Raamatukava

Archive for 17. mai 2016|Monthly archive page

„Green Room“ Cinamonis

In raamatukava on 17/05/2016 at 10:59

greenroom11939. aastal muutus maailm tagasipöördumatult, kadus Lääne maailma naiivsus ning aduti, et rahvuslik äärmuslus võib muutuda üleöö eluohtlikuks miljonitele inimestele. Millegi pärast on pea 80 aastat hiljem inimeste kollektiivne mälu tuhmunud ning toimub samasuguste hirmutamistaktikate ja egotsentriliste loosungite süüdimatu levitamine, mis viisid Euroopa 20. sajandi keskpaigas häbiväärsesse olukorda. Ja millegi pärast on Eestis saanud aastakümneid tegutseda alaväärsus kompleksi all kannatavad animalistlikult agressiivsed neonatsid, kes on endale pununud pesa ka meie armsasse kodulinna. Kui II maailmasõja õppetunnid on mälust kustutatud ja tavaelus ei nähta äärmusluses ohtu, siis tuleb õppust võtta kunstis kujutatud näidetest.

greenroom3Kui sellised filmid nagu „Romper Stomper“ ja „American History X“ on meeldinud, siis imponeerib suure tõenäosusega ka „Green Room“. Kõik kolm filmi lähenevad neonatsionalismile erineva nurga alt, kuid kõigis neis on ühtemoodi kajastatud ideoloogilise liikumise äärmine agressiivsus ja enesehävitajalikkus. „Green Room“ on Jeremy Saulnieri alles kolmas täispikk mängufilm, milles teevad kaasa Patrick Stewart, Anton Yelchin ja Imogen Poots. Vaatajateni tuuakse lugu ühest punkbändist, mis esinemisjanus jõuab otsapidi keset metsa asuva neonatside klubini. Kui neonatsid esindavad paremäärmuslust, siis punkarid tavaliselt vasakäärmust – ning nende kahe ääremaadel uitavate ideoloogiate kohtumine ei lõppe kohe kindlasti roosamannavahuse pidžaamapeoga. Laadige relvad, ihuge noad ja teritage hambad, ees ootab väga põnev slasher!

greenroom2Filmi stsenaariumi kirjutas Jeremy Saulnier ise, nii et raamaturiiulist seda lugu ei leia. Üleüldse on väga raske leida kriitilist lähenemist rahvusäärmuslusele, kuid siin tuleb appi eesti ajakirjandus – tehke lahti Postimees, ning seal on küll ja veel selleteemalisi arvamuslugusid ja artikleid. Punkaritest on aga kirjutanud põhjalikumalt Tõnu Trubetsky.

Lisaks filmi kohta IMDb-st  ja Wikipediast.

Liis Pallon

„Enne kui ärkan“ Cinamonis

In raamatukava on 16/05/2016 at 14:45

ennekuimaärkan2Unenäod on ühed salapärased ilmingud. Nende analüüsimisele ja neile vastuste leidmisele on kulutatud mitmeid tuhandeid tunde. Inimese loomuses on vajadus kontrollida kõike, ka selliseid irratsionaalseid nähtusi nagu unenägusid. Õudusunenäod ja luupainajad on aga inspireerinud mitmeid kunstnikke, kirjanikke ja filmitegijaid, loomaks unustamatut painajalikku kunsti.

„Enne kui ärkan“ on lugu mehest ja naisest (Thomas Jane ja Kate Bosworth), kes on kaotanud oma poja, ning otsustavad lapsendada poisi (Jacob Tremblay). Poisil on aga üleloomulik võime – tema unenäod saavad tegelikkuseks. Kuid nagu iga inimene omast käest teab, võivad unenäod olla nii head kui ka halvad. Mis juhtub siis, kui õudusunenäod muutuvad reaalsuseks, saad teada juba kinno minnes. Filmis on lahatud mitmeid teemasid – vanemate lein; soov kohtuda surnud lähedastega; unenägude toimemehhanismid; õudusunenägude tegelikud pahalased jne.

ennekuimaärkan1Unenägudel on kirjanduses olnud läbi aegade oluline koht, sageli paljastatakse neis kangelase tegelikud mõtted, unistused või edasine saatus. Filmi aluseks ei ole ühte kindlat lugu, aga kui teema huvitab, siis võib lugeda Kafkat, Bulgakovit, Heinsaart, Ristikivi ja luuletajatest Trakli (see nimekiri ei ole lõplik, aga need on siinposeeriva selleteemalised lemmikud). Raamatukogust leiab ka mitmeid unenägudeseletajaid ja psühholoogilisi uurimusi sellel teemal (vt. Sigmund Freud).

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st  ja Wikipediast, kus on välja toodud ka kaks samanimelist romaani, millest kumbki ei puutu asjasse.

Liis Pallon

„Hamlet” laupäeval, 14. mail kell 13.20 ETV2-s

In raamatukava on 11/05/2016 at 13:26

hamlet yShakespeare’i aastal ei saa jätta „Hamletit” soovitamata, ehkki kaunil maipäeval vaevalt keegi teleri ette istub – aga selleks ongi ju välja mõeldud mitmesugused järelvaatamis- ja salvestusvõimalused.
„Hamleti” versioone imdb.com’i lehel ei jõua kokku lugedagi, neid on tehtud nii suurele kui tele-ekraanile. Seekord näidatakse meile 1969. a Tony Richardsoni käe all valminud tööd.hamlet_2124115c
Teenekas teatri- ja filmilavastaja Tony Richardson   (1928-1991) kuulub möödunud sajandi briti filmi uue laine põlvkonda, keda tuntakse noorte ja vihaste meestena. Teatrilavastajana karjääri alustanud Richardson sai kuulsaks filmidega “Vaata raevus tagasi” (1959) ja “Pikamaajooksja üksildus” (1962), mis sarnaselt prantsuse uue laine filmidega käsitlesid üksikindiviidi mässu sumbunud ühiskonna vastu. Suurima tunnustuse pälvis Richardson filmiga “Tom Jones” (1963), mis sai nii parima filmi kui ka režissööri Oscari. 1969. aastal valminud “Hamlet” põhineb Richardsoni enda poolt lavastatud näidendil Londoni Roundhouse’i Teatris. Filmis taani printsi kehastanud Nicol Williamsoni on sageli koos Richard Burtoniga peetud kõigi aegade parimaks Hamleti kehastajaks kinoekraanil, teose ühe tähelepanuväärsema rollisoorituse teeb kindlasti ka Anthony Hopkins, kes 31-aastasena mängib Claudiust.

hamlet

Kaja Kleimann

“Bernarda Alba maja” reedel, 13. mail kell 21.35 ETV2-s.

In raamatukava on 11/05/2016 at 13:25

albaFederico Garcia Lorca  näidend Eesti Noorsooteatri esituses, salvestatud 1983.a

Lavastanud Mati Unt, kunstnik Jaak Vaus, helilooja Erkki- Sven Tüür.
Mängivad Ago Roo, Hilja Varem, Ene Järvis, Helene Vannari, Katrin Saukas, Marje Loorits, Iivi Lepik ja Laura Baumverk.

“Bernarda Alba maja” on  ruraalse triloogia viimane näidend, mis kujutab kuue naise trööstitut elu.

Pärast abikaasa surma allutab võimukas ja ülivaga Bernarda oma tütred rangele leinale. See on lugu naistest, kes kannatavad tavapäraste käitumisnormide, armastuse puudumise ja piiride, mille saatus ja traditsioonid on neile määranud, tõttu. Kui vanimal lubatakse lõpuks kihluda, peamiselt materiaalsetel kaalutlustel, ei rõõmusta ta õed sugugi.  Näidendis põrkuvad omavahel olmeline ja poeetiline, psühholoogiliselt usutav ning romantiliselt ülemäärane.

Näidendist on mitmeid filmi- ja telefilmiversioone, nii inglise-, saksa- kui hispaaniakeelseid. Ka Eestis on seda lavastatud korduvalt , ERR arhiivist võib kuulata 1958. a salvestatud Raadioteatri etendust. Viimati oli näidend Vene Draamteatri laval, kus lavastaja tõlgendas karmi ema kui oma tütarde kaitsjat labase ja julma maailma eest.federico_garcia_lorca1

Hispaania poeet, näitekirjanik ja teatridirektor Federico del Sagrado Corazón de Jesús García Lorca  sündis 5. juunil 1898 ning arreteeriti ja lasti maha paar päeva enne kodusõja puhkemist, siiani pole üheselt selge, miks ja kelle poolt, ehkki natsionaliste pakutakse hukkajatena sagedamini. Ka tema haud pole teada.

Näidend on meil olemas hispaania keeles.
raamatLuuletusi saab lugeda kogudest „Kaneelist torn” ja
„Mu kätes on tuli”.

Kaja Kleimann

„Nisa” reedel, 6. mail kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 06/05/2016 at 11:15

nisaetendus„Nisa” on koriluse ja küttimisega tegeleva kalahari bušmani naise lugu, kelle elu täidavad traditsioonidest lähtuvad abielud erinevate meestega, laste sünnid ja kaotused, igapäevased rõõmud ning pisarad. Väikese tüdrukuna päästis ta oma äsjasündinud venna, kellelt ta ema tahtis elu võtta. Kaheteistkümneaastaselt läks ta naiseks mehele, keda ta ei tahtnud. Ta läks lahku, abiellus uuesti ja jäi leseks. Oma elu jooksul sünnitas ta neli last, kellest ükski ellu ei jäänud. Kindlameelselt otsis ja leidis ta äraelamist karmis Kalahari kõrbes.

nisaraamatLoo teeb köitvaks asjaolu, et tegu pole fiktsiooniga vaid reaalselt elanud naise elulooga, mis on kirja pandud tema enda sõnade järgi. Etenduse juures mängib olulist rolli muusika kuna kogu etenduse aja on laval dzässtrummar Tanel Ruben, kelle mängitud Aafrika rütmid aitavad suurepäraselt kaasa kujundite loomisele.

Etendusest kirjutab Ivika Sillar.

Näidendi aluseks on ka eesti keeles ilmunud Marjorie Shostaki samanimeline jutustus, mis saadaval ka meie raamatukogus.

Anu Amor-Narits

„Vahemees” reedel, 6. mail kell 21.40 ja pühapäeval kell 14.40 ETV-s

In raamatukava on 05/05/2016 at 12:49

the-go-between-2015_38186Tegemist on Pete Travise uhiuue, 2015. aasta (tele)filmiga. Osades  Joanna Vanderham, Ben Batt, Jack Hollington, Vanessa Redgrave jt.
On aasta 1900. 12-aastane Leo Colston veedab suve oma koolivenna Marcus Maudsley perekonna juures nende maamõisas Norfolkis. Leo sõbruneb Marcuse vanema õe, kauni Marianiga, kes veenab poissi vahendama salajasi „ärikirju“ Mariani ja kohaliku farmeri Tedi vahel. Mariani ema näeb tütre kaasana rikast, sõjas kannatada saanud aristokraat Hugh Triminghami, Mariani süda põksub aga Tedile. Nõnda satub pahaaimamatu Leo saladuste, kire ja pettuste keerisesse, armudes seejuures ka ise.
„Vahemees” on L. P. Hartley samanimelise tuntud romaani ekraniseering. Liigutav ja delikaatselt üles ehitatud draama kirest, klassivahedest ja hingelise süütuse kaotamisest, taustaks meeldejääv pilt 20. sajandi algusest. Samamoodi nagu uus sajand murdub varsti saabuvaks sõjaõuduseks, murdub ka Leo Colstoni lapsepõlv, kohtudes salaliku ja karmi täiskasvanute maailmaga.vahemees
BAFTA nominatsioon parima TV-draama kategoorias.

1971. aasta ohtrate auhindadega pärjatud filmis , mille stsenaariumi kirjutas Harlod Pinter,  mängis muide Vanesssa Redgrave’i isa sir Michael Redgrave. Filmi avalause “The past is a foreign country: they do things differently there” on muutunud  peaaegu vanasõnaks.
Vaatajate hinnang filmidele erineb õige vähe. vahe kaas
Raamatut ilmus 1998. a  eesti keeles  
Meil olemasolev ingliskeelne raamat paistab olevat adapteeritud väljaanne.

Kaja Kleimann

„Mina ja Kaminski” Ekraanis

In raamatukava on 02/05/2016 at 11:10

minajakamiskifilmDaniel Kehlmanni samanimelisel menuromaanil põhinev mängufilm auahne ajakirjaniku Sebastian Zöllneri ja elutee koidikul oleva kunstniku Manuel Kaminski ühisest teekonnast. See on road-movie isiklikest ambitsioonidest, sõprusest ja luhtunud armastusest.

Sebastian Zöllner on kunstiteadlasest ajakirjanikku, kes on kuulsuseihast nii pimestatud, et on tähelepanu ja publitseeritud saamise nimel valmis iga kuulujutu faktiks tõlgendama. Nõnda asubki ta tõestama, et maailmakuulus pime maalikunstnik Manuel Kaminski on tegelikult kogu elu nägija olnud. Ta asub kirjutama Kaminski autobiograafiat, lootes temalt saladus maksku, mis maksab välja pressida. Elukogenud Kaminski ei lase aga ennast nii kergesti üle kavaldada ning tulemuseks on kahe mehe humoorikas teekond läbi Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Režissöör Wolfgang Beckeri  film pilab kunstiringkondade kõrkust, 21. sajandi pealiskaudset teotahtelisust ning sugulussidemete materialiseerumist. See on tragikoomiline seiklusfilm neile, kes arvavad, et nad ei ole veel kõike näinud ning kes on veendunud, et maailm väärib avastamist.

Eestlaste jaoks on selle filmi juures oluline ehk ka fakt, et noort Kaminskit, kes New Yorgi kunstiringkondades mängleva kerglusega figureerib, kehastab Tambet Tuisk. Teistes olulistes osatäitjad on Daniel Brühl, Jesper Christensen ja Amira Casar.

minajakamiskiraamatDaniel Kehlmanni raamat „Mina ja Kaminski” on meie raamatukogus saadaval ning meie Lugemissoovituse blogist on raamatust kirjutanud Kaja Kaldmaa. Daniel Kehlmanni näol on üldse tegu armastatud kirjanikuga, nii võime meie blogist leida ka tema teiste eesti keeles ilmunud raamatute — „Kuulsus” ja „Maailma mõõtmine” — tutvustused.

IMDb-s  filmile antud 7 punkti, nii et tasub kinno uudistama minna.

Filmi treiler

Anu Amor-Narits