Philpp Stölzli film Johann Wolfgang von Goethe (Alexander Fehling, selle rolliga Jupiteri auhind parimale saksa näitlejale) noorusaastatest ja esimesest suurest armastusest. Pärast seda, kui noor ja veel tunnustamata poeet Goethe jättis unarusse juuraõpingud ülikoolis, saatis nooruki range isa ta Wetzlari väikelinna advokaadibüroosse praktikale. Wetzlaris kohtus Goethe 1772. aastal Charlotte Buffiga (Miriam Stein, pälvis selle rolliga uustulnuka preemia) ja armus kirglikult. Õnne see armastus noortele aga ei toonud, Charlotte oli juba lubatud naiseks diplomaat Albert Kestnerile (Moritz Bleibtreu). 
1773. aastal avaldas Goethe oma esimese näidendi „Götz von Berlichingen”, mis tegi ta kuulsaks kogu Saksamaal. 1774. aastal ilmunud romaan „Noore Wertheri kannatused” tegi ta kuulsaks kogu Euroopas. Noor Werther on selles romaanis mõistagi Goethe ise ja tema armastatu prototüübiks on Charlotte Buff-Kestner.
Film on võitnud mõned auhinnad näitlejatööde eest ja saksa filmikriitikud esitasid selle aasta parima mängufilmi kandidaadiks. Auhind, millest ma sugugi aru ei saa, on Philadelphia filmifestivali publiku auhind uuele prantsuse filmile. Teistel aastatel on tõesti ikka prantsuse filmid selle saanud.
Apsakate loetelus on nimetatud, et Goethe laulab filmis Mozarti kaanonit, mille kirjutamiseni oli jäänud veel 16 aastat – sellest saavad aru küll ainult väga suured asjatundjad. Palju piinlikum lugu on muidugi, et ta hoidvat käes oma raamatut, mis on pehmete kaantega.
„Götz von Berlichingeni” ja teisi näidendeid leiab samanimelisest kogumikust. 
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 