Raamatukava

Archive for 28. veebr. 2017|Monthly archive page

“Legend hundimõrsjast” reedel, 3. märtsil kell 21.35 ETV2s

In raamatukava on 28/02/2017 at 17:51

hundimorsjateleTeatriõhtu “Legend hundimõrsjast” (ETV 1979)

hundimorsjasoomeAino Kallase jutustuse “Hundimõrsja” põhjal valminud telelavastus viib meid Rootsi aja külaühiskonda, kus põimuvad omavahel tunded ja ebausk. Stsenaariumi kirjutas Immanuel Pau. Lavastus valmis kirjaniku 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Osades Elle Kull, Kalju Komissarov, Jaan Kilp, Kaarel Toom, Endel Simmermann jt. Režissöör Ilmar Tammur, toimetaja Veronika Kruus.

hundimorsjanaidendAino Kallase “Hundimõrsjat” on võimalik lugeda nii näidendi kui jutuna, lisaks on Tõnu Aava sisseloetud järjejutt (I osa, II osa).

hundimorsjajuttAino Kallast on päris palju uuritud ja temast on üsna palju kirjutatud, valisin esiletõstmiseks välja 2 artiklit: Aivar Põldvee “Aino Kallas: põgenemine ajalukku ja ajaloo eest” (Keel ja Kirjandus, 2013, nr 8-9) ning Maimu Bergi ettekanne Kai Laitineni koguteose “Aino Kallas” esitlusel  “Aino Kallas – jumalanna, inimene või libahunt?”(Sõnumileht, 1997, 20. november I osa, 21. november II osa).

2015. aastal mängititi Hiiumaal Soeras Jaan Urveti “Hundimõrsjat”. Selle näideni tekst valmis Aino Kallase “Hundimõrsja”, Clarissa Pinkola Estese “Naised, kes jooksevad huntidega” ja August Kitzbergi “Libahundi” ainetel. Takkajärgi saab vaadata siit:

Libahundiga seotud laule on omajagu, olgu siin üks soome variant:

Üks lugu, mille muusika mulle meeldib ja mille pidikeel teemasse sobib (kuigi sõnad on… nojah…):

Sugrimugri libahundid on oma olemuselt kuidagi teistmoodi kui muu Euroopa omad, võrdluseks üks tšehhi lugu:

Tiina Sulg

“Vaikus” 6. märtsil kell 18.00 Ekraanis

In raamatukava on 27/02/2017 at 15:39

vaikusfilmMöödunud aasta sügisel ilmus eesti keeles Endō Shūsaku romaan “Vaikus”. Ilmumisaeg oli valitud väga hästi, sest peagi pidi kinodesse jõudma ka selle raamatu põhjal vändatud film. Originaalis ilmus raamat 1966. aastal ning pärast selle tõlkimist inglisekeelde sai teos endale andunud fänni, kes on vastutav ka loo kinolinale jõudmise eest.

1640ndatel rändavad kaks jsuiidipreestrit salaja Jaapanisse, et uurida kuuldusi kristlaste tagakiusamise ja misjonäride usust taganemise kohta. Nad jõuavad lõpuks riiki, kus lisaks kõigele muule tekib ka küsimus, kas see, mida seal nimetatakse kristluseks ikka on seda?

Raamat oli huvitav ja vaatamata kohati jõhkrale temaatikale üllatavalt vaikne lugemine. Esimene mõte pärast lugemise lõpetamist oli, et filmi ma küll vaatama ei lähe. Kui lugedes sai jõhkratest kohtadest veel üle libiseda, siis filmi puhul oleks seda raske teha. Aga siiski, Martin Scorsese filmi tahaks ikkagi näha!

vaikusraamatMartin Scorsese ütles selle raamatu kohta järgmist: “”Vaikus” on lugu mehest, kes peab väga piinarikkalt õppima, et Jumala armastus on müstilisem, kui ta oskab arvata. Jumal jätab inimese otsustada palju rohkem, kui me mõistame, ja et Ta on alati olemas …isegi oma vaikuses.” Terve sissejuhatus tekitabki tunde, et raamat on Scorsesele väga sügava mulje jätnud. Seda tõestab ka tõsiasi, et vanameistril kulus üle veerandjasandi, et see teos üldse vaatajate ette tuua. Täielik pühendumine südamelähedasele projektile! Ja kui juba filmi tegemisele kulus nii palju aega, siis need paar tundi kinos veeta ja tulemusele pilk peale visata ei tohiks kellelegi suurt peavalu valmistada.

Eesti vaatajate ette jõudis see film 17. veebruaril ning arvatavasti on viimane võimalus Tartus seda ekraniseeringut näha 6. märtsil kell 18 kinos Ekraan. Igatahes on raamat igati lugemist väärt ning loodetavasti on ka film igati algse teose vääriline.

Irina Möldre

 

“Habras maailm” ja “Konnade tee” teisipäeval, 28. veebruaril kell 18.00 Tartu loodusmajas

In raamatukava on 22/02/2017 at 19:32

„Habras maailm“
Kohtumine režissööri ja operaatoriga Ants Tammik (Eesti, 38 min).
Festivali parima operaatoritöö preemia kategoorias „Inimene ja loodus“.

Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastikud, mis toimivad filtrina õhu ja vee puhastamisel. Film toob vaatajani kaks eri maailma, loodusmaastikud ja tehismaastikud. Killukese huumori, suure südamlikkuse ja isikupärase pildiga.

„Konnade tee“
Kohtumine ühe peategelase  Epp Adleri ja konnatalgute eestvedaja Kristiina Kübarsepaga.
Režissöör Jaak Kilmi, operaator Joosep Matjus (Eesti,  26 min).
Eestimaa Looduse Fondi eripreemia.

Film räägib konnadest ja inimestest, kes tulevad vabatahtlikena vihmastel kevadõhtutel konnasid üle tee aitama.

Teed soos ja sohu aitab leida Kai Kimmeli raamat “Eesti sood” ja kui keegi tee kõrval nukra näoga ootab ja pole päris kindel, kas teda üle lasta, siis võib kaasa võtta ka “Eesti kahepaiksete välimääraja”.

Sander Kaasik

“Vamizi – korallihäll” ja “Kunsàg – Ungari pusta salaelu” teisipäeval, 14. veebruaril kell 18.00 Tartu loodusmajas

In raamatukava on 10/02/2017 at 19:41

Vamizi – korallihäll / Vamizi – Cradle of Coral
Režissöör Mattias Klum (Rootsi, 52 min), festivali kiituskiri.

Vamizi on Ida-Aafrikas Mozambiigi vetes asuva Quirimba saarestiku suurim saar. Saareümbruse suurepärased korallrifid on paljude mereloomade kasvulava ja elupaik. Film on lugu sellest, kuidas väärtuslikke asju hoida enne, kui nad käest libisema hakkavad.

Kunsàg – Ungari pusta salaelu / The Kunsàg – The Secret Life of the Hungarian Puszta
Režissöör Szabolocs Mosonyi (Ungari, 52 min), festivali kiituskiri.

Ungari pusta elurikkast tasandikust jutustav kaunis film.

Lugemisek pakume Robert Michael Ballantyne’i raamatut “Korallsaar”.

Sander Kaasik

„Ilusad olendid” laupäeval, 4. veebruaril kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 03/02/2017 at 13:53

ilusadolendidfilm17-aastane Ethan Wate on juba mitu kuud järjest näinud sama unenägu, kus üks salapärane tütarlaps ootab teda kodusõja lahinguväljal. Ethan soovib temaga meeleheitlikult kokku saada, kuid teda ähvardab seletamatu oht – ja iga kord lööb nii tugev välk, mis tapab Ethani enne, kui ta jõuab neiuni. Ometi eelistab Ethan iga kell oma kummalise unenäo ohtusid reaalsele elule Gatlinis Lõuna-Carolinas. See on väike konservatiivne linn lõunas, mis ei ole jõudnud pidada sammu 21. sajandiga, kus midagi pole muutunud ning midagi ei toimu. Ethan januneb elu järele, mida saab ammutada vaid raamatutest, kuna on jäänud oma isaga, kes on tõmbunud elust tagasi pärast noormehe ema ootamatut surma. Kuid Ethani maine elu võtab teise pöörde, kui linna saabub Lena Duchannes , kes on gootiliku mõisa erakliku omaniku Macon Ravenwoodi kaunis ja mõistatuslik sugulane. Ethan on otsekohe Lenast võlutud, kuigi paistab, et neidu saadab kõikjal häving ning tal on Loitsija võimed, mida ta ei suuda kontrollida. Linnarahvas, eesotsas konservatiivse proua Lincolniga, soovib loomulikult Lenast lahti saada. Isegi Gatlini kõiketeadev raamatukoguhoidja Amma kardab, et ajalugu võib korduda, mille taga on perekonnasaladused ja needus, mis ähvardab Lenat, kui on lähenemas tolle 16. sünnipäev. See on päev, kui Valguse või Pimeduse jõud annavad Loitsijale oma õnnistuse. Aga Lena saatus võib olla juba määratud needuse poolt, mis tõmbab teda koos Ethaniga loitsude ja ohtude võrku, mille eest ei ole pääsu.

Tegu on Kami Garcia ja Margaret Stohli raamatusarja „Lummajate kroonika” esimese raamatu „Ilusad olendid” järgi valminud filmiga. Nagu sisu kokkuvõte mõista annab on tegu ühe noortelooga, kus lisaks armastusele on kõva annus igasugu müstikat ja maagiat. Kuna ma ise pole sellise žanri eriline austaja, siis otsisin mõned hinnangud nii raamatu kui filmi kohta erinevatest blogidest, raamatust saab lugeda Lastekas.ee  ja Padjaklubi: Räägime raamatutest! lehtedelt. Filmist kirjutavad Raamatupalati blogi, Armastades filmikunsti ning Päikesejänku ja sada raamatutilusadolendidraamat

IMDb-s on film saanud 6,2 punkti

Raamatu „Ilusad olendid“  valis Amazon.com 2009. aasta parimaks noorteromaaniks. „Lummajate kroonika” sarjas on ilmunud lisaks raamatud „Ilus pimedus”  ja „Ilus kaos”, mis kõik raamatukogus olemas. Hetkel pole see sari enam nii populaarne, aga nagu juhtub paljude noorteraamatutega, pidi ka neil algul järjekorras ootama, et raamatuid laenutada-lugeda. Tänapäevasele raamatututurundusele omaselt saavad huvilised väikest lisainfot ka raamatusarjale pühendatud kodulehelt.

Anu Amor-Narits

„Doktor Proktori ajavann” laupäeval, 4. veebruaril kell 17:00 ja pühapäeval, 5. veebruaril kell 9:00 ETV2-s

In raamatukava on 01/02/2017 at 16:19

doktorproktorfolmArmuvalus Doktor Proktor on ajas tagasi rännanud ja püüab meeleheitlikult muuta ajalugu. Ta tahab takistada oma kalli Julietta ja hirmsa Claude Cliché pulmi, aga jääb teise aega lõksu. Liisa ja *Bulle*, doktori noored abilised ja naabrid, peavad taas mängu astuma. Nad viivad Ajavanni tagasi minevikku ja püüavad doktorit aidata. Sellest tuleb metsik rännak läbi aja, mille käigus kohtutakse Napoleoniga, pääsetakse napilt giljotiinist Prantsuse Revolutsiooni sündmuste keerises ja kohtutakse Jeanne d’Arciga, keda süüdistati nõidumises ning kes põletati tuleriidal. Või kas ikka põletati? “Doktor Proktori Ajavann” on värvikas lugu kolmest sõbrast – Liisast, *Bullest* ja Doktor Proktorist, kes teevad kõik, et päästa maailma ajalugu… ning armastus.

Filmi aluseks on norra kirjaniku Jo Nesbø lasteraamat „Doktor Proktori ajavann” ja sellest on pikemalt kirjutanud lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

IMDb-s on film saanud 6,1 punkti.

doktorproktorraamat

Jo Nesbø on eestlastele kui suurtele krimikirjanduse austajatele eelkõige tuntud rohkelt auhindu pälvinud krimiromaanide autorina. 2007. aastal ilmus temalt esimene lasteraamat “Doktor Proktori Puuksupulber”, millele järgnesid „Doktor Proktori ajavann”, „Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla”  ning „Doktor Proktor ja suur kullarööv”. Nimetatud raamatud on kõik loomulikult ka raamatukogus saadval.

Anu Amor-Narits