Raamatukava

Archive for 30. nov. 2015|Monthly archive page

„Öörong Lissaboni” pühapäeval, 6. detsembril kell 22.05 Tallinna TV-s

In raamatukava on 30/11/2015 at 12:02

rongi plakatBille Augusti  (meile tuntud ehk kõige rohkem „Vaimude maja”,  „Preili Smilla lumetaju” ja „Hüljatute” režissöörina)  film on imdb.com-s märgitud mõõdukalt kõrge hindega 6.8  ja mõnede auhindadega. Minu jaoks teeb selle filmi huvitavaks eelkõige Jeremy Irons peaosas, aga kindlasti on head loota ka „Vääritutes tõbrastes” night-train-to-lisbon-7[1]hiilanud  Mélanie Laurentist noore ja Lena Olinist vanema Estefaniana. Ja ehk näidatakse ka Portugali vaateid, mõni foto annab selleks lootust.

Ladina keele õpetaja Gregorius tõuseb keset tundi püsti ja lahkub. Kohutatuna äkilisest tundest, et aeg kaob käest, jätab ta kõik maha ja sõidab Lissaboni, et leida üles arst ja poeet Amadeu de Prado, kelle raamat on teda sügavalt lummanud. Raamatu on ta leidnud noore naise, keda ta takistas sillalt alla hüppamast, mantli taskust – naine lahkus seda maha jättes. Saatus tutvustab Gregoriusele üht Portugali ajaloo sünget peatükki ja viib kokku erinevate inimestega. Kuid mida tähendab tunda teist inimest, mõista teist elu? Kuidas aitab see kaasa iseenda mõistmisele? Neid küsimusi esitades õpib eakas Gregorius ühe keerulise isiksuse kõrval tundma ka iseennast.

rong
Pascal Mercieri raamat „Öine rong Lissaboni”on Piret Pääsukese poolt eesti keelde tõlgitud  ja raamatukogus olemas.
Wikipedia artikkel raamatu kohta Oine_rong
ja filmi kohta.

Kaja Kleimann
.

„Moest väljas” teisipäeval, 1. dets kell 22 ETV2-s

In raamatukava on 28/11/2015 at 11:46

bg0914_17_pic_Reet-Aus_f_ach_3-1024x630Ühe hariliku T-särgi jaoks masstootmises kulub keskmiselt sama palju vett, kui 60 korda duši all käimiseks, energiakulust rääkimata. Kujutage ette, kui suur oleks ressursside kokkuhoid, kui erinevate massiürituste ühekordsed reklaamsärgid oleksid toodetud mitte uuest puuvillast, vaid disainitud jääkidest, ja mõeldud korduvkasutamiseks! Sel põhimõttel valmisid 2014. aasta laulupeo särgid.laulup

Jaak Kilmi uhiuus dokumentaalfilm eesti moe-. teatri- ja filmikunstnikust Reet Ausist, või õigemini, tema võitlusest parema maailma eest. 2011. aastal kaitses Reet Aus doktoritöö  “Trash to Trend – Upcycling in Fashion Design”.reet_aus
Kavaleht ütleb: Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse – Bangladeshi. Film valmis aastatel 2010–2015.

Intervjuud  Reet Ausiga:

Bioneeris 2008Directoris 2010

Müürilehes 2013

Postimehes 2013

Keskkonnasäästliku T-särgi kampaaniast 2013.a Kickstarteris

On olemas koduleht Trash to Trend.

Kaja Kleimann

“Ragnaröki mõistatus” teisipäeval, 1. dets kell 12.30 Tallinna TV-s

In raamatukava on 28/11/2015 at 11:29

ragnarok7Vahelduseks peaks olema väga huvitav vaadata mitte-Hollywoodi seiklusfilmi!
Kavaleht kirjutab: seiklusfilm arheoloogist, kes üritab lahendada Põhjala mütoloogias maailmalõppu kuulutava Ragnaröki mõistatust. Ta asub koos oma kahe lapse ja kolleegidega ekspeditsioonile Norra põhjaossa Finnmarki, Venemaa ja Norra vahelisele eikellegimaale, kus vanad ruunid omandavad uue tähenduse ja tiim suudab raputada maast lahti koletise…
Lavastaja Mikkel Brænne Sandemose. Osades Pål Sverre Hagen, Nicolai Cleve Broch, Bjørn Sundquist.
Film on võitnud erinevaid Norra filmiauhindu, sealhulgas publiku lemmiku ja parimate visuaalefektide oma, mis ühele seiklusfilmile kindlasti kasuks tuleb. Näitlejatest on meile tuttaivamad ilmselt Nicolai Cleve Broch, kes mängis „Poolvennas” Barnumit ja Sofia Helin Sagana „Kuriteost”. Peaosas üks Norra populaarsemaid näitlejaid Pål Sverre Hagen, kes sai maailmale tuntuks Thor Heyerdali osas parima võõrkeelse filmi Oscarile ja Kuldgloobusele nomineeritud „Kon-Tikis”.

lr ragLugeda on Ragnarökist ja skandinaavia mütoloogiast kaunis palju. Vanim meil saadaolev raamat on aastast 1919 : Asgard : skandinaawlaste muinaslood.     byatt
Villy Sørensen „Ragnarok : jumalate lugu”
Tony Allan „ Viikingid : heitlus aegade lõpus”
Imekaunilt on kirjutatud A.S. Byatti „Ragnarok : the end of the gods”

Joann Harrise noortekas „Ruunimärgid” kõneleb ajast pärast „Ragnarökki” – vanad jumalad on läinud ja nende meenutamist keelab inkvisitsioon, isegi unenägude nägemine on keelatud. Odini ja veel suure portsu erinevaid jumalaid tänapäeval toob mängu Neil Gaiman „Ameerika jumalates”.

 

Kaja Kleimann

„ Walter Mitty salajane elu” pühapäeval, 29. nov kell 20.55 TV3-s

In raamatukava on 26/11/2015 at 15:44

walter mittySee on lugu kontorilaua taga vaevlevast unistajast, kellele meeldib põgeneda oma anonüümsest elust fantaasiamaailma, mis on täis kangelaslikkust, romantikat ja seiklusi. Kui Walteri (Ben Stiller) ja tema kolleegi (Kristen Wiig) töökoht aga ohtu satub, asub Walter viimaks tegutsema reaalses maailmas. Sellest teekonnast saab erakordsem seiklus kui kõik see, mida ta seni oli suutnud oma kõige lennukamateski fantaasiates ette kujutada.
Filmil on 5 auhinda ja 14 nominatsiooni, sealhulgas Ben Stiller ja Kristen Wiig erinevatele auhindadele parima näitleja kategoorias ja film ise parima fantaasiafilmina. Filmi hinne imdb-s on kõrge, 7.4 palli, mis on ainult õige veidi kõrgem 1947. aastal Hollywoodi tipprežissööri Norman Z. McLeodi lavastatud samanimelise filmi hindest (7.1), milles Mitty osas oli Danny Kaye.thurber
Film põhineb James Thurberi kuulsaimal samanimeliselt lühijutul.
James Grover Thurber (1894-1961) sai tuntuks ajalehereporteri ja karikaturistina The New Yorkeri juures, tema kirjutatu põhjal on valminud 36 lühemat või pikemat filmi ja telefilmi. Ta oli oma aja kuulsamaid humoriste ja on muuhulgas kirjutanud uue versiooni E.A. Poe „Rongast”  –  linnu vaatepunktist. Ta oli pime viimased 26 eluaastat, suurepärane mälu võimaldas tal peas valmis luua ja siis dikteerida pikki valmistekste.
Esimest filmi Thurber ei sallinud, öeldes, et sel on tema kirjutatuga vähe pistmist. Ei oska öelda, kui seotud on uus variant, aga ehk saab lugedes teada.james-thurber-have-you-seen-my-pistol-honey-bun-new-yorker-cartoon
Meie raamatukogus on vaid Thurberi muinasjutt „Valge hirv”  , täiskasvanutele kirjutatu hankimiseks peab sammud seadma Tartu Ülikooli raamatukokku. 1004 lehekülge raamatut  “Writings and drawings” ja poole õhem „The Thurber carnival” peaks andma üpris hea ülevaate tema loomingust.

Kaja Kleimann

„Lugude lugu“ pühapäeval, 22. novembril kell 15.30 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2015 at 09:41

lugudelugu1Muinasjuttude muutumisest ajas rääkisin juba varem. Nüüd räägin aga tähelepanuta jäänud muinasjuttudest. Itaalia on vaimustava kultuuripärandiga riik, millel on ka oma muinasjutud. Kahjuks viimaseid eriti eestikeelsetena lugeda ei saa. Meile kultuuriliselt lähemad sakslased ja taanlased on leidnud oma muinsjuttudega kindla koha raamaturiiulitel, kuid paistab, et itaallastele ruumi ei jätkunud. Siiski, keegi võiks selle vea parandada, ja tõlkida ära Giambattista Basile’ „Pentamerone“, mis jõudis lugejateni juba 17. sajandil. „Pentamerone“ sisaldab motiive Rapuntslist, Uinuvast Kaunitarist ja Tuhkatriinust.

lugudelugu2„Pentamerone“ kolme muinasjutu põhjal väntas filmi aga Matteo Garrone, ning kaasas projekti ka mitmeid nimekaid näitlejaid, nagu Salma Hayek, Toby Jones, John C. Reilly ja Shirley Henderson. Linale jõuab kolm harukordset ja egoistlike peategelastega lugu, kus inimlikel nõrkustel on hukutavad tagajärjed.

Soovitan „Lugude lugu“ nii fantaasia- kui ka õudusfilmide huvilistele!

Kahjuks kogumikku „Pentamerone“ tõepoolest meie raamatukogus ei leidu, kuid itaalia muinasjuttudest saab aimu väga vanast raamatust „Lõuna päikese maal“, kui vanaraamatu osakonna töötajad on nii lahked.

Filmi kohta saate teadmisi hankida siit, ja „Pentameronest“ siit.

Liis Pallon

„Eva ei maga“ teisipäeval, 17. novembril kell 18.15 Cinamonis

In raamatukava on 17/11/2015 at 08:00

evaeimagaposterEva Perón (hüüdnimega Evita) oli erakordne naine Argentina ajaloos – olles töölis- ja naisliikumise särav eestvedaja üpris konservatiivsel ajahetkel. Tänu oma tegevusele sai Evitast ajapikku osa argentiinlaste kultuurilisest ja poliitilisest identiteedist. Peale surma 1952. aastal palsameeriti Evita eesmärgiga rajada tema jaoks monumentaalne hauakamber, kus teda saaksid kõik leinajad ja austajad vaatamas käia, kuid 1955. aasta riigipöörde käigus läks Evita keha kaduma. 20 aastat hiljem jõudis Evita lõpuks kodumaalne tagasi. Ning sellest jutustabki „Eva ei maga“.

Pablo Agüero neljas täispikk film on pühendatud sisepoliitiliselt kuumaverelisele Argentinale, ning selle riigi ühele olulisemale poliitikule — Eva Perónile. Linateoses kujutatakse 22 aastat peale Evita surma erinevate tegelaste silme läbi, kellele Evita on tugevat mõju avaldanud.

Filmi peetakse käesoleva aasta PÖFFi täheks.

puhaevitaEvitast on vändatud filme ja muusikale, kuid kirjutatud ka eluloo- ja ilukirjanduslikke raamatuid, mida saab laenutada ka Linnaraamatukogust. Üks huvitavamaid viimastest on Tomás Eloy Martínezi „Püha Evita“, mis kattub mõningal määral ka filmi tegevuskäiguga.

Filmi kohta lisalugemist ikka IMDb-st  ja Evita kohta Vikipeediast.

Liis Pallon

 

“Hundi süda sees” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 03/11/2015 at 09:55

hundisudaseesFilmi tutvustus: Karmid karvikud miksivad metsa vahel oma metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles. Et saada aimu põhjamaise folk metali olemusest, keskendub film kahele bändile: Metsatöllule Eestist ning nende vanemale vennale Finntrollile Soomest.

Olgu mu enda muusikamaitsega kuidas on (idee poolest peaks mulle Metsatöll meeldima, noh et folgi ja metali segamine ja muusikud, kes teevad tõesti seda, mida tahavad teha, aga miskit on mu jaoks kuskilt ikka puudu jäänud), aga tunnustust väärib Metsatöll küll, kasvõi seesinatse Liina Paakspuu dokumentaalfilmi näol.

Filmi on jõudnud näha ning oma oma kiidu ja kriitika kirja panna Alvar Loog Postimehes ja Mart Niineste Eesti Päevalehes.

metsatollKui seni pole Metsatöllu tegemistega kursis oldud, siis takkajärgi saab raamatukogust abi: CDd “Hiiekoda”, “Terast mis hangund me hinge”, “Lahingväljal näeme, raisk”, “Sutekskäija”, “Iivakivi”, “Äio” ja “Ulg”, koostööplaadid Kukerpillidega “…suured koerad väiksed koerad…” ning RAMiga “Raua needmine”, lisaks kontsert-DVD “Kõva kont” ootavad avastamist.

Valikut, mida lauluks võtta, oli suht raske teha. Olgu siis laul, mis filmiski rohkem tähelepanu saab.

Tiina Sulg

„Lurich” kolmapäeval, 4. novembril kell 20:00 ETV2-s

In raamatukava on 02/11/2015 at 14:00

lurichposterFilm on tuntud eesti maadlejast Georg Lurichist, kelle tähendus ei piirdu üksnes sportlaserolliga. Tema isiksus, tema eetilised tõekspidamised – ausus, sihikindlus, kompromissitus – kujundasid terve põlvkonna eluvaateid. 1910. aastal saabus Georg Lurich Tallinna, kaitsma järjekordselt maadluse maailmameistri tiitlit. Siin ootavad teda vaimustatud rahvuskaaslased ja noored sportlased, kellele ta on iidoliks nii oma sportliku pühendumuse kui eluhoiakutega. Kuid samas varitsevad teda spordimaailma mahhinatsioonid läbisegi kohalike võimumeeste madalate intriigidega. Kui Lurich neist otsustavalt lahti ütleb, satub ohtu nii tema sportlik karjäär kui suisa elu.

lurichfilm1Vikipeedia pakub palju informatsiooni meie spordikuulsuse kohta.

Pikalt ja põhjalikult on kirjutatud Georg Lurichi kohta Fitness.ee lehel.

Filmi kohta leiab palju huvitavat lisalugemist Eesti filmi andmebaasist.

Õhtulehes ilmus artikkel Allar Viivikult „Kes oleks vääriline mängima Lurichit?”.

Saates “Kaadris” meenutavad mängufilmi „Lurich” valmimist lavastaja ja kaastsenarist Valentin Kuik, operaator Arvo Iho, peaosatäitja Tõnu Lume ja kõrvalosatäitjad Tõnu Aav, Rein Karemäe ning Ain Lutsepp. Videoklipp Youtubes.

lurichMeie raamatukogust leidub järgmist lugemismaterjali Georg Lurichi kohta:
1. Lurich / koostanud Paavo Kivine ; [kujundanud Mari Kaljuste] — Ilmunud 2011. a.
2. Lurich ja Väike-Maarja : [maadleja ja tõstja : 1876-1920] / Heleriin Atla, Tairi Kuusk, Külli Urb — Ilmunud 2006. a.
3. Lurich Ameerikas : Hackenschmidti jälgedes, Abergi varjus / Voldemar Veedam – Ilmunud 1981 a.
4. Lustakaid lugusid Lurichist / Kalle Voolaid ; Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Spordimuuseum. –Ilmunud 2002. a.
5. Lurichi ja Abergi jälgedel / [koostanud Otto Saar] — Ilmunud 2003. a.

Sirje Suun