Raamatukava

Archive for 26. apr. 2017|Monthly archive page

„Kuningas Kristiina” reedel, 28. aprillil kell 22.25 ja pühapäeval, 30. aprill kell 12.45 ETV-s

In raamatukava on 26/04/2017 at 07:43

Tuntud Soome režissööri Mika Kaurismäki 22. täispikk mängufilm „Kuningas Kristiina“ on kirgi küttev draama Rootsi ajaloo kuulsusrikkaima kuninga Gustav II Adolfi silmapaistvast tütrest Kristiinast (Malin Buska). Eneseteadlikust tüdrukust hakati isa surma järel troonipärijat kasvatama. Temast vormiti mehelik ja jõuline liider, kes tundis end mugavalt mõõgaga veheldes või kreekakeelset filosoofiat lugedes, ent kes ei suutnud hakkama saada segadusega, mida temas tekitasid naiselikud impulsipursked.

Noore valitsejanna sõltuvus aina uute teadmiste järele ja huvi katoliikluse vastu pani ahhetama tema konservatiivse luterliku vaimulikkonna ning tema kirjavahetus ratsionalisti René Descartes’iga võrdus peaaegu ketserlusega. Kristiina püüded mõista ja kontrollida oma tundeid kauni kammerneitsi Ebba Sparre (Sarah Gadon) vastu, ajasid tagajalgadele rahva, keda Kristiina meeleheitlikult harida tahtis.

Film räägib esimestest ihadest ning kõrge seisusega kaasnevatest jäikadest kohustustest ja igasuguse armumisega seotud salapära jalge alla trampimisest. See on ajalooline draama naisest, kes andis meeletu panuse intelligentse ja suursuguse rahvuse arengusse ja pidi selle eest maksma aastakümnete pikkuse hingevaluga.

Sirbis kirjutab filmist põhjalikult Brigitta Davidjants. Neile kellele ajaloolised draamad meeldivad, tasub kindlasti lugu vaadata juba kuninganna Kristiina värvika isiksuse pärast.

Lugemissoovituseks pakun Peter Englundi „Hõbemask: kuninganna Kristiina lühike elulugu“.  Mart Juure arvustus raamatule küll kiitev pole, aga kel sügavam huvi teema vastu, leiab ka sealt kindlasti enda jaoks huvitava.

Anu Amor-Narits

JAFF ehk Jaapani Animatsiooni Filmifestival Cinamonis 25. aprillist 1. maini

In raamatukava on 24/04/2017 at 11:43

Jaapani animatsiooni ja elustiili filmifestival JAFF on iga-aastane festival, mis toob Tallinna, Tartu, Pärnu ja seekord ka Narva kinodesse värskeid animatsiooni-, mängu- ning dokumentaalfilme Jaapanist. Sellel aastal toimub festival juba 11. korda, 21. aprillist 1. maini ning Tartus on Jaffi filme võimalik vaadata Cinamonis 25. aprillist 1. maini.


Teisipäeval, 25. aprillil „Unustatud häälte püüdjad”. Makoto Shinkai värskeim animafilm on jutustus tüdrukust Asunast, kes võtab ette pika teekonna, et jätta hüvasti oma isaga.

Kolmapäeval, 26. aprillil „Pilvede taga”. Jaapani on enda vahel ära jaganud USA ja NSVL. Aomori prefektuuris, Ameerika kontrolli all olevas tsoonis kasvavad kaks poissi Hiroki ja Takuja. Mõlemaid poisse köidab NSVL’i okupeeritud saarel olev hirmuäratav Tornning nad ehitavad salaja lennuki, millega loodavad ühel päeval lennata Tornini.

Neljapäeval, 27. aprillil „Eva aeg”. Ühel päeval avastab Rikuo, et tema kodune android Sammy on hakkanud tegutsema isepäi. Roboti tegevuslogides avastab mees imeliku kirje „Kas te naudite aega Evaga?“. Rikuo otsustab koos oma sõbra Masakiga androidi jälitada ning üsna pea avastavad nad eriskummalise kohviku „Eva aeg“.

Reedel, 28. aprillil „Hing anumas 2: Süütus”. Kultusliku animefilmi „Hing anumas“ loonud Mamoru Oshii teine suurejooneline teos on jätkuks 1995. aastal ilmunud filmile. Käes on aasta 2032. Jaapani politsei 9. osakond uurib hulluks minevate gynoidide (lõbunaistest robotid) juhtumit.

Laupäeval, 29. aprillil „IA. Party A Go-Go”. „IA“ on virtuaalne artist, mis elab VOCALOID nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusika edetabeli tipus. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise.

Pühapäeval, 30. aprillil „Surmavihik: Valgusta uut maailma”. Surmavihiku traagilistest sündmustest on möödunud 10 aastat. Korraga niidab surm börsimaaklereid igas maailmanurgas: Wall Street’il, Londonis ja Moskvas. Need sündmused viitavad sellele, et keegi on taas avanud Surmavihiku.

Esmaspäeval, 1. mail „Punane kilpkonn”. Prantsuse multifilmikunstnike ja legendaarse Jaapani animatsioonistuudio Ghibli koostööna valminud õpetliku sisuga film, mida saatis mulluse Cannes’i filmifestivalil erakordne edu. Lugu on asustamata saarele jäänud merehädalisest, kes on kaotanud igasuguse lootuse kuni ilmub välja hiiglaslik punane kilpkonn, kes muudab meremehe elu.

Lugemissoovituseks sobivad siia juurde loomulikult mangad, mida ka pisut meie raamatukogus saadaval. Eesti keeles küll mangasid eriti pakkuda pole, esimese hooga meenus kohe „Amulett”, mida on ilmunud viis osa.

Anu Amor-Narits

“Hachiko: koera lugu” laupäeval, 22. aprillil kell 21.00 SonyTV-s

In raamatukava on 21/04/2017 at 10:29

“Hachiko: koera lugu” (Hachiko: A Dog’s Story, 2009), režissöör: Lasse Hallström, osades: Richard Gere, Joan Allen, Cary-Hiroyuki Tagawa jt.

Hachiko on akita tõugu koer, kelle lugu on legendaarne. Ta sündis 1923. aastal ning tema omanikuks sai Tōkyō Ülikooli põllumajanduse professor Hidesaburō Ueno. Hachiko ootas oma peremeest iga päev Shibuya rongijaama juures, ning jätkas tema ootamist ka pärast Ueno surma 1925. aastal. Hachiko lahkus parematele jahimaadele 1935. aastal, olles oma peremeest jaamas oodanud kogu see aeg. Juba 1934. aastal püstitati Hachikole Shibuya jaama kuju, mille avamisel ka koer ise kohal viibis. Samasugune kuju asub ka Ōdate jaamas (linn, kus Hachiko sündis). 2015. aastal püstitati Tōkyō Ülikooli poolt Hachiko ja Ueno taaskohtumist kujutav kuju.

Hachiko lugu on mitmel korral jõudud kinolinale. Esimest korda 1987. aastal Seijirō Kōyama filmis Hachi-kō (ハチ公物語 Hachiko Monogatari „Hachiko lugu”). Kirjutatud on ka mitmeid lasteraamatuid ning oma koht on sellel armastatud sõbral ka laiemas popkultuuris.

Film on pisarakiskuja, vaata aga millist tahes – kas originaali või ameerika toodangut. Ainuüksi selle lookese kirjapanek tõi kaasa nii mõnegi pisara!

Irina Möldre

Hayao Miyazaki retrospektiiv Elektriteatris 20.04-24.04

In raamatukava on 20/04/2017 at 11:07

Hayao Miyazaki on jaapani animatsiooni suurkuju. Tema loodud on tegelased ja maailmad, mida armastavad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sel kuul on võimalus kiigata tema fantaasiasse Elektriteatris ning muidugi oleks patt sellist võimalust mitte kasutada.

Näha saab ühteteist Miyazaki täispikka filmi: „ Lupin III: Cagliostro loss” (1979); „Tuulte oru Nausikaa” (1984); „Taevane loss” (1986); „Minu naaber Totoro” (1988); „Kiki kulleriteenus” (1989); „Porco Rosso” (1992); „Printsess Mononoke” (1997); „Vaimudest viidud” (2001); „Howli liikuv kindlus” (2004); „Ponyo mäe otsas” (2008) ja „Tuul tõuseb” (2013).

Valik on suur ja ega see otsustamine kerge ei ole. Pisematele soovitaks kindlasti ära vaadata “Totoro” – tegu on Miyazaki kõige ikoonilisema tegelasega ning paljud peavad seda üheks kõige helgemaks ja heatahtlikumaks ekraanilooks üldse. „Printsess Mononoke” ja „Tuul tõuseb” on sobilik veidi vanematele. Ja otseloomulikult ei saa vaatamata jätta parima joonisfilmi Oscariga pärjatud „Vaimudest viidut”.

Juhiksin tähelepanu ka joonisfilmides kõlavale muusikale – Miyazaki koostöö helilooja Joe Hisaishiga pole seni mulle veel pettumust valmistanud!

Mõne aasta eest teatas Hayao Miyazaki, et läheb pensionile. Nüüdseks on ta juba jõudnud pensionilt ära tulla ning on lootust, et varsti saame näha ka vanameistri kaheteistkümnendat filmi!

Täpsem kava Elektriteatri koduleheküljelt https://elektriteater.ee/

Muusikat:

Irina Möldre

“Bridget Jonesi päevik” reedel, 21. aprillil kell 20.35 Kanal11-s

In raamatukava on 20/04/2017 at 10:15

“Bridget Jonesi päevik” (Bridget Jones’s Diary, 2001), režissöör: Sharon Maguire, osades: Renée Zellweger, Hugh Grant, Colin Firth jt.

Ta ei vaja tutvustamist! Ta on 32-aastane vallaline naine, kelle äpardused ja probleemid on juba mitmeid aastaid naerutanud nii vaatajaid kui ka lugejaid. Bridgeti emaks on Helen Fielding, kelle kolumni ajalehes The Independent võib pidada selle legendaarse õnnetusehunniku sünnikohaks. Kolumnist kasvas välja romaan, mis muutus ülemaailmseks menukiks ning arenes omakorda edasi nüüdseks kolmest filmist koosnevaks sarjaks: “Bridget Jonesi päevikule” järgnes 2004. aastal “Bridget Jones : täitsa lõpp” ning möödunud sügisel jalutas ta taas ekraanidele filmis “Bridget Jonesi beebi”.

Tunnustust on kohe kindlasti väärt Renée Zellweger, kes selle rolli nimel on korduvalt oma kaaluga mänginud ning pidanud kõigele lisaks ka korraliku briti aktsendi selgeks õppima. Tunnustatud on ta ka saanud – esimene ülesastumine Bridgetina tõi talle parima naispeaosa nominatsioonid Kuldgloobustel, Oscaritel ja BAFTA’l.

Aga ega need auhinnad polegi nii olulised – peaasi on ikka naer, pisarad ja Bridgeti erakordne oskus endale jamasid kaela tõmmata!

Treiler:

Irina Möldre

“Monumendimehed” esmaspäeval, 17. aprillil kell 23.05 TV3-s

In raamatukava on 13/04/2017 at 12:40

“Monumendimehed” (The Monuments Men, 2014), režissöör: George Clooney, osades: George Clooney, Matt Damon, Bill Murray, Cate Blanchett, John Goodman jt.

Filmi aluseks on ka eesti keeles ilmunud Robert M. Edseli ja Bret Witteri raamat „Monumendimehed: liitlaste kangelased, natsidest vargadja ajaloo suurim aardejaht”. Filmil ja raamatul väga palju ühist ei ole, kuigi Clooney on ka väitnud, et 80% ekraanil toimuvast baseerub päriselt juhtunud sündmustel. Otseloomulikult on ka neid sündmusi piisaval määral dramatiseeritud, et nad ikka toimuvat piisavalt huvitavalt edasi annaksid.

Filmi tegevus toimub 1943. aastal ning kuigi linateost võib nimetada sõjafilmiks, on seal üllatavalt vähe sõjategevust. Mõned ehmatavad momendid on küll, kuid verised lahingustseenid ja hukkunud sõdurid suuresti puuduvad. Keskendutakse pigem sellele, kuidas sõda mõjutab ümbritsevat – eestkätt just katsetele säilitada ja peita kultuurimälestisi ja kunsti, mida natsid on kokkukogumas Berliini plaanitava Führermuseum’i jaoks.

Vaatamist on „Monumendimehed” väärt kindlasti; on võimalust naerda, nutta ja ka ärevusest küüsi närida. Kuigi jah, tõeline sõjafilmiaustaja ei pruugi seda filmi just väga kõrgelt hinnata.

Irina Möldre

“Koera elu mõte” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/04/2017 at 15:00

Hetkel kinodes jooksev “Koera elu mõte” põhineb W. Bruce Cameroni samanimelisel raamatul. Raamatu (ja filmi) peategelaseks on koer. Kui enamasti arvatakse, et kõik koerad lähevad taevasse, siis Cameronil on teine arvamus – igal koeral on oma ettemääratlus, ja kuni ta pole seda täitnud, sünnib ta ikka ja jälle kutsikana. Tegemist on väga südamliku looga. Kuigi Tino, Bailey, Ellie ja Buddy on erinevad koerad, on nad siiski üks ja seesama. Erinevad tõud, erinevad saatused, kuid siiski üks ja ainus elu eesmärk leida, aidata ja terve elu (elud) armastada seda ühteainsat kõige kallimat inimest – tema Ethanit.

Raamatut tutvustatakse nii:
Imeline lugu armsast koerast, kes läbi mitme taassünni oma elu mõtet ja eesmärki otsib. Mitte lihtsalt tore koerajutt, vaid lugu, milles otsitakse vastust elu igavesele põhiküsimusele: miks me siin oleme? Esimene elu hulkuva koerana jääb traagiliselt lühikeseks ning imestusega avastab Bailey, et on sündinud uuesti, ohjeldamatu loomuga kullakarvalise kutsikana. Oma uue elu mõtte otsingud viivad ta 8-aastase Ethani armastavasse rüppe. Poisi ja koera lõputute ühiste seikluste käigus õpib Bailey, kuidas olla tubli koer.
Kuid elu jumaldatud lemmikloomana pole sugugi Bailey teekonna lõpp. Pärast järgmist taassündi tekib küsimus, kas ta oma elu mõtte kunagi üldse leiab.W. Bruce Cameroni südantsoojendav, läbinägelik ja sageli pisarateni naerma ajav raamat „Koera elu mõte“ pole lihtsalt emotsionaalne ja lõbus lugu ühe koera paljudest eludest, vaid ka inimsuhetest koera pilgu läbi ning vankumatust kiindumusest inimese ja tema parima sõbra vahel.
See lugu õpetab, et armastus on surematu, et õiged sõbrad on alati meiega ja iga olevuse eksistentsil on mingi mõte.

Filmi lavastajaks on Lasse Hallström, kes lavastanud ka “What’s eating Gilbert Grape?”, “Chocolat”, “The Cider House Rules ” ning ka paljud ABBA videod. Peategelaseks on hääle andnud Josh Gad (“Lumekuninganna ja igavene talv”, “Kaunitar ja koletis”), teistes osades astuvad üles Dennis Quaid („Päev pärast homset”), Britt Robertson („Tulevikumaa”), K.J. Apa (telesarjast „Cul De Sac”), John Ortiz („Steve Jobs”), Juliet Rylance (telesarjast „American Gothic”), Luke Kirby (telesarjast „Hea naine”), Peggy Lipton („Kõik algas Roomas”) ja Pooch Hall (telesarjast „Pintsaklipslased”).

Filmi tutvustatakse nõnda:
Lasse Hallströmi lavastatud „Koera elu mõte” põhineb W. Bruce Cameroni armastatud bestselleril, mis jutustab ühe pühendunud koera südamliku ja üllatava loo.
Südamlik perefilm jutustab loo filmi peategelase, koera vaatepunktist, kes leiab oma eksistentsi mõtte inimeste eludes, keda ta naerma ja armastama õpetab.
Koerad on väga erinevatest tõugudest, suuremad ja väiksemad. Nad on kõige truumad ja ustavamad sõbrad, kes saadavad iga päev oma pererahvast teele ja ootavad koju tagasi. Nad mõtlevad kogu aeg oma peremehest, tõsi küll, vahel ka peekonist….

Nii film kui raamat on kohustuslikud koeraarmastajale, aga hoiatan ette – varuge taskurätte ;)

Marite Lõokene