Raamatukava

Archive for 25. veebr. 2016|Monthly archive page

„Jane Eyre“ laupäeval, 27. veebruaril kell 21.35 Kanal 2-s

In raamatukava on 25/02/2016 at 21:41

JaneEyreplakatTiina Sulg soovitas seda filmi 2011. aastal kinos vaadata. Viis aastat hiljem soovitame seda uuesti. Siinkirjutaja esimene kokkupuude kuulsa armastuslooga oli telesarja vahendusel, kus kummitama jäi pööningul ulguv naine. Selle traumeeriva kogemuse tõttu ei tõstnud ta raamatu järele kätt vähemalt 20 aastat.

2011. aastal Cary Joji Fukunaga poolt filmitud „Jane Eyre“ on mingis mõttes ainulaadne – peaosadesse sooviti tegelaskujudega nii välimuselt kui emotsionaalsuselt sarnaseid näitlejaid. Jane’ina astus ülesse Mia Wasikowska ja härra Rochesterina Michael Fassbender. Režissöör nägi kaugemale ka tavapärasest armastusloost – tahtes edasi anda raamatu tuntavat gootilikku tonaalsust. Lugu iseenesest on teada ja tuntud – koduõpetaja Jane Eyre ja rikas härra Rochester armuvad, lavale ilmub põlatud abikaasa, toimub tulekahju, ja … Rohkem ma teile öelda ei tohi, niigi palju olen paljastanud.

jane-eyre-raamat1847. aastal ilmunud Charlotte Brontë romaan „Jane Eyre“ on olnud õhkavatele hallidele hiirekestele lohutuseks ja öökapiraamatuks juba üle 150 aasta. Ta on andnud lootust,et kunagi tuleb meie kõigi ellu üks härra Rochester. Kuid nagu Brontëdele omane, ei ole tegemist järjekordse Tuhkatriinu looga, sest muidu ma sellest ju ei kirjutaks. Romaan lõhkus viktoriaanlikke stereotüüpe allaheitlikest naistest, kes peaksid terve elu olema meeste kontrolli all. Jane ihkas sõltumatust, ning lõpuks ta selle ka saavutas. Teine oluline omadus on gootilikku stiili edasi arendamine kirjanduses, nii et enamik lugejaid seda tähelegi ei pane. „Jane Eyre“ on sünge raamat, ning vahel ka õudusvärinaid tekitav – seda võiks järjekordsel ülelugemisel silmas pidada.

Äärmuslikult põhjalik ülevaade romaanist on kättesaadav Vikipeediast, kus on välja toodud ka olulisimad romaanis esinevad teemad. Filmi kohta aga saate lugeda siit.

Liis Pallon

„Preester“ neljapäeval, 25. veebruaril kell 21.30 Kanal 12-s, kordus laupäeval, 27.veebruaril kell 17.00

In raamatukava on 22/02/2016 at 17:42

priest2Kui isamaa ees on oma kohused täidetud – poliitikute naised häbistatud nende riietuse valiku tõttu – ning hangud ja tõrvikud jälle kuuri alla uut Jüriöö ülestõusu ootama seatud, siis on aeg oma vana hea soe lohk diivanil üles otsida. Kuigi tegemist on rahvusliku nädalaga, ei ole filmi soovitustel sellega midagi pistmist. Meelega või meeleta.

priest1Scott Stewarti vändatud ja 2011. aastal kinodesse jõudnud „Preester“ on huvitav segu põnevusest, õudusest ja fantaasiast. Tegevus toimub alternatiivses maailmas, kus käib sõda inimeste ja vampiiride vahel. Sõda, mis peaks läbi olema. Sõdalasest preester (Paul Bettany) asub noore sugulase tõttu uuesti võitlema pimeduse sigidikega, aga kas tema hoogtööd päädib triumf – seda ei tohi ma teile öelda. Resultaadi peate ise järgi vaatama.

priest3Filmi kirjeldus tundub üpris „tavapärane“ tänasel filmimaastikul. Kas pole nii?! Miks siis seda vaadata? Põhjus peitub alusmaterjalis. „Preester“ põhineb samanimelisel Hyung Min-woo manhwal (Korea koomiksil), mis on paistnud silma tugevate läänelike mõjutuste ja filigraansete illustratsioonidega. Autor lisab, et inspiratsiooni koomiksiks sai ta hoopiski arvutimängust „Blood“. Koomiks on tsipake teistsuguse tegevustikuga kui linateos (võideldakse deemonitega), ja suurema potentsiaaliga, mida kahjuks autor ei ole kunagi realiseerinud. Koomiksit meie raamatukogus ei ole, aga seda saab lugeda/vaadata selliselt leheküljelt nagu http://www.mangatown.com.

Huvitavat lugemist koomiksi ja filmi võrdlusest siit, Vikipeediast koomiksi ja filmi kohta.

Liis Pallon

“Brooklyn” Cinamonis

In raamatukava on 19/02/2016 at 18:06

brooklyn (1)Tutvustus kinokavast: 1950ndate aastate Iirimaa. Eilisi (Saoirse Ronan Oscari-nominatsiooni väärilises rollis) tulevikuväljavaated rohelisel saarel on suhteliselt piiratud. Võidunud juustega kohalikud rägbimängijad, pudupoe klientidega kuulujutuveski jahvatamine, sekka mõni harv tantsuõhtu ja vihmased ilmad. Kui noorel tüdrukul tekib võimalus reisida Ameerikasse õnne otsima, jätab ta pisaratega võideldes ema ja õega hüvasti ning astub laevale, mis viib ta Tõotatud maale. Tõotatud maa asemel ootab teda ees aga hoopis… Brooklyn. See on hoopis teistsugune maailm, tulvil sootuks teistsuguseid võimalusi. Õige pea tuleb Eilisi ellu ka armastus. Tundub, et enam paremaks minna ei saa – kuni hetkeni, mil saatus sekkub ja sunnib tüdrukut Iirimaale naasma. Ehkki koduskäik on planeeritud lühikeseks, jõuab kodusaarel Eilisi ellu astuda veel üks inimene, kes teda ükskõikseks ei jäta. Tuleb valida, kahe mehe ja kahe mandri vahel… Tänavusel Sundance’i filmifestivalil ülistavaid hinnanguid saanud südamliku ja muheda huumoriga vürtsitatud linaloo lavastajaks on iirlane John Crowley (“Intermission”) ja stsenaariumi autoriks ei keegi muu kui menukirjanik Nick Hornby (“An Education”, “Metsik”). 

Brooklyn raamatFilm “Brooklyn” kandideerib 28. veebruaril 2016 kolmele Oscarile: parim film; parim naispeaosatäitja – Saoirse Ronan; parim mugandatud stsenaarium – Nick Hornby. Film põhineb iiri kirjaniku, ajakirjaniku, kriitiku ja poeedi Colm Tóibíni (s. 1955) samanimelisel romaanil, mis võitis 2009. aastal Costa Book Award auhinna parima romaani eest.  Colm Tóibíni on tõlgitud 25 keelde, kuid kahjuks eesti keelde veel mitte. Tartu Linnaraamatukogus on saadaval lisaks eelpool mainitud raamatule ka järgmised teosed: „The Testament of Mary” (London 2012); „The Empty Family: Stories” (London 2011); „The Master” (London 2005) ning „The Heather Blazing” (London 2002).

Empty FamilyStsenaariumi autor on Nick Hornby (s. 1957), keda on õnneks siiski eesti keelde tõlgitud päris palju, seniseks juba seitse teost. Kõige uuem neist on 2015. aastal ilmunud „Naljakas tüdruk”, mis on haarav portree nooruslikust ülevoolavusest ja loovusest ajal, mil kogu Ühendkuningriiki oli vallanud loomepalang, mille tulemusi näeme tänapäevani.

7.Colm Tóibín-The Testament of MaryFilm ise on saanud üksnes soosivaid hinnanguid, mis on ka loomulik, sest kandideerib käesoleval aastal parima filmi Oscarile. Kiidetud on nii kostüüme, muusikat kui ka muidugi Saoirse Ronanit, kes kandideerib samuti Oscarile parima naispeaosatäitjana. Film on üsna helge, kuigi tegemist on suhteliselt raske teemaga – pagulus ja immigratsioon. Lisaks läbib sisuliini surma ja üksinduse teema, kuid see kõik jääb varju peategelase teotahtele ehk sisemisele ilule ning silmatorkavalt erksates toonides riietusele ehk elegantsele välimusele. Ühesõnaga kirgastav filmielamus, mille ainukeseks miinuseks saab pidada filmi lõpplahenduse liigset rutakust. Muidugi on Eilis noor kogemusteta neiu, kes võib-olla tõesti ise ka ei teadnud, mida soovis ning seega otsustas vastavalt hetkeemotisoonidele. See aga kahandas minu jaoks tõelise armastuse väärtust filmis, kuid samas võis põhiteemaks olla siin mitte niivõrd armastus vastassugupoole vastu, vaid hoopis tundumus, kus on sinu kodu(-maa). Filmi lõpus küsibki noor immigrandist iirlanna Ameerikasse suunduval laeval peategelaselt, kas Brooklynis on nagu kodus Iirimaal, sest seal elab palju iirlasi. Eilis nõustub – jah, nagu kodus.

The heather blazingFilmi süžee on aktuaalne ka tänapäeval ning isegi raamatu autor on sel teemal arvamust avaldanud, kuid kogu filmi jääb siiski ilmestama 1950ndate helgus ja siirus, mida näidatakse ka paljudes teistes sama ajastut käsitlevates filmides ning sarjades (nt ETV-s jookseb vahelduva eduga ”Südameasi” ja „Maahaigla”, mille tegevus jääb küll tihti juba uude kümnendisse).

Marleen Roosna filmiarvustus Postimehes.
Fimitutvustus kultuuritarbija 60+ blogis.

Treiler:

Klaari Tamm

“Titanic” reedel, 19. veebruaril kell 20 TV3-s

In raamatukava on 15/02/2016 at 20:01

titanicTutvustus telekavast: Noor ja rikas tütarlaps naaseb Inglismaalt uue luksusauriku pardal, mis teeb oma esimest reisi. Tüdruk plaanib enesetappu ning otsustab end reelingult alla heita. Tema elu päästab kunstnik, kes naaseb Prantsusmaalt. Nende vahel süttib armastus. Uppumatuks peetud aurik põrkub jäämäega ning hakkab vee alla vajuma, jättes pardal olnud raskete moraalsete valikute ette. Uppumatu laev. Ennenägematu katastroof. Rääkimata lood, mis lamavad saladusena Atlandi ookeani põhjas. Millised armu- ja vapruselood, varandused ja reetmine ootavad avastamist? Kaunis seltskonnaneiu. Pennitu kunstnik. Hindamatu teemant. Kirglik armulugu, mida ei suuda takistada miski maa peal. Saatus, mida keegi poleks osanud ette kujutada. Kahe elu kohtumine, mis võis toimuda vaid unistuste laeva Titanicu pardal.

Sinisukk TitanicJames Cameroni lavastatud „Titanic” võitis 1998. aastal 11 Oscarit, mis on läbi aegade üks enim kuldmehikesi võitnud film (sama palju on veel filmidel „Ben-hur” ja „Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek”). Filmi on küll tagantjärgi palju kritiseeritud ja leitud mitmeid ajaloolisi vigu, mis on viinud isegi selliste teooriateni, et selle linateose üks peaosalisi Jack, keda kehastab Leonardo DiCaprio, saabus tulevikust ehk tegemist oli ajas rändajaga (Postimehes). Samas ei tasu filmi alahinnata, kas või juba kasutatud muusika pärast, mis on saanud klassikaks, eelkõige muidugi Celine Dion’i laul „My Heart Will Go One”.

Igamees enda eest003Titanicu uppumisest on möödas rohkem kui sada aastat, kuid kirgi kütab see teema siiamaani. Viimased uudised on, et 2018. aastal lastakse vette Titanicu täpne koopia ehk Titanic II (uudis Postimehes). Seega legend kestab siiani!

Sherlock HolmesKa raamatuid Titanicust ja selle motiividel on ilmunud palju ning väga erinevates žarnites. Näiteks Guido Ilvese 2000. aastal ilmunud „Titanic”, kus lisaks ajaloole on ülevaade ka käesoleva filmi süžeest. Ajaloolist liini esindab ka kirjastuse Sinisukk poolt 1998. välja antud raamat „Titanic: laevast ja laevahukust Titanicul reisinud laste pilgu läbi”, mis köidab eelkõige rikkaliku pildimaterjaliga. Eesti keeles ilmunud ilukirjanduslike raamatuid on samuti mitmeid, näiteks Pelz von Felinau „Titanic: Ookeanihiiglase tragöödia” (Monokkel 1998)  ja Beryl Bainbridge „Igamees enda eest” (Ersen 2001). Huvitav on teada, et ka Scherlock Holmes on seilanud Titanicu pardal William Seili’i raamatus „Sherlock Holmes ja Titanicu tragöödia: mälestusväärne juhtum” (Ersen 2008). Kas ta jääb ellu? Elementaarne, elementaarne, kallis Watson.

titanicu-põhjaminekTitanicu ülestõstmise teemadel on fantaseerinud Clive Cussler, kelle raamatus „Titanic üles tõsta!” (Tormikiri 1999)  nö kohalik Bond – Pitt, Dirk Pitt – juhib vastavasisulist missiooni. Hans Magnus Enzensberger avaldas 1978. aastal aga eelmisele teosele vastupidise pealkirjaga poeemi – „Titanicu põhjaminek”, mis ilmus möödunud aastal ka eestikeelse raamatuna (paralleeltekst saksa keeles). Taavi Hallimäe kirjutab 20.11.2015 Sirbi artiklis  teose kohta järgmiselt: „Enzensberger portreteerib Titanicut ja selle reisijaid võimalikult mitmekülgselt ja paindlikult, kuid ei varja seejuures oma isiklikku ning ideoloogilist häälestust. Ta haagib fikseeritud tõlgenduste külge otsekohesel moel iseenda mälestused ja kauged, kuid tähenduslikud võrdpildid ning assotsiatsioonid.”

Sinine saar005Üks omapärasemaid raamatuid, mis eesti keeles Titanicu teemal ilmunud, on „Sinine saar: ühe uue loori taha saabuja kogemused” (Chiron 1995), mis jutustab ühe reisija elust pärast surma. Seda tehakse läbi maapealse vahendaja, kes edastab hukkunu kogemusi pärast seda mastaapset õnnetust. „Tundus nagu oleksime oodanud mingit laeva ärasõiduks. Me ootasime kuni kõik olid pardal, see tähendab, me ootasime, kuni katastroof oli läbi. Päästetud oli päästetud, surnud olid elavad. Siis korraga lahkusime sellest kohast” („Sinine saar” lk 18).

Titanicu armastusloodKõige enam aga haakub filmiga Gil Paul’i raamat „Titanicu armastuslood: kolmeteistkümne Titanicul reisinud noorpaari tõestisündinud lood” (Koolibri 2012). Sellest raamatust leiab filmile sarnaselt nii armastust kui ka traagikat, kuigi suhteliselt emotsioonitult. Lakooniliselt kirjeldatakse laeval reisinud 13 armastajapaari erinevaid saatusi. Milline neist kõige enam sarnaneb filmi armastusloole, las jääda iga lugeja enda otsustada.

Celin Dion “My Heart Will Go One” :

Klaari Tamm

“Raudne mask” pühapäeval, 14. veebruaril kell 12.10 TV3-s

In raamatukava on 12/02/2016 at 21:14

maskPKuna olen ajalooliste filmide fänn, siis sätin ennast pühapäeval teleka ette.

Ajaloos pole just palju saladusi, mis oleksid äratanud nii suurt huvi kui üks vang. Kurikuulsas Bastille´s oli tõesti olemas vang, riiklik kurjategija, kes suleti Louis XIV tahtel vangistusse ja suri 1703. aastal pärast 34 aastat kestnud vangipõlve, mille vältel ta olevat pidanud kõikjal kandma raudset maski. Keegi peale saladusliku vangi valvurite ei tohtinud talle läheneda ega teada, kes ta on või mille eest vangi pandud. Selline fakt pani nii rahva, ajaloolaste kui ka kirjanike kujutlusvõime tööle. Välja mõeldi kümneid seletusi, üks üllatavam kui teine, kõige kuulsam neist oli tees Louis XIV kaksikvennast, kes sarnanes monarhiga nagu kaks tilka vett. Üks uuemaid vandenõuteooriate on, et see vang oli Louis XIV bioloogiline isa.  Ka Alexandre Dumas sulest jätkusid kolme musketäri ja saladusliku vangi seiklused. Ajalooline kostüümidraama on täis ajastu riiklik-poliitiliste ja olude ehedaid steene.

maskF“Raudne mask” (The Man in the Iron Mask, Inglismaa, USA, 1998) — Elu on kuulsad musketärid lahku viinud – Athos (John Malkovich) elab enda mõisas, Porthos (Gérard Depardieu) naudib elu mõnusid ja Aramis (Jeremy Irons) on pöördunud kiriku rüppe. D´Artagnanist (Gabriel Byrne) on saanud kuninglike musketäride ülemus. Prantsusmaal tuleb võimule karm troonipärija Louis XIV (Leonardo DiCaprio). Tema juhtimise all ootab tervet riiki kaos. Neljal musketäril tekib plaan asendada praegune kuningas vangis oleva nimetu mehega, kes kannab raudset maski.

Piia Tuule

 

“Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” laupäeval, 13. veebruaril kell 8.40 Kanal2-s

In raamatukava on 09/02/2016 at 19:29

lumivalgekePLaupäevahommik vanade heade Vendade Grimmide ja teiste muinasjutuvestjate kangelastega uues kuues ja ühes multifilmis koos — “Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” (Happily N´Ever After 2, 2009).

Muinasjutud segunevad, kui Mambo ja Munk taaskord kallutavad hea ja kurja kaalu. Seekord on printsess Lumivalgeke segaduses teismeline, kes pigem pidutseb oma sõpradega Punamütsike, Kuldkiharake ja Väike Lambakarjus, kui aitab lihtrahvast. Lumivalgekese isa kavatseb abielluda õela Leedi Edevaga, kes tahab kuningriiki valitseda. Leedi Edev petab Lumivalgekest levitama kuulujutte külarahva kohta ning sunnib teda seetõttu põgenema. Seitsme pöialpoisi abiga saab Lumivalgekesest tõeline kuninganna.

lumivalgekeRLeidub hulgaliselt arvustusi, et kuidas ei tohiks ja ei peaks ja on kriminaalne kõike ümber teha. Siin tooks välja Krista Kumbergi arvamuse muinasjuttudest: “On ju muinaslood see universaalne pinnas, kust võrsuvad nii kirjanduse sõbrad kui kirjutajad, kelle lugemusest ning lapsepõlve-elamustest sõltub suuremal või vähemal määral nende tulevane looming” (ettekanne “Õnnetud lood õnnelike lõppudega” 2012. a. Tartu Linnaraamatukogu Lastekirjanduse päeval). Ja alati on võimalus raamatukogust võtta originaallood ning meenutada mis tegelikult oli.

Treiler:

Piia Tuule

“Uus sõbranna” kolmapäeval, 10. veebruaril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 08/02/2016 at 13:04

uussõberFilm “Uus sõbranna” (Une nouvelle amie, Prantsusmaa, 2014) põhineb Ruth Rendell lool ja selle on kohandanud režissöör-stsenarist François Ozon. Eesti esilinastus toimus 2014. aasta PÖFFil.

Filmi tutvustus Maria Reinupilt PÖFFi lehel: Prantsuse lavastaja François Ozon peaks olema Eesti publikule juba tuttav nimi. „Uus sõbranna” räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.
Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vahetavad tilga verd, vandudes igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris).
Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, leiab viimase Laura kleiti riietunult. Esialgu sellest kohkudes saavad David ja Claire siiski lähedasteks. Veelgi enam – Claire’i ei ahvatle ainult Davidi unistus olla naine, vaid ta tunneb ka iseendas ära sõnuseletamatu võimaluse oma salajased soovid täide viia.
Tänu mõlema suurepärasele rollisooritusele toovad Anaïs Demoustier ja Romain Duris ekraanile võrratult omapärase, südantsoojendava ja erutava loo sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove.

rendellkogumikFilm IMDb-s.
Ruth Rendellile pühendatud kodulehekülg.
Meie raamatukogus on jutt saadaval ingliskeelsena Ruth Rendelli kogumikus “Collected short stories: The fallen curtain; Means of evil; The fever tree; The new girl-friend”, prantsuskeelne variant  on saadaval siin.

Treiler:

Piia Tuule

“Jussikese seitse sõpra” esmaspäeval, 8. veebruaril kell 15:50 ETV2-s

In raamatukava on 06/02/2016 at 15:43

jussikeneNädal algab kohe pisikese meenutusega lapsepõlvest. Nimelt paljud meist on lugenud esimeses klassis väikesest poisist kes õpib nädalapäevi tundma. Lõbus lugu valmis Silvi Välja samanimelise jutustuse ainetel 1967. a. ja režissöör oli Heino Pars.

Piia Tuule

„Percy Jackson ja koletiste meri” reedel, 5. veebruaril kell 20:00 TV3s

In raamatukava on 01/02/2016 at 13:45

Et meil on tegemist merekultuuriaastaga, siis on ju tore, et ka merega seonduvaid fantaasiafilme näidatakse. :)

koletistemerifilmRick Riordan on suurepärane ning armastatud kirjanik. Läbi oma ladusa jutustamisstiili ning kaasahaaravate tegelaskujude on ta toonud paljudele lastele sügavamat huvi nii lugemise kui ka mütoloogia vastu.

„Koletiste meri” on sarja „Percy Jackson ja Olümplased” 2. raamatu järgi valminud film.

Nagu ikka on Percyl ees teekond ja ettemääratud kohustus päästa oma isa (Poseidon) ja sellega koos ka teised jumalad. Õnneks on tal toredad sõbrad kes teda sellel teekonnal aitavad.
Ma arvan, et Riordani raamatud on nii populaarsed selle pärast, et nad on põnevad, lootustandvad ja lõpevad üldjoontes hästi. Tähtsal kohal on sõprus, koostöö ja julgus otsustada. See kuidas segatakse tänapäeva ja nö. „vana aega” on minu meelest lausa suurepärane.

Kellele mütoloogia ja fantaasia meeldib soovitan kindlasti lugeda. Aga ma arvan, et poel vaja olla fantaasiafänn, et seda nautida.

percyjackson_II_kaas.inddSee sari pole Riordanil õnneks sugugi ainuke — Goodreadsi sarjaloetelu.

Filmide kallal võib ju alati õiendada aga vähemalt näitlejad on siin sarjas küll head :)

Link Riordani kodukale.
Link treilerile.
Netist leitud arvamus raamatust.

Ja kellel jääb sellest loost fantaasiafilmidoos veel saamata siis peale Percy loo lõppu võtab järje üle nüüdseks ilmselt juba kultusteoseks saanud „Videviku saaga” 4. raamatu järgi vändatud filmi „Koidukuma” esimese poole ekraniseering. Fantaasiaküllast reedet! :)

Seili Ülper