Eva Perón (hüüdnimega Evita) oli erakordne naine Argentina ajaloos – olles töölis- ja naisliikumise särav eestvedaja üpris konservatiivsel ajahetkel. Tänu oma tegevusele sai Evitast ajapikku osa argentiinlaste kultuurilisest ja poliitilisest identiteedist. Peale surma 1952. aastal palsameeriti Evita eesmärgiga rajada tema jaoks monumentaalne hauakamber, kus teda saaksid kõik leinajad ja austajad vaatamas käia, kuid 1955. aasta riigipöörde käigus läks Evita keha kaduma. 20 aastat hiljem jõudis Evita lõpuks kodumaalne tagasi. Ning sellest jutustabki „Eva ei maga“.
Pablo Agüero neljas täispikk film on pühendatud sisepoliitiliselt kuumaverelisele Argentinale, ning selle riigi ühele olulisemale poliitikule — Eva Perónile. Linateoses kujutatakse 22 aastat peale Evita surma erinevate tegelaste silme läbi, kellele Evita on tugevat mõju avaldanud.
Filmi peetakse käesoleva aasta PÖFFi täheks.
Evitast on vändatud filme ja muusikale, kuid kirjutatud ka eluloo- ja ilukirjanduslikke raamatuid, mida saab laenutada ka Linnaraamatukogust. Üks huvitavamaid viimastest on Tomás Eloy Martínezi „Püha Evita“, mis kattub mõningal määral ka filmi tegevuskäiguga.
Filmi kohta lisalugemist ikka IMDb-st ja Evita kohta Vikipeediast.
Liis Pallon
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 