Raamatukava

Archive for 27. märts 2017|Monthly archive page

„Elu“ kinos Ekraan ja Cinamon

In raamatukava on 27/03/2017 at 14:01

Mulle imponeerivad ulmefilmid, mille käivitavaks jõuks on bioloogiline katastroof (siia alla võib tinglikult liigitada ka kõik zombie-filmid) ja inimese evolutsiooni käigus välja arenenud hirm kõige võõra ees. Päriselus on inimrass kohutavalt egotsentriline ning põlastab kõiki, kes usuvad elusse väljaspool meie mullast planeeti; fiktsioonis kipume aga veelgi äärmusesse – demoniseerides kõiki võimalikke kontakte, mis kosmosest võiks meieni jõuda. Millegi pärast oleme veendunud, et kui kuskil ongi keegi, siis kindlasti on ta meie moodi vihane, ründav ja agressiivne. Teistsugune organism võib aga olla erineva suhtlusviisiga, või isegi emotsionaalselt ja psüühiliselt meist nii lahknev, et tema eesmärgid jäävad meile igaveseks arusaamatuks.

Taolisi tõlgendusvõimalusi pakub Daniel Espinosa film „Elu“, mille peaosadesse on valitud sellised kinnomeelitajad nagu Ryan Reynolds, Jake Gyllenhaal ja Rebecca Fergusson. Viimase üle on mul eriti hea meel, sest Skandinaavia näitlejanna Hollywoodi läbimurdmine on alati erakordne ja tunnustust nõudev. Sündmused hargnevad rahvusvahelise kosmosejaama pardal, kus kuus teadlast asuvad uurima Marsilt pärit pinnaseproovi, millest leitakse elu. Elu on suikunud unne, kuid loomulikult tuleb ta üles äratada. Ma tean omast käest, kui vihane võib keegi (ehk siis mina) olla, kui ei lasta und täis magada, nii et ma mõistan täiesti erilisel hingelisel tasandil filmi antagonisti. Pahas tujus üles ärganud võõrorganism, kellele pannakse kooliõpilaste poolt nimeks Calvin, asub aga peagi tegudele. Väga lihtne on anda neile tegudele hävitav hinnang, sest kahtlustatakse, et Calvin tappis kogu elu Marsil, kuid ei tasuks unustada inimrassi musta südametunnistust ja seda, kui mitmeid liike oleme meie oma eksistentsi jooksul põrmustanud, pole oluline kas hirmust, vajadusest, uudishimust või lõbust. Sellise avatud meelega võikski seda filmi vaatama minna. Hinnanguid on väga kerge anda, aga raskem on neist hoiduda.

See film ei põhine raamatul, aga siiski soovitan ma lugeda Sagani „Kontakti“ ja Lemi „Solarist“.

IMDb-s on hindeks 7,1, mis näitab selgelt, et bioloogiline ulme, mille tegevustik leiab aset kosmoses võib üpris kergelt positiivseid hinnanguid saada. Nüüd tuleb end valmis seada aga „Tulnuka“ uueks tulemiseks…

Liis Pallon

„Kaunitar ja koletis” kinos Ekraan ja Cinamon ning „Kaunitar ja koletis” neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

In raamatukava on 22/03/2017 at 12:50

„Kaunitar ja koletis” (USA 2017) kinos Ekraan ja Cinamon ning lastefilm „Kaunitar ja koletis” (Saksa 2012) neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

Igihaljas lugu kaunitarist ja koletisest on jõudnud taas suurel kinoekraanile. Seekordne film põhineb 1991. aasta Disney animafilmil, mis oma imelise pildikeelega on kummitama jäänud kindlasti paljude 90ndate laste ja noorte mäludesse. Nii ka mul endal… Kahjuks pole veel jõudnud kinno, et üle kontrollida, kas see lummus on jäänud ka uude mängufilmi. Seega saan toetuda üksnes teiste arvamustele. Eriti meeldis filmikriitiku Aurelia Aasa 19. märtsi artikkel Postimehes, kus ta kenasti leiab, et vahel on ju ilus muinasjutukangelaste juurde tagasi pöörduda ja kogeda taas seda lapselikku õhinat, võimet uskuda imedesse ja paremasse maailma.

Lähtudes viimasest, soovitangi kõigil imedesse uskujatel uuesti läbi lugeda nii Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ i „Kaunitar ja koletist”  kui Charles Perrault’ oma kui ka Sergei Aksakovi „Tulipunast lillekest”. Kui sellest kõigest jääb siiski väheseks, siis tasuks veidi karastunumal fännil (kuigi konkreetne jutt ise pole jube, siis paratamatult tekib kiusatus ka teistele lugudele pilk peale visata) lisaks läbi lugeda ka „Härra Lyoni kosjalugu” Angela Carter’ i raamatust „Verine kamber”.

Õnneks on ka ETV2 koolivaheajal mõelnud igavlevatele koolilastele, sest neljapäeva, 23. märtsi hommikul kell 9.00 saab vaadata Saksa versiooni kaunitari ja koletise armuloost.

Klaari Tamm

„Paulo Coelho lugu” kolmapäeval, 22. märtsil kell 21.35 ja laupäeval, 25. märtsil kell 22.40 ETV2-s

In raamatukava on 20/03/2017 at 11:48

Eluloofilm kõigi aegade suurima müügieduga Brasiilia kirjanikust Paulo Coelhost.

Seda kirjanikku kas armastatakse või suhtutakse üleolevalt, pidades teda eelkõige igavlevate koduperenaiste meelelahutajaks. Ma ise olen kaldunud pigem esimesse kategooriasse, sest olen olnud võlutud tema maagilisest keelekasutusest, mis kohati tundub lausa omamoodi mantrana. Minu vaieldamatud lemmikud on „Veronika otsustab surra”  ja „Viies mägi”.

Ta on üks vähestest välisautoritest, kelle eesti keeles ilmunud teosed olen kõik läbi lugenud, kuigi ausalt öeldes viimasel ajal järjest väiksema õhinaga. Tõsi, viimast teost „Spioon”  pole veel jõudnud lugeda (kuigi juba ootab riiulil lugemiskorda) ning tegelikult väga ei kiirustagi, sest loetud arvustused pole olnud just kõige kiitvamad. Siiski soovitan ning kavatsen ka ise vaadata Hispaania ja teiste Ibero-Ameerika riikide kultuure tutvustava Iberofest raames linastuvat eluloofilmi, sest mine tea, äkki mõistes paremini tema elusaatust ja kulgemist kirjanikuks tekib jälle vastupandamatu soov haarata kätte mõni tema teos.

Kolleeg Annika Hramov on aastate eest lugemissoovituse blogis kenasti ära toonud ka põhjused, miks Paulo Coelho lummab inimesi ning miks ta raamatud on nii populaarsed.

Treiler:

Klaari Tamm

„Öine administraator” reedel, 17. märtsil kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 16/03/2017 at 14:36

Sel päeval on eetris kuueosalise lühiseriaali esimene osa. Põhjused soovitada – esiteks on seriaal valminud John le Carré raamatu järgi, mida ei ole eesti keelde tõlgitud; teiseks võitsid kolm peategelast – tutvustamist selgelt mitte vajav Hugh Laurie, Tom Hiddlestone (Adam „Armastajate igaveses elus) ja Olivia Colman (meile on tema nägu ehk kõige tuttavam „Broadchurchist”) oma rollide eest kõik Kuldgloobused, ja üldse võite, eriti Emmysid, on seriaalil nii palju, et neid ei viitsi kokku lugema hakatagi. Kolmandaks on ka vaatajate hinne kõrge, 8.2 punkti.

Lühidalt sisust: Tegevus saab alguse Kairo hotellis, kus öine administraator saab kaunilt naiselt abipalve ja salajased dokumendid suurte relvatehingute kohta. Naine tapetakse, administraator põgeneb Šveitsi, kuid värvatakse mõne aasta pärast Briti luure poolt Inglise miljardärist relvakaupleja järele spioneerima.

Kui nüüd millegi kalla vinguda, siis ma leian, et 45 minutit nädalas on päris vähe filmi, eriti põnevusfilmi, ja seda on liiga kerge ära unustada.

Kaja Kleimann

„Julieta” kolmapäeval, 15. märtsil kell 21.35 ja laupäeval kell 23.00 ETV2-s

In raamatukava on 14/03/2017 at 17:30

Pedro Almodóvar on tegija, kelle filme ma alati väga ootan, paraku enamasti näen ma neid televiisorist, sest isegi PÖFFil ei pruugi need alati Tartusse jõuda. Telesse jõuavad õnneks päris hästi.

Uhiuue filmi sisust: Madridis elav noor lesknaine Julieta leinab koos tütre Antiaga abikaasat ja isa Xoani. Lein ei ühenda ema ja tütart, vaid lahutab. Täisealiseks saades lahkub Antia kodust, katkestades emaga kõik suhted. Taaskohtumise lootus tärkab aastaid hiljem, kui Julieta kohtab Antía lapsepõlvesõbrannat. Lootuses, et tütar võiks teda mõista, asub Julieta kirjutama talle kirja möödunust ja oma elust.

Julieta“  aluseks on Nobeli auhinna laureaadi Alice Munro  lühijutud. Filmi stsenaariumi sünnist saab lugeda siit.

Film osales Cannes’i võistlusprogrammis ja pälvis Euroopa filmiauhindade jagamisel neli nominatsiooni, üldse kokku erinevatelt festivalidelt 8 võitu ja 48 nominatsiooni.

Tõnu Karjatse kirjutab: Almodóvari filmide, peamiselt just melodraamade eripära on nende emotsionaalne laetus ja teravalt riivav psühholoogilisus. “Julieta” käsitleb sarnaselt mitmetele teistele Almodóvari parematele filmidele inimese suurimat hirmu – üksindust. See on lähedalt seotud armastuse otsingu ja perekonnaga, kooslusega, mida Almodóvar institutsioonina oma lugudes küsimuse alla paneb, kuid mille vajalikkuses toetava struktuurina ta kordagi ei kahtle.

Julieta” on Almodóvarile 20. mängufilm ning see märgib ta naasmist “naistedraama“ juurde ehk siis filmi juurde, kus peategelased ja konflikti osapooled on naised. Sellest printsiibist pole Almodóvar tegelikult kunagi kaugenenud ja väidetavalt on ta üks tänapäeva paremaid meesrežissööre, kes naise tundemaailma mõistab.

Julieta” on tõsisem film kui Almodóvari varasemad tööd. Selles puudub groteskne koomilisus ja keigarlik flirt glamuuriga. Selle asemel on see uurimus depressioonist, ülekohtusest hüljatusest ja süümepiinadest. Ükski filmi kangelane ei vala seal pisaraid, ehkki selleks oleks neil põhjust küllaga, seda raskem on sellele vastu panna aga vaatajatel.

Pedro Almodóvar on meie raamatukogus päris hästi esindatud – 2 komplekti 8 filmiga ja veel mõned eraldi, saadaval muusikaosakonnas.

Eesti keeles saab meie raamatukogust laenutada Alice Munro raamatuid „Kerjustüdruk” ja „Kallis elu” , ingliskeelseid raamatuid on kümmekond. “Kallis elu” on muide ka 28. märtsi kirjanduskohviku teemaks.

Kaja Kleimann

“Järve tütar” teisipäeval, 14. märtsil kell 18.00 Tartu loodusmajas

In raamatukava on 13/03/2017 at 17:22

„Järve tütar“ / „Daughter of the Lake“
Režissöör Ernesto Cabellos (Peruu, 87 min), festivali parima režii preemia kategoorias „Inimene ja loodus“.

Ilus ja meditatiivne sissevaade aktivistide tegevusse Peruu looduslike veeressursside kaitsel. Mis juhtub siis, kui järve alt avastatakse kullalade?

Taustaks võib lugeda Ricardo Palma raamatut “Peruu pärimused”.

Sander Kaasik

„Kõige tagaotsitum mees” teisipäeval, 14. märtsil kell 22.30 TV3-s

In raamatukava on 13/03/2017 at 13:47

Film on valminud John le Carré samanimelise romaani järgi. Vaatajate hinnang filmile imdb.com-s on korralikud 6.8 punkti ja mõned võidud-nominatsioonid on filmil ka, kaasa arvatud parima adapteeritud stsenaariumi eest – tugev stsenaarium on teadagi kõige alus.
Filmis mängib  Oscari võitnud Philip Seymour Hoffman, plakatil on näha ka suurepäraseid Willem Dafoed ja Robin Wrighti. Miskipärast pole seal aga Issat mängivat Grigoriy Dobryginit – võimalik, et tema tegelaskuju küll käivitab filmi, kuid ei osutugi nii tähtsaks. Kes vaatab, saab teada.
Sisust: Kui Hamburgis ilmub välja jõhkralt piinatud illegaalne immigrant, kes on pooleldi tšetšeen, pooleldi venelane, ning hakkab nõudma oma kadunud isa varandust, äratab see koheselt suurt tähelepanu USA ja Saksamaa julgeolekuagentuurides. Kes on see tundmatu mees? Kas süütu immigrant, kes otsib turvalisemat elu? Või hoopis  ohtlik terrorist? Hinge kinni hoidma sundivat põnevust lubatakse kuni viimase stseenini.
Loomulikult ka meie raamatukogus saada oleva raamatu kohta ütleb Varrak oma tutvustuses:  põnevusromaan räägib terrorihirmus elavast Euroopast, see on sügavalt inimlik raamat, täis kasvavat pinget kuni viimaste lehekülgedeni välja.

Kaja Kleimann

“Suur Gatsby” pühapäeval, 12. märtsil kell 22.10 Kanal2-s

In raamatukava on 11/03/2017 at 08:52

F. Scott Fitzgeraldi kolmas romaan, mis ilmus esmakordselt 1925. aastal ja täiesti uskumatult ei saavutanud oodatud müügiedu. Autor oli enne oma surma 1940. aastal veendunud, et tema looming on lõplikult vajumas unustuse hõlma. Pea sajand pärast selle kirjandusklassika hulka kuuluva teose avaldamist ei paista küll kusagilt poolt, et selle lugemine ja teiste erinevate meediumite teel inimeste ette toomine võiks peatuda.

Kui võtta aluseks Wikipedia andmed, siis on “Suur Gatsby” kõndinud lavalaudadel (nii sõnalavastusena kui ka ooperi ja ballettina), rääkinud raadios, tegutsenud arvutimängudes ning muidugi rabanud vaatajaid nii teleekraanil kui ka kinolinal.

Tummfilmina jõudis Gatsby kinolinale juba 1926. aastal, paraku on sellest ekraniseeringust säilinud vaid lühike tutvustav klipp. Seejärel jõudis romaan ekraanidele veel 1949., 1974. ja 2000. aastal, neist viimane lühisarjana.

2013. aasta linateos on Gatsby viies eksimine ekraanidele ning senistest tunduvalt võimsam. Režisööriks Baz Luhrmann, osades Leonardo DiCaprio, Tobey Maguire, Carey Mulligan, Joel Edgerton ja Elizabeth Debicki. Filmi eelarveks 105 miljonit dollarit, kassatuluks 351 miljonit. Film on suurejooneline, kriitikuid polariseeriv ja vaatajatele üldiselt hea mulje jätnud ekraniseering, mis Fitzgeraldi lapselapse sõnade kohaselt oleks meeldinud ka autorile endale.

2013. a filmi treiler

1926. a filmi treiler

Irina Möldre

“Hectori õnneotsingud” reedel, 10. märtsil kell 22.30 ETV-s

In raamatukava on 08/03/2017 at 12:55

Loo peamise teema saame teada juba puhtalt filmi pealkirja lugedes. Hector on mees, kes otsib õnne. Täpsemini on tegu psühhiaatriga, kes ühel hetkel taipab, et on täielikult tüdinenud oma igapäevaelust. Nii algavadki tema õnneotsingud — rännak, mille lõpuks sooviks ta teada, mis siiski inimesed õnnelikuks teeb.

Film põhineb prantsuse psühhiaatri ja kirjaniku François Lelord’i 2002. aastal ilmunud samanimelisel raamatul. Ekraniseering jõudis kinoekraanidele 2014. aastal, režisööriks Peter Chelsom, osades Simon Pegg, Rosamund Pike, Christopher Plummer jt. Samal aastal kuulus ta ka PÖFFi kavva.

Filmimuljeid: kultuuritarbija60+ , Nähtud ja nägemata , Pilleriini avalik internetielu , Ralfi nurk .


Irina Möldre

“Bourne’i ülemvõim” neljapäeval, 9. märtsil kell 22.30 Kanal2-s

In raamatukava on 07/03/2017 at 11:25

Jason Bourne’i loojaks on 1927. aastal sündinud ameerika kirjanik Robert Ludlum. Käesoleva aasta mais möödub tema sünnist 90 aastat. Oma karjääri jooksul kirjutas Ludlum 27 romaani, mille hulka kuulub ka Bourne’i algne triloogia: “Bourne’i identiteet”, “Bourne’i ülemvõim” ja “Bourne’i ultimaatum”. Kuigi Robert Ludlum lahkus meie seast juba 2001. aastal, jätkab Jason Bourne oma seiklusi nii kirjanduses (Van Lustbaderi käe all) kui ka kinolinal.

Eesti keeles ilmus Bourne’i triloogia 1997., 1999. ja 2000. aastal. Suurele ekraanile jõudis see salaagent Matt Damoni kehastuses 2002. aastal filmis “Bourne’i identiteet” ning järgnevates selle sarja filmides 2004. ja 2007. aastal. 2012. aastal nägi ilmavalgust “Bourne’i pärand”, kus sedapuhku seikles Jeremy Renneri kehastatud agent Aaron Cross. Käesoleva aasta juulis on aga kinos võimalik kohtuda Jason Bourne’i endaga, taaskord Matt Damoni näol.

“Bourne’i ülemvõim” on sarja teine film, mis ajaliselt toimub kaks aastat pärast esimese filmi lõppu. Nii see film kui ka järgnevad põhinevad küll Ludlumi teostel, kuid liiga suuri sarnasusi ei maksa neist otsida. See aga ei tähenda, et film oleks vähem vaadatav ning ei eelda raamatu läbilugemist. Kõike toimuvat võib täiesti vabalt võtta kui järjekordset märuli-superagendi filmi.


Irina Möldre

“Tõrksa taltsutus” esmaspäeval, 6. märtsil kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 06/03/2017 at 10:40

“Tõrksa taltsutus” (1967)

ttfilmEsimest korda jõudis see Shakespeare’i teos ekraanidele juba 1908. aastal ning sellele järgnesid mitmed lühemad ja pikemad tummfilmid. Esimest korda tegi tõrges Katherina häält 1929. aastal ning oli sealjuures esimeseks helifilmina ekraanile toodud Shakespeare’i teoseks üldse.

shakespearekogutudteosed1967. aasta versiooni režisööriks on Franco Zeffirelli ning peaosades astuvad üles Elizabeth Taylor ja Richard Burton. Lugu ise on vast kõigile teada: tõrges Katherina on keeldunud kategooriliselt mehele minemast, Pertuchio on aga järjekordne peigmehekandidaat, kellest oleks vaja vabaneda.

Erinevalt varasematest adaptatsioonidest on nii mõnigi loo element välja jäetud ning kohati tundub, et Kate on juba üsna algusest peale valmis uuele kosilasele jah-sõna ütlema. Samas on tegu filmiga, kus on võimalik tegutsemas näha filmikunstiajaloo üht legendaarsemat paari!


Irina Möldre