Raamatukava

Archive for 29. apr. 2016|Monthly archive page

Prima Vista filmiprogramm Elektiteatris 2. ja 3. mail

In raamatukava on 29/04/2016 at 13:02

primavistaSeekordne kirjandusfestival Prima Vista kannab alapealkirja “Müstifiktsioon”. Elektriteater läheneb teemale läbi kirjaniku kuju ning toob ekraanile filmid, mille peategelased on kirjanikud. Kirjanik on lugeja jaoks omamoodi müstiline olend, kes loob teksti kaudu uut maailma. Kuid kes on see salapärane kirjanik teksti taga, kes kutsub lugejat kaasa reisima ning talle mõtteid vahendab? Millest ta tegelikult mõtleb? Mis talle rõõmu toob? Millise ängiga ta rinda pistab?

„Kordus” esmaspäeval, 2. mail kell 19.00

kordusfilmFilmi keskmes on kaks noormeest – Erik ja Phillip – kes unistavad kirjanikukarjäärist ning püüavad oma tekste avaldada. Phillipi raamat jõuabki lugejateni ning saavutab tohutu edu, kuid Eriku teos jääb sahtlisse. Paraku ei tule Phillip kuulsuse painetega toime ja satub vaimuhaiglasse. Tema kõrval püsivad toetajatena armastav neiu Kari ja endiselt oma unistuse poole püüdlev Erik.

Filmi pärjati 2006. aastal Karlovy Vary festivalil parima režissööri preemiaga ning esitati Norra ametlikuks Oscari kandidaadiks. Kinoõhtu juhatab sisse kirjanik Jim Ashilevi.

Filmist on kirjutatud Eesti Ekspressis.

„Tunnid” teisipäeval, 3. mail kell 19.00

tunnidfilmMichael Cunninghami samanimelisel romaanil põhinev linateos on pälvinud ohtralt kiidusõnu kriitikutelt ja pärjatud paljude auhindadega.

Kolmes ajastus elavad kolm naist ühel pealtnäha tavalisel päeval. 1920ndate Inglismaal kirjutab Virginia Woolf romaani “Proua Dalloway”. 1950ndate Los Angeleses loeb koduperenaine Laura Brown sedasama raamatut. Tänapäeva New Yorgis korraldab Clarissa Vaugh, hüüdnimega proua Dalloway, pidu oma kirjanikust sõbrale Richardile. Sellest päevast saab naiste elus märgiliste otsuste aeg, mil üheks saavad minevik, olevik ja tulevik. Oskuslikult erinevaid ajastuid ja tegelasi ühendav film toob meieni küsimused eluvalikutest ja igatsusest millegi seletamatu, kuid ometi niivõrd vajaliku järele. Kahe kirjaniku – tõelise Virginia Woolfi ja fiktsionaalse Richardi – inspiratsiooni- ja ängihetkedes lastakse kõnelda sellel, millest vaikimine mürgitab hinge.tunnidraamat

Kinoseansi juhatab sisse anglistika õppejõud Raili Marling.

Filmist on põhjalikult kirjutanud ajakirjas „Teater.Muusika.Kino” Kärt Hellerma.

Romaan on loomulikult Tartu Linnaraamatukogus saadaval ning Eesti Päevalehest võib lugeda romaaniarvustus Jüri Talvetilt.

Anu Amor-Narits

Karel Zemani retrospektiiv Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil

In raamatukava on 26/04/2016 at 09:17

hõff
Ja jälle on aeg sealmaal, et Tartu kinode või telepurgi asemel tuleb soovitus seada sammud ja silmad Haapsallu — Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile.

Festivali kava.

Aurupungi klassiku Karel Zemani filmide sissejuhatuseks on festivali korraldajad kirjutanud järgmist:

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) pärjab postuumse elutööpreemiaga legendaarset filmimeest Karel Zemani. Oma efektsete filmide tõttu ka “Tšehhi Méliès’iks” kutsutud meistrile pühendab HÕFF kolmest filmist koosneva retrospektiivi ja tema loomingust inspireeritud ettekande ning töötoa.

Karel Zeman (1910 – 1989) kuulub Teise maailmasõja järgsesse legendaarsesse Tšehhi kineastide põlvkonda, mis hakkas kogu Euroopas tooni andma oma uuenduslike filmidega. Zeman oli üks esimesi filmimehi maailmas, kelle filmides võis näha aurupungi-žanri elemente, tuues suurele ekraanile nö retrofuturistlikud leiutised ülemöödunud sajandist.

Zemani esimesed nukufilmid 1940ndatel aastatel said kodumaal suure menu osaliseks, esimeste täispikkade filmideni jõudis animaator 1950ndatel. Rahvusvahelise läbimurde tegi Zeman 1958. a filmiga “Back-Capi saare saladus” (tuntud ka pealkirjade all “Hukatuslik leiutis” ja “Jules Verne’i imeline maailm”), mis on tänini Tšehhi kõige vaadatum mängufilm ja on restaureeritult taas leidnud tee tänapäeva publikuni. 1980. aastateni töötanud Zeman lavastas kokku üle 30. mängu- ja animafilmi. Zemani kaasaegsetest olid tema loomingu imetlejate hulgas ka Pablo Picasso, Charlie Chaplin ja Salvádor Dalí, tänapäevastest filmiloojatest on tema töödest tugevaid mõjutusi saanud Terry Gilliam, Tim Burton, Wes Anderson jpt.

“Just tänu mitmele Zemani filmile, mis 1970-80ndatel aastatel Eestis kino- kui teleekraanidele jõudsid, armusin ka mina sarnaselt tuhandetele eakaaslastele esimest korda filmimaagiasse nii jäägitult, et mälupildid kunagi nähtud filmidest tekitavad siiani meeldivaid külmavärinaid”, kommenteeris elutööpreemiaga pärjatava lavastaja olulisust HÕFFi programmijuht Helmut Jänes. “Andes postuumse elutöö auhinna Karel Zemanile, tähistame sellega mitte ainult suure meistri saavutusi, vaid kinomaagia tähtsust nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus”, lisas ta.

HÕFF toob publikuni Zemani loomingu kolm kõige legendaarsemat filmi.

1958. esilinastunud ja eelmisel aastal restaureeritud “Back-Capi saare saladus” loob erinevate montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu maagilis-poeetilise maailma, mis toetub režissööri lemmikkirjaniku Jules Verne’i vähetuntud romaanil “Isamaa lipp”.

1961. aastal valminud pöörane fantaasiafilm “Parun Münchhausen”, mis on samuti oma aja eriefektide musternäidis, on inspireeritud nii George Mélies’i varajastest ulmefilmidest, aga ka vene kosmonaudi Juri Gagarini esimesest kosmoselennust.

1966. a linateoses “Varastatud õhulaev” segab Zeman taas animatsiooni ja mängufilmi žanreid, jättes filmist mulje kui sajanditagusest liikuvast piltpostkaardist. Tänapäevalgi humoorikana mõjuv kogupereseiklus põhineb lõdvalt Jules Verne’i romaanil “Kaheaastane puhkus”.

Filmid linastuvad HÕFFi raames reedest pühapäevani ja on varustatud inglisekeelsete subtiitritega. Filmidele eelnevad sissejuhatused.

Nostalgialaks on garanteeritud! Vaata Zemani filmide retrofiilinguga treilereid:

“Back-up’i saare saladus”

“Imeline parun Münchhausen”

“Varastatud õhulaev”

Loe lisa Onu Kalveri blogist.

Ja lõppu veel üks reisisoovitus – Münchauseni muuseum Lätis.

Tiina Sulg

Dokumentaalfilmid Tšernobõlist ETVs ja ETV2s

In raamatukava on 25/04/2016 at 09:24

Mõneti mõjutas seekordset filmivalikut kolleegi hüüatus: “Tead, Tšernobõlist on juba 30 aastat möödas!”. Aeg läheb, alul aegapidi, hiljem kähku. Ma kahjuks ei mäleta, milline õpetaja meile omal ajal püüdis asja selgitadada, aga tema kokkuvõte oli umbes selline: “Enda pärast ma ei muretse, ma suren niikuinii varsti ära. Teie pärast ma ka eriti ei muretse, ma uurisin ilmakaarte ja Eestil läks vist hästi, tuuled otse ei tulnud. Aga ma muretsen teie laste pärast, sest mida see vähene kogus aegapidi teha võib, ei tea keegi”.  Nojah. Mis täpselt toimus, ei teadnud seeaeg keegi, jutte liikus igasuguseid, aga Gorba oli juba pukis ja päris maha asja ei vaikitud. Nüüd saavad siis dokumentaalfilmide abil järelaitamistunnid tehtud.

tšernobõlEsmaspäeval, 25. aprillil kell 22.05 (kordusena teisipäeval, 26. aprillil kell 13.55) ETVs Välisilma dokk “Tšornobõl – 30 aastat hiljem” (Chernobyl Out of Control, 2016) — Tšornobõli tuumajaam plahvatas 26. aprillil 1986. aastal ja selle hukatuslikud tagajärjed annavad tunda ka 30 aastat hiljem. Kuid alles aastate möödudes on selgunud, mis tol päeval täpselt juhtus. Miks ei suutnud ka parima väljaõppega insenerid katastroofi ära hoida?

Teisipäeval, 26. aprillil kell 22.05 (kordusena neljapäeval, 28. aprillil kell 23.55) ETV2s dokkaader “Tšornobõli vanamemmed” (Babushkas of Chernobyl, USA 2015) — lugu naistest, kes pärast 1986. aasta katastroofi ning evakueerimist pöördusid tagasi Tšernobõli tuumaelektrijaama ümbritsevasse keelutsooni. Mis hoiab neid naisi maal, mille Ukraina ametivõimud ja teadlased on tunnistanud elamiskõlbmatuks? 

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 22.40 (kordusena neljapäeval, 28. aprillil kel 14.00) ETVs “Tšernobõli samuraid” (Eesti 2012) — Ivar Heinmaa film 1986. aastal Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori plahvatust likvideerinud meestest ja tuumakatastroofi üleilmsetest mõjudest. Jaapanis 2011. aastal toimunud tuumatragöödia taustal eriti tundlikuks muutunud teemat kannavad filmis inimesed, kelle elu Tšernobõlis veedetud päevad otsustavalt muutsid. Neljanda reaktori kustutus- ja matmistöödel osales 830 000 meest üle Nõukogude Liidu. Tõsiselt kiiritada saanutest on 26 aastat hiljem surnud iga kaheksas. tsernobõli-palveEestist saadeti sinna tööle ligi 5000 meest – 28 neist on sooritanud enesetapu. Jahmatavale statistikale ja kuivadele numbritele lisab film konkreetsete inimeste lood. Üks filmi kangelastest on Lääne Maksu- ja Tollikeskuse juht Jaan Krinal, kes on Pärnumaa Tšernobõli ühenduse Gamma juht ning seisab Tšernobõli veteranide õiguste eest. Teiseks filmi peategelaseks on endine keevitaja Kalev Kilk, kes enda sõnul jättis ohukoldesse oma kalleima vara – tervise. Mälestused ärkavad ellu, kui Jaan ja Kalev 2011. aastal uuesti Tšernobõli külastavad.

Raamatuks soovitan viimase nobelisti Svetlana Aleksijevitši “Tšernobõli palvet”.

Tiina Sulg

 

 

„Saabastega Kassi tegelikud seiklused” laupäeval, 23. aprillil kell 8:00, Kanal 2

In raamatukava on 20/04/2016 at 12:55

saabategakassfilmSee on ju see tegelane, kes saab inimestest aru ja mõtleb välja kavalusi. Mida me siis nüüd tema kohta uut ja ennekuulmatut teada saame? No selleks tuleb muidugi sättida end laupäeva hommikul teleka ette ja asja jälgima hakata.

saabastegakassKindel on see, et antud kassi seltsis ei hakka kellelgi igav. Kuidas saakski, kui tavaliselt neljal käpal kõndiv nurrulööja ei hooli teiste arvamusest, tõmbab jalga saapad ja käitub kahtlaselt sarnaselt inimesele.

Mida muud saaks soovitada selle filmi kõrvale – ikka tuntud lasteraamatut „Saabastega kass”, mille pani kirja prantslane Charles Perrault.

“Saabastega kass” Tess Pauskari esituses:

Triin Võsoberg

„Džungliraamat” kinodes

In raamatukava on 19/04/2016 at 11:32

džungliraamatfilm

Ei ole vist peaaegu ühtegi last, täiskasvanust rääkimata, kes poleks mitte midagi kuulnud väikesest džunglipoisist Mowglist.

Aastate jooksul on valminud mitmetes versioonides joonisfilme, sarju, filme ja ka raamatuid sellest Rudyard Kiplingi loodud džunglipoisist, tema kasvamisest ümbritsetuna metsloomadega, teadmata, kes on tema tegelikud vanemad. Nagu iga tavalinegi poiss, otsib ka Mowgli põnevaid seiklusi ja satub nii mõnigi kord ohtlikesse situatsioonidesse. Teda ümbritseb palju vaenlasi, kuid ei tule puudu ka heade kavatsustega ja hoolivatest sõpradest.

džungliraamatNüüd on Disneyl valmis saanud järjekordne, üsnagi kõhedusttekitavate efektidega ja väga seiklusrohke film. Kindlasti ei maksaks antud filmi vaatama minna veel liialt pisikestega. Ära on toodud ka soovitus: alates 6. eluaastast.

Väiksematele soovitaks hoopis raamatu kujul välja antud „Džungliraamatut”, mis ilmus esimest korda aastal 1894, autoriks Rudyard Kipling .

Samuti on lastel võimalus igapäevaselt Mowgli tegemisi jälgida ETV2-s näidatavas samanimelises animasarjas.

Treiler:

Triin Võsoberg

„Viis sõpra 2”  laupäeval, 16. aprillil kell 16:30 ETV2s ning „Viis sõpra 3”  laupäeval, 23. aprillil kell 17 ETV2s.

In raamatukava on 12/04/2016 at 09:14

5F2_Kinostartmeldung„Viis sõpra 2” (Saksa 2013) tutvustus: George viib sõbrad maalilise järve kaldale telkima. Viisiku mõnusat äraolemist segab ainult Hardy, kes tuleb sinna oma uhkete asjadega eputama. Dick võtab Hardy pakkumise vastu ja läheb tema ATV-ga proovisõidule. Kui ta ei tule ega tule tagasi, hakkavad sõbrad muretsema ja lähevad teda otsima. Dickyl õnnestub mobiili kaudu teada anda, et ta on röövitud ja röövijad peavad teda Hardyks. Kas Hardyt taheti röövida lunaraha saamiseks või on mängus hoopis suurem varandus?

„Viis sõpra 3” (Saksa 2014) tutvustus: Viis sõpra veedavad suve eksootilisel saarel ja neid ootab ees kolm nädalat päikeselisel liivarannal. Anne arvates on see tore, aga Dick, Julian ja George peavad sellist puhkust igavaks. Kui George avastab laevavraki, asuvad sõbrad innukalt seda uurima.Viis sõpra

Filmi esimene osa, „Viis Sõpra” (Saksa 2012) oli ETV2 eetris eelmisel laupäeval, 9. aprillil ning on seitse päeva järelevaadatav kodulehel.

Võlunael140Filmid põhinevad inglise lastekirjaniku Enid Blytoni (11.08.1897-28.11.1968) kuulsal 21-osalisel raamatuseerial „Famous Five”, millele on tehtud tohutul hulgal eritrükke, telesarju, multifilme ning mänge. Sari pole eesti keeles ilmunud, kuid autori mõned teised raamatud on siiski olemas. Raamatukogust leiad: „Võlunõel ja teised jutud” (Sinisukk 2004), „Härjapõlvlane Itsitaja ja teised jutud” (Sinisukk 2004); „Kummaline redel ja teised jutud” (Sinisukk 2005) ning „Võlukepp ja teised jutud” (Sinisukk 2005).

Härjapõlvlane141Enid Blyton oli väga produktiivne autor, rohkem kui 40 aastat kestnud kirjanikukarjääri jooksul ilmus tal umbes 800 laste-ja noorteraamatut ning neid müüdi ligi 600 miljonit, mis teeb temast senini ühe edukama kirjaniku. Tema kirjutatud juttude tegevus leiab aset tavaliselt Inglismaa maalilistes külakestes, kus tegelasteks on lapsed, muinasjutulised olendid või elusad mänguasjad. Lugudes on palju seiklusi ja vaprust nõudvaid ettevõtmisi, kuid tihti on maailmanägemine sealjuures selgelt must-valge. Blytoni raamatuid on kritiseeritud nii elitaarsuses, seksismis kui ka rassismis, kuid kõigile etteheidetele vaatamata on ta jätkuvalt väga populaarne.

Illustreerimaks „Famous Five” seiklusi, üks väike piltlik stiilinäide siit.

Klaari Tamm

„Ööd Rodanthe’is” esmaspäeval, 11. aprillil kell 20.30 Kanal 11-s

In raamatukava on 11/04/2016 at 09:16

Nights_in_rodanthe_posterFilmitutvustus. Adrienne Willise (Diane Lane) elu on kaoses. Naise truudusetu abikaasa soovib koju tagasi tulla, et uuesti alustada. Teismeline tütar protestib oma ema iga otsuse vastu ega taha kuuldagi rahu sõlmimisest. Selleks, et veidi järele mõelda, läheb Adrienne mere ääres asuvasse Rodanthe’i linnakesse, et hoolitseda paar päeva oma sõbrannale kuuluva võõrastemaja eest. Rahu tal seal leida ei õnnestu, sest ilmateade ennustab tugevat tormi. Lisaks sellele ilmub kohale sarmikas Paul Flanner (Richard Gere), kes on võõrastemaja ainus külaline. Ka Paul pole seal mitte lõbu pärast, vaid põgenemas isiklikku elu raputava kriisi eest. Tormi lähenedes pöörduvad need kaks lohutuse leidmiseks teineteise poole ning neile saab osaks maagiline nädalavahetus, mille mõju tunnevad mõlemad kogu ülejäänud elu.

ööd-rodanthe-is”Ööd Rodanthe’is” on romantiline draama, mille aluseks on Nicholas Sparksi samanimeline romaan. Seda raamatut on võimalik laenata raamatukogust nii eestikeelsena, inglisekeelsena kui ka vene keeles.

Nights in RodantheNicolas Sparksi raamatute põhjal tehtud filmidele pole oodata väga imelisi arvustusi. Pigem vastupidi, näiteks Mihkel Raud on lausa öelnud, et käesolev film on mõeldud pisaraahtrale masohhistile. Las see jääda igaühe enda otsustada, kui suur masohhist ta on või vajadusel lükata see väide ümber!

Siiski on huvitav asjaolu, et „Ööd Rodanthe’is” on inspireeritud tema enda kohtumisest oma tulevase naisega. Kuigi kõiki sündmusi pole üks ühele maha kirjutatud, siis ometi võib seda teost pidada kaudselt ta enda elu armastuse looks. Kõige toredam on selle juures fakt, et jõulukingitusena pani ta raamatu peategelastele nimed oma ämma ja äia järgi.

The Choice bookKuna tema teosed räägivad eelkõige armastusest, teemast, mis köidab lugejat alati, siis pole imestada, et ta loomingut on ohtralt kasutatud USA filmitööstuses. Paljud neist filmidest on kajastamist leidnud ka siin filmiblogis. Kõige uuem film, mis selle aasta alguses kinoekraanil jooksis, oli „Elu valikud” („The Choice” 2015), mis põhineb samuti samanimelisel romaanil.

Klaari Tamm

„Nõid“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 04/04/2016 at 10:34

noidfilmNõiad ja nõidumine on väga vastuoluline teema, eriti ühiskondades, mille üheks tugevamaks alustalaks on kristlus. Arusaamatutel põhjustel valis kristlus aastsadu tagasi maarahva seast esile kerkinud ravitsejad ja ämmaemandad oma rünnakuohvriteks, erilise tähelepanu osaliseks said just naised. Ja siis meid kiusati taga ja põletati ja uputati ja tapeti. Tollel hetkel paistis, et naised on kristluse ja usumeeste kõige suuremateks vaenlasteks, mitte nende endi ürgsed ihad. Aga aastad möödusid nagu nad ikka kipuvad tegema, ja jõuamegi tänasesse päeva.

Eestis on hetkel soolapuhujatel, posijatel ja nõidadel hea elu – neil on võimalik lausa arvamusliidriteks saada. Muidugi tänapäeval ei usuta, et Nastja käiks täiskuuöösel kitsedega armatsemas ja sigade seljas lendamas – ses mõttes oleme mingisuguse arengu läbi teinud. Kuid rahvas kipub ikkagi sooda propageerijaid ja teepaksu pealt ennustajaid rohkem usaldama kui kõrgharituid meditsiinitöötajaid.

noidposterRobert Eggersi debüütfilm „Nõid“ jõudis vaatajateni juba eelmise aasta jaanuaris 2015. aasta Sundance’i filmifestivalil. Seal saatis filmi suur edu, ja nii otsustatigi seda jagada maarahvaga. Film kõneleb meile loo 17. sajandil elanud ekskommunikeeritud puritaanide perekonnast, kes on sunnitud elama kogukonnast eraldatult hirmuäratavas metsaveeres. Perekonnaga hakkavad toimuma ootamatud ja hirmutuslikud sündmused, ning lõpuks jõutakse selleni, et ühte pereliiget süüdistatakse nõidumises. Kohe kindlasti ei pea seda võtma traditsioonilise kurjade jõudude kimbutamisena, sest harva on õudusfilmis (kas ma unustasin seda mainida?) kõik nii nagu näib. Paar võtit filmi analüüsimiseks ma siiski ulatan: see võib olla teismelise tütarlapse kujunemis- ja naiseks saamise lugu; see võib olla hoiatuslugu religioossesse udusse mattunud psüühika hävingust. Filmile on etteheidetud pideva õudusetunde või hirmuefektide järjestikuse puudumist, kuid ma arvan, et õudusfilmis peab olema ka hingetõmbepause.

Nõidadest ja nõiaprotsessidest on mitmeid raamatuid. Konkreetsest juhtumist kahjuks mitte.

Tõnu Karjatse on kirjutanud väga hea ülevaate siin ja IMDb-st saab lugeda siit.

Liis Pallon