike armas hotell, mille ees on nii liivane kui kivine rand.”
„Ma tahan minna Riburanda”, hüüdsin mina. „Ma tahan minna Riburanda!”
„Aga, kullake,” ütles ema, „peab olema mõistlik, isa on see, kes otsustab”.
Isa tõmbas käega üle näo, ohkas sügavalt ja ütles: „Olgu! Ma sain aru. Mis selle sinu hotelli nimi on?”
„Kaunis Rand, kallis,” vastas ema.
Isa ütles, et hästi, ta kirjutab sinna ja küsib, kas seal on vabu tube.
„Pole mõtet, kallis,” lausus ema, „see on juba tehtud. Meil on tuba 29, vaatega mere poole ja vannitoaga.” („Väikese Nicolas’ talv ja suvi” lk 133-134)”

Klaari Tamm

„Paan: Reis Eikunagimaale” alates reedest, 9. oktoobrist Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 08/10/2015 at 17:18

peeterpaanfilmLugu Peeter Paanist, kes kunagi suureks ei kasva, on kindla koha leidnud maailma lastekirjanduse klassika hulgas. Loost, mis on oma võlumaailmaga lapsi ja täiskasvanuid lummanud juba üle saja aasta, on aegade jooksul tehtud palju filme, multifilme ja lavastusi ning suurel hulgal raamatu adaptsioone. Nüüd on režissöör Joe Wrightil valminud seiklusfilm, mis on täiesti uus versioon J. M. Barrie armastatud tegelaskujude sündimisloost.

Peeter on üleannetu 12-aastane poiss, kes on parandamatult mässumeelne. Trööstitus Londoni orbudekodus, kus ta on kogu elu elanud, ei peeta sellistest omadustest sugugi lugu. Ühel imelisel ööl haaratakse Peeter orbudekodust kaasa ja lennutatakse fantastilisse piraate, sõdalasi ja haldjaid täis maailma nimega Eikunagimaa.

Seal satub ta imelistesse seiklustesse ning võitleb elu ja surma peale, püüdes samal ajal leida vastust saladusele, miks ema ta kunagi orbudekodusse jättis ja milline on tema koht sellel imelisel maal. Koos sõdalase Tiigerliilia ja uue sõbra James Konkskäega peab Peeter alistama armutu mereröövli Musthabeme , et päästa Eikunagimaa ja saada kangelaseks, keda tuntakse igavesti Peeter Paanina.

Artikkel “Peeter Paani” loojast J. M Barrie`st .peeterpaanraamat

IMBd-s on antud film saanud 6,2 punkti.

Ma olen alati väga ettevaatlik igasuguste klassikaliste lugude uusversioonide osas, sest sageli pole narratiivist järel suurt midagi peale peategelaste nimede. Filmi nägemata ei hakka hinnangut andma, aga enne filmi vaatamist „Peeter Paani” lugeda soovitan ikka.

Anu Amor-Narits

„Reis Itaaliasse” kolmapäeval, 7. oktoobril kell 21.30 ja laupäeval, 10. oktoobril kell 22.55 ETV2-s

In raamatukava on 06/10/2015 at 14:45

reisitaaliasseEelmise aasta PÖFFi Vitamiinilaksu programmi kuulunud gastronoomiline road movie jõuab nüüd ka televaatajani. Tegu on mõttelise jätkuga 2010. aastal linastunud filmile „Retk”, mille tegevustik toimus Suurbritannias. Filmis „Retk” rändasid iseenda versioone kehastavad briti koomikud Steve Coogan ja Rob Brydon Põhja-Inglismaa maakohtades ja testisid toite kohalikes restoranides. Iga söömaaja järel pidi Steve kirjutama toiduartikli kohalikule ajalehele.  Sattudes seda filmi vaatama täiesti juhuslikult igasuguse eelnevate teadmiste ning arvamusteta naelutas mõnusalt loius tempos ning ohtra britiliku huumoriga vürstitatud film mind teleri ette.

Kui nüüd asuda vaatama „Reisi Itaaliasse”, ei tohiks seda kindlasti teha tühja kõhuga. Veel parem oleks filmi kõrvale varuda itaaliapärast toidu- ja joogipoolist. Vastasel juhul võib olla piinav vaadata kuut einet kuues restoranis üle Itaalia – Liguuria, Toscana, Rooma, Amalfi ning lõpp-peatus Capri saarel.

Vaatamist vääriv film neile, kelle jaoks toit pole pelgalt vahend elus püsimiseks vaid osa kultuurist. Samas pole film sugugi mitte ainult toidust vaid ikka elust enesest.sitsiiliakook

Ajakiri Observer palub Steve’il ja Robil teha järjekordne restoraniarvustuste sari, seekord Itaalias. Väsinuna lapsevanemaks olemise koormast, otsib Rob midagi seikluslikku. Steve on pikalt Los Angeleses tööd rüganud ning olles vahelduseks tagasi Euroopas, soovib nüüd näha oma lapsi. Mehed vestlevad elust, armastusest, tööst ning välismaal elamisest. Nad analüüsivad Byronit ja Shelleyt ehk romantistlikke poeete ja seda muidugi neile omase suurepärase ning nüansirikka huumoriga vürtsitatult. Filmi meeleolu loovad maalilised Itaalia maastikud, millel nad kulgevad, hotellid, kus nad elavad, restoranid, kus nad einestavad, köögid ja kokad, kes roogasid valmistavad … ning lõpuks muidugi ka arve – seda nii otseses kui kujundlikus tähenduses …

bastaArvamus filmiblogis  ja Äripäevas. Filmist IMDb-s.

Raamatusoovitustest lisaks mõned uuemad teosed itaalia kokakunsti vallast: Lea Virkus „Sitsiilia köök: päikeseline Itaalia” ja Saku Tuomineni „Basta! : Itaalia söömiskultuuri ABC”.

Anu Amor-Narits

Teemaõhtu: Aivar Tommingas pühapäeval, 4. oktoobril ETV2s

In raamatukava on 02/10/2015 at 15:44

aivartommingasSellepühapäevase teemaõhtu keskmes on hiljuti oma kuuekümnendat sünnipäeva pidanud Vanemuise raudvara Aivar Tommingas.

20.00 Lennud: Lavakunstikooli VIII lend (1974-1978) (ETV 1992)
Oleme jõudnud Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri VIII lennuni – juhendaja Kaarin Raid ja 16 lõpetajat. Saates meenutavad Rein Oja, Aivar Tommingas, Margus Lepa, Toomas Suuman jt. Kommentaarid teatriloolaselt Reet Neimarilt, intervjueerija Anne Tuuling.

20.45  Võtmeküsimus (Eesti Telefilm 1986)
Kus lõpeb tõelisus ja algab mäng? Kes elab ajahetke, kes veendumuste sunnil? Kas egoistlikud kaalutlused ja ühiskonnakasulikkus välistavad teineteist? Uus ja vana ei eristu mitte alati selgepiiriliselt – nad seisavad meis endis kõrvu, läbikasvanuina. Ka filmis pole dramaatilisi vastaspooluste kokkupõrkeid: on võitlus, mille osalejate positsioone teavad ainult nemad ise. Peategelane Raul Tammkivi (Aivar Tommingas): “Mina elan parteilise joone järgi. Ja sina elad parteilise joone järgi. Aga ajame justkui ise asju.

22.10  Teatrifantoom (ETV 2005)
Ühe rusikalöögi peale tarretub “Vanemuise” balletitrupp, kukuvad riidepuudelt kostüümid ja purunevad rekvisiidid. Ellu on ärganud teatrivaim, kes on üsna sarnane kunagise teatrijuhiga, keda kutsuti “Vana Hirmus” Kaarel Irdiga. Ikka ja jälle püüab ta oma teatrit päästa ja nii satub ta erinevatesse ajajärkudesse. Aivar Tommingase Ird on tegelaskuju, kes on omamoodi “Vanemuise” kaubamärgiks. Mart Kivastiku loos astuvad üles Herta Elviste, Jüri Lumiste, Liina Olmaru jpt. Lavastaja Ain Mäeots. Režissöör Elo Selirand, kunstnik Liina Keevallik.

22.35 Heade mõtete suvi: Aivar Tommingas, Vanemuise teatri minevik (ETV 2004)
Saate persoon on Aivar Tommingas, palju aastaid laval olnud näitleja, kes oskab alati kuidagi tahaplaanile hoiduda. Räägitakse Vanemuise teatri ajaloost ja vaadatakse, mis nädala jooksul linnas toimunud. Režissöör Moonika Siimets, operaator Arvo Mägi, monteerija Ahti Tubin, produtsent ja toimetaja Tiina Rebane.

23.00 Teatriilm: Soovikontsert (ETV 1995)
Näitlejad laulavad erinevais paigus ja üritustel, suupilli mängib Felix Kark.

Selle viimase saate sabasse sobib ka Aivar Tommingase ja Hannes Kaljujärve popurrii “Minu veetlevast leedist”:

Lugemisvarana soovitan sedakorda minna Wikipedia või Vanemuise lehele, uurida veidi Aivar Tommingase rollide nimistut ning mõned näidendid (või dramatiseeringute aluseks olnud romaanid) üles otsida ja lugemislauale seada.

Tiina Sulg