Raamatukava

Archive for 28. sept. 2016|Monthly archive page

„Kassimäng” reedel, 1. oktoobril kell 21.35 ETV 2-s

In raamatukava on 28/09/2016 at 17:42
Proua Orban – Velda Otsus, Giza – Aino Talvi.

Proua Orban – Velda Otsus, Giza – Aino Talvi.

Võimalus vaadata suurepäraseid näitlejaid suurepärase näidendi suurepärases lavastuses.

Ma olen seda 1975. aastal telesse salvestatud etendust mitu korda näinud, üsna kindlasti ainult televiisorist, sest mälupilt on must-valge – meil lihtsalt polnud siis veel värviteleviisorit, praegune pilt on igatahes (teatud mööndustega) värviline. Aga see eest on see must- valge pilt väga selge ja ma mäletan mõningaid lõike päris pikalt. Mis mind aga praegu telekava lugedes üllatas, on see, ma mäletan üliselgelt Velda Otsust ja Aino Talvit õdedena ja Ester Pajusood hiirekesena, aga et oli veel terve ports muid tegelasi, oli täiesti meelest läinud.

Lavastas selle loo Draamateatris Raivo Trass, kunstnik oli Mari-Liis Küla. Peategelasteks on kaks õde, üks neist elab sotsialistlikus Ungaris, teine Lääne-Saksamaa heaoluühiskonnas. Õed ei ole kohtunud 16 aastat. 1963. aastal kirjutatud näidendis vastanduvad kaks erinevat maailma. Tegelased ei saa tihtipeale üksteisest aru, kõnelevad mööda või ei suuda süveneda teistmoodi mõtlemisse, kuid õdesid ühendavad siiski armastus teineteise vastu ja mälestused lapsepõlvest. Osades Velda Otsus, Aino Talvi, Ellen Liiger, Ester Pajusoo, Eneken Priks, Linda Tubin, Aksel Orav, Enn Klooren, Hanno Kalmet. kassimang

Näidend  on ilmunud ka István  Örkény 1983. aastal Edvin Hiedeli poolt tõlgitud raamatus  „Kassimäng ja muid mänge”,  mis sisaldab lisaks veel lühiproosat. Samalt autorilt on varem, 1971.a,  ilmunud „Loomingu” Raamatukogus „ Tótid”, samuti suurepärane raamat.  totid

Etenduse salvestust saab endale sobival ajal vaadata ka ERR arhiivist.

Kaja Kleimann

„Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” peagi Cinamonis ja Ekraanis!

In raamatukava on 27/09/2016 at 18:04

miss-peregrines-home-movie-trailer-posterTim Burtoni käe all on valminud mõned mu  lemmikfilmidest, näiteks „Edward Käärkäsi”, „Ed Wood”, „Laibast pruut” ja „Suur kala” , kuid tõde tunnistades peab märkima, et  näiteks  Alice’i loos ja „Ahvide planeedis” olin üpris pettunud. Aga vaatama peaks „ Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” kindlasti minema, see on vaatamata sellele, et tegemist on uhiuue filmiga ja hindajaid pole veel palju, saanud imdb-s vaatajatelt väga  korraliku tulemuse 7.9 punkti.
Film on valminud Ransom Riggsi  samanimelise raamatu põhjal, mida saab meie raamatukogust eesti keeles ja inglise keeles . Olemas on ka raamatu järg „Tontide linn” , originaalis „Hollow City”  ja loomulikult loodame me kõik, et tõlgitakse ka 3. osa „Library of souls” .
Meie lugemissoovituste blogis tutvustab raamatut sellele blogile tavapärasest erinevas formaadis kooliõpilane Laura Nemvalts.

Raamatut kätte võttes vaatasin mina kõigepealt ära kõik pildid, need on tõepoolest ebatavalised!1-rmt

Sisust:
Jake (Asa Butterfield) saab oma armastatud vanaisa käest rea vihjeid mõistatuse juurde, mis ulatub mitmesse erinevasse maailma ja üle erinevate ajastute. Nii leiab poiss maagilise paiga, mis kannab nime “Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele”. Ent salapära ja hädaoht ainult kasvavad, kui ta õpib tundma selle koha asukaid ja nende erilisi võimeid… ja nende võimsaid vaenlasi. Pikkamööda hakkab Jake aru saama, et tema enda isiklik “ebaharilikkus” võib olla võtmeks, mille abil oma uued sõbrad päästa.

Cinamoni linastusajad leiate siit tontide-linn-teine-raamat-miss-peregrine-i-ebatavalistest-lastest
ja Ekraani omad siit. 3

Kaja Kleimann

„Hamlet” reedel, 23. septembril kell 21. 35 EV2-s

In raamatukava on 22/09/2016 at 14:27

hamletKui nüüd võtta meie soovitust „Loe seda, mida sa ei näinud” sõnasõnalt, siis seekord on lugemiseks eriti põhjust, kuna see lavastus on väga tugevalt teksti ja liine kärpinud. Kas selle või ohtra videokasutamise tõttu võib tükk paljudele meeldida või vastu hakata, ükskõikseks vaevalt kedagi jätab. Minu arvates õnnestus loo tänapäeva kandmine uskumatult loogiliselt ja täpselt.  Seda tunnet, mis kohapeal kapiitlisaalis istudes tekkis, telerist saada ei saagi, kuid siiski soovitan vaatamist soojalt. Päris omapärane on ka vaadata poliitikut poliitikut mängimas. Indrek Saar vastas intervjuus  küsimusele „Missugune oli teie jaoks Claudiuse roll Roman Baskini Rakvere linnuses lavastatud “Hamletis”?” niimoodi:

Kõigil rollidel, mis olen suvel teinud, kui olen riigikogus olnud, on olnud ühel või teisel moel side nende asjadega, millega ma samal ajal poliitikas tegelen. Claudiusel muidugi eriti.

Kui Roman [Baskin] ja Üllar [Saaremäe] kirjeldasid, mida teha tahavad, polnud mind vaja pikalt veenda. See on sama asja mõtestamine, millega praegu poliitikas kokku puutun. Selle asja taustsüsteem oli nii olevikuline, et sellisel kujul “Hamleti” tegemine tundus minu jaoks ainumõeldav. Saan aru, miks Shakespeare on ajatu. Selleks tuleb ta mingis mõttes tänapäeva tuua, siis tal on minu jaoks mõte ja õigustus.

Oli väga inspireeriv prooviperiood, mõnes mõttes ka teistmoodi, sest olid otsesed paralleelid minu tööga poliitikuna või selle mõttelise ruumiga, kus iga päev poliitikuna tegutsen. Arutelud proovides olid väga inspireerivad.hamlet-2

Selle rolli tegemine aitas mul päris palju lahti mõtestada seda, missuguste valikute ees me poliitikutena seisame ja mis valiku ees ka valija seisab, kui ta vaatab poliitikute galeriid ja peab tegema otsuse. Sama küsimus, mis ilmselt ka “Hamleti” vaatajal – mis sa teeksid, kui valimiskast on sinu ees ja tuleb otsustada, kas Claudius või Hamlet –, oli minu kontrollküsimus. Väga huvitavaid vastuseid tuli inimestelt, olgugi et Hamlet ajas humaansemat ja õigemat asja. Paljud valisid Claudiuse.

Kavas tutvustatakse lugu nii:
E-riik , majanduskasv, väike välisvõlg… tugev ja edukas juhtimisstiil, laitmatu reputatsiooniga võimupartei; need on ainult mõned märksõnad  tõeliselt edukast väikeriigist  ja ometigi – keegi kõigutab paati… miks, millistel motiividel…

Kauaaegne  auväärt riigipea sureb. Ilma valimisteta saab uueks juhiks tema kohustetäitja Claudius. See on rängaks hoobiks kadunud suurmehe  pojale Hamletile, väga paljude meelest säravamale ja sisukamale  poliitikule. Partei liikmed koonduvad siiski uue liidri ümber ja Hamlet jääb siseopositsiooni… ning  siis mõraneb hästihoitud  saladus; endise  riigijuhi surmal  lasub mõrvakahtlus…kaas

Projektiteater Kell Kümme. Lavastaja  Roman Baskin, kunstnik Ervin Õunapuu
Mängivad: Üllar Saaremäe, Indrek Saar, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liina Olmaru, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Robert Annus, Eduard Salmistu jt.

Esietendus 16. juulil 2013 Rakvere linnuses, mängiti ka 2014. aastal. Valiti maineka teatrifestivali „Baltiiski Dom” 2014. a programmi.

Hetkel meil “Hamleteid” lugemiseks jätkub.

Üks blogiarvustus.
Rein Raud EPL-s .
Maris Peters Sirbis.

Kaja Kleimann