Raamatukava

Archive for 23. mai 2017|Monthly archive page

“Ring” Cinamonis, Ekraanis ja Lõunakeskuse Apollo kinos

In raamatukava on 23/05/2017 at 09:42

Alustuseks: eelista Dave Eggersi raamatut. Nagu ikka, on raamat ju see kõige põhjalikum, kõige kaasahaaravam, kõige rohkem kirjaniku poolt loodut edastav.

Edasi mine juba kinokunstnike poolt loodud visuaalset teost nautima.

Ekaanilt saab imetleda peaosades Emma Watsonit (“Harry Potter”) ja kahe Oscariga pärjatud Tom Hanksi.

“Kui Mae palgatakse tööle maailma suurimasse ja võimsamasse tehnoloogia- ja sotsiaalmeediafirmasse, on see talle kui elu võimalus,” kirjutab Kinoveeb. “Karjääriredelil tõustes julgustab firma asutaja Eamon Bailey teda osalema uudses eksperimendis, mis liigutab privaatsuse, eetika ja viimaks ka isikliku vabaduse piire. Mae osalus eksperimendis ja ta iga otsus hakkavad mõjutama ta sõprade, perekonna ning inimkonna elu ja tulevikku.”

Maailma haarab aina rohkem hullus näha teiste era- ja tööelu ning jagada omi igapäevaseid tegemisi. Kus on aga piir? Kas inimene on võimeline eksisteerima ilma privaatsuseta?

Ring on ülimalt suur firma, mis tahab kõike ja kõiki haarata oma tehnoloogiasse. Töötajate elu on justkui imeline — palju tegevusi tööväliseks ajaks: peod, kontserdid, koosviibimised… Samuti arvatakse oma loodud tehnoloogiaga tegevat kogu maailma elu vaid paremaks. Riputame kõikjale maailmas üles tillukesed kaamerad ja ükski „pahalane” pole enam varjatud… Kui kaua on selline tegevus jätkusuutlik?

Tuleb nentida, et ehkki tegu on ulmeraamatu põhjal vändatud ulmefilmiga, ei ole Suure Venna teema eriti just tänapäeval midagi nii hirmus ulmelist. Kuhu jõuavad oma tegemistega näiteks Facebook ja Google, seda me täna ju veel ei tea …

Võib kindlalt öelda, et esimene osa raamatust/filmist paneb pikisilmi ootama järgmist. Sest lõpplahendus on kaunis üllatav. Mis siis ikkagi edasi saab ja kas maailm saab päästetud?!

Vaadatav:
Cinamon https://cinamon.ee/film/ring/
Tartu Ekraan http://www.forumcinemas.ee/Event/301059/
Apollo kino http://www.apollokino.ee/Event/3166/

Treiler:

Triin Võsoberg

“Kedi” esmaspäeval, 22. mail kell 19:00 Elektriteatris

In raamatukava on 22/05/2017 at 15:58

Filmi tutvustus: “Kedi” on imearmas dokumentaalfilm Istanbuli tänavakassidest, mis võlub vaatajaid isepäisete kiisude ja nende inimestega.Suurlinn Istanbul on koduks tuhandetele kassidele, kes jõlguvad omanikuta mööda tänavaid ja kelle ellujäämine sõltub nii nende endi kavalusest kui võõraste lahkusest. Nad on osa metropoli igapäevaelust ja pakuvad seltskonda inimestele, keda nad on otsustanud endale lähedale lasta. Dokfilm jälgib meisterliku kaameratöö abil seitsme kassi argipäeva ja viib meid restoranidesse, kodudesse, turule, hiirejahile, pappkastidesse, hoovidesse ja mujalegi. Läbi inimeste, kes kasside käekäigu eest hoolt kannavad, kuuleme mõtisklusi linna- ja hingeelust ning kiisude iseloomust ja olulisusest. Tugeva nunnufaktoriga film näitab, et lootus, headus ja rõõm pole maailmast kuhugi kadunud.

Kõige tuntum tänavakass on tõenäoliselt Bob, kellest on kirjutatud mitu raamatut — James Boweni “Tänavakass Bob“, “Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused” ja “Kingitus Bobilt ehk Lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel mehel mõista jõulude tõelist mõtet” — ning on tehtud ka mängufilm, Bobiga peaosas.

Tänavakasse aitavad paljud head inimesed ja mõned neist on tundnud vajadust organiseeruda, Eestis tegutsevad näiteks Tartu Kassikaitse, Pesaleidja, Kassiabi, Eesti Loomakaitse Selts. Eestis on pigem suund, et kassid kindlasti tänavalt ära saada ja püüda neile võimalikult ruttu päris oma kodu leida, vahepeatuseks hoiukodud ja kassitoad. Riias on asja püütud lahendada tänavakassidele turvaliste peatuspaikade ehitamisega (vt kõrvalolevat pilti).

Sellest, et kassid on lõpmatult võrratud, võib lõpmatuseni rääkida :) Ja nad annavad jätkuvalt ainest nii raamatutele, filmidele, joonistustele kui skulptuuridele. Üks näitusemeenutus meie lugemissoovituse blogist.

Ja kõigile neile, kes kassivõtmist kaaluvad, soovitan mõelda, et tuleb küll arvestada, et iga kass on omamoodi iseloomu ja kiiksuga, aga üldiselt saavad nad omadega vägagi hästi hakkama ja kohanevad uute omanikega päris kenasti ning nendega on tegelikult vähem muret kui arvata võiks ja rohkem rõõmu kui loota oskaks ja mind ei pane enam üldse imestama, et vanad egiptlased neist nii väga hoolisid.

Muusikapalana üks lugu tõlkes “tänavakasside” nime kandvalt bändilt:

Ja Vennaskonna “Kassid ja koerad”:

Tiina Sulg

 

 

“Müürililleks olemise iseärasused” laupäeval, 20.mail kell 23.40 Kanal 2-s ja “Paberlinnad” samal ajal, kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 18/05/2017 at 19:27

Kumba siis vaadata? Ühe ajupoolkeraga üht ja teisega teist, et mitte eelistada teist kommertskanalit kolmandale? Mõlemad filmid on valminud samanimeliste noorteromaanide põhjal. Vähemalt “Müürilill” paistab olevat algupäranditruu. Raamatu autor Stephen Chbosky kirjutas ja lavastas ka filmi.

“Paberlinnad” räägib noormehest, kes tegeleb liiga palju koolitükkidega ja on armunud salapära looridesse mähitud naabriplikasse. Ühel ööl veab viimane ta seiklusse, mis meenutab väga Avril Lavigne’i muusikavideot. Tänu sellele satub vaene poiss (enda standardite järgi) suurushullustusse ja hakkab märke tõlgendama. Oh neid armunuid! Et ka natuke selgemat keelt rääkida, tegemist on täitsa ausa filmiga, milles ei puudu tavapärased kolledžifilmi elemendid, kuid ei lange konventsionaalsesse balliõhtu muinasjuttu. Selle asemel personifitseeritakse müüt inimeseks ja ilusa lõpu alternatiiviks pakutakse tänast päeva.

“Müürililleks olemise iseärasused” on sarnane suureks kasvamise lugu, milles pööratakse suurt rõhku traumaatiliste sündmuste mõjule isiku kujunemisel. Filmi peategelane võetakse vastu kõige tõhusamasse Freudi patsientide tugigruppi – sõpruskonda. Kaugeltki mitte kõik kapseldunud ihasid ja mälestusi kandvad inimesed ei ole diagnoositud ega vaja ravi. Sellegipoolest vajavad nad sama, mida kõik ülejäänud inimesed. Mõistmist, tunnustust, kuuluvustunnet ja mis ehk kõige olulisem, unustamatuid hetki, mille järgi ennast muude iseärasuste kõrval defineerima hakata, pakub film küllaga.

Mõlemas filmis, aga eriti just viimases, mängib olulist rolli (pop)kultuur, mille kanda on tegelik vastutus kasvava noorsoo ees. Tunnistan, et noortele suunatud teoste kuvand ei ole minu jaoks kõige parem olnud. Tunnistan oma viga, neil on koht inimese elus, nagu on eksimusel koht vabaduse ja vastutuse vahel ning seda peaks häbenema sama palju, nagu tuntakse piinlikkust esimese armastuse klišeede pärast. Siiski jääb mõlemas teoses kõlama, et raamatud ja filmid ei saa asendada noorust. Neil on ainult ettevalmistav ja reflekteeriv roll millestki, mis on kuskil mujal – meie ümber, meie vahel ja meie sees. Kumba filmi siis vaadata? On laupäeva õhtu.

Sander Kaasik

„Escapes” + „Blade Rrunner : The Final Cut” kolmapäeval, 10. mail kell 19 Elektriteatris

In raamatukava on 09/05/2017 at 15:12

“Escapes”  on dokumentaalfilm filminäitleja ja stsenaristi Hampton Fancheri elust. Fancher kirjutas esimesed versioonid Ridley Scotti kultusfilmi “Blade Runner” stsenaariumist, samuti on ta üks  sel aastal valmiva  „Blade Runner 2049” stsenaristidest. Meie jaoks teeb filmi eriliseks see, et vaimustavalt põneva dokumentaalfilmi on tervikuks monteerinud Eesti oma Piibe Kolka  , kes tuleb seansile kohale nii filmist kui Fancherist lähemalt rääkima.
Pärast näidatakse ka „Blade Runnerit” , mis kuulub kindlalt ulmeklassikasse.
“Blade Runneri” toob ekraanile Ameerika Ühendriikide suursaatkond Eestis. Filmi juhatab sisse saatkonna pressi- ja kultuuriaseatašee David Wacker.
Filmid linastuvad kirjandusfestivali Prima Vista raames ja sissepääs on tasuta!

Põhjalikumalt saate lugeda Elektriteatri kodulehelt.

Kaja Kleimann

“Stefan Zweig: Hüvasti, Euroopa” kolmapäeval, 10. mail kell 14 Elektriteatris

In raamatukava on 08/05/2017 at 18:00

Kellel Pöffi ajal filmi  vaadata ei õnnestunud, saab Prima Vistal minna uuele katsele.

Tutvustuses kirjutatakse: Film kujutab Stefan Zweigi, ühe omal ajal kõige menukama saksa keeles kirjutava autori pagulusaastaid Buenos Aireses, New Yorgis ja Brasiilias. Juudi intellektuaalina üritab Zweig kujundada õiget seisukohta natsi-Saksamaa sündmuste osas ning otsida samas oma kodu uues maailmas.
Oma viimastel eluaastatel koondas Stefan Zweig kirjanikuna kogu energia natsismi võimalike arengute peegeldustele; tema toonaseid teoseid tasub tänapäeval ikka ja jälle üle lugeda. See film näitab meile vastuolulist meest, oma aja selgeltnägijat, ajatut kirjanikku ja habrast hinge kõige elegantsemal ja mitmetahulisemal moel.
Maria Schrader, tuntud Saksa näitlejanna, teeb oma teise töö filmilavastajana filmis, millest  kujunes arthouse´i hitt Saksamaal ja mis võitis mitmeid erinevaid auhindu.  Austria esitas filmi võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Aga ka imdb.com-is on vaatajate hinne 7.1,  seega pole tegu pelgalt kriitikute lemmikuga.

Olla juut, tähendas olla keelatud autor Saksamaal;  olla saksakeelne autor, tähendas saada avaldatud pseudonüümi Stephen Branch (nime tõlge) all, sest inglise keeleruumis oli saksavastasus tugev .

Zweig on eesti keeles korralikult esindatud nii ajalooliste romaanide, biograafiate kui novellidega.
Jaan Krossi tõlgitud „Eilne maailm” on ilmunud kahes trükis, raamatu lõpetas autor päev enne enesetappu ja selle kohta on öeldud, et selles kirjutatakse sellest „mida tähendas olla elus aastatel 1881-1942”.
Stefan Zweigi hüvastijätukirja saab lugeda siit.

Kaja Kleimann

„Aastaajad” teisipäeval, 9. mail kell 22.05 ETV2-s

In raamatukava on 08/05/2017 at 17:50

Kulgenud koos rändlindudega taeva all ning sukeldunud koos vaalade ja hiid-sarvikraidega ookeanisügavustes, tulevad meisterlikud dokumentalistid Jacques Perrin ning Jacques Cluzaud oma uusima loodusfilmiga seekord maismaale. Nad viivad vaataja ajarännule 20 000 aasta taguse Euroopa maastikele, mida inimene on viimasest jääajast saati metsloomadega kõrvu asustanud. Jääaeg, see 80 000 aastat kestnud talv, päädis põneva perioodiga, mil suhteliselt lühikese aja jooksul kattis kogu kontinendi enda alla mõõtmatuna laiuv ürgmets.

Uus planeetide konfiguratsioon tõi kaasa aastaaegade väljakujunemise, maastik tegi läbi metamorfoosi ning arenesid floora ja fauna. Mõtlemapanev ja erakordne jutustus maismaa looduse pikast rahutust ajaloost, mis seob meid igaveseks kokku loomade kuningriigiga. Suurepäraste loodusdokkide „Tiivuline ränne“ (2001) ja „Ookeanid“ (2009) autorite uus lugu hõlmab endas erakordselt kõrgel tasemel operaatoritööd ning üdini lummavat jutustust, koputades samal ajal inimkonna südametunnistusele, mis siiani pole osanud peatada modernse ühiskonna arutut hävitustööd looduse kallal.

Film linastub keskkonnakuu raames ja sellele eelneb sissejuhatav Hendrik Relvelt.
Lugemiseks võiks võtta näiteks Hendrik Relve „Eesti looduse vägi” ja tema koos Kalle Karolesega kirjutatud „ Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad” , „Ameerika metsad”  ja  „Euroopa ja Aasia metsad”.  

Kaja Kleimann

“Blitz” reedel, 5. mail kell 23.30 Kanal2-s

In raamatukava on 05/05/2017 at 06:55

Vahel on päris hea pea puhastamiseks kivinägudega näitlejatega (jah, see on tavaliselt selline nokkimise ja meeme tegema inspireeriv teema, aga mulle üldiselt sellised vähegrimassitavad näitlejad meeldivad (ja mõnel puhul kannavad märulimehed elegantselt välja selle, ega ega neid ju sügavate emotsioonide väljendamiseks ei palgatud)) tehtud märulifilme vaadata, seda see iiri autori Ken Brueni krinaalromaani põhjal valminud film eeldavalt on.

Tutvustus: Jason Statham (“Mehaanik”, “Palgasõdurid”) kehastab põnevikus “Blitz” karmikäelist, kompromissitut ja ebatavaliste töövõtetega uurijat Branti, kelle paarimeheks on seersant Porter Nash (Paddy Considine, “Bourne’i ultimaatum”). Meeste ülesandeks on uurida politseinike mõrvaseeriat. Režissöör Elliott Lester. UK 2011.

Eesti keeles on Ken Bruenilt ilmunud “Londoni puiestee“, mis jõudis kinolinale 2010. aastal (režisöör William Monahan).

Ken Bruen Wikis.

Jason Statham Wikis.

Film IMDb-s.

Ken Bruen avab pisut oma kirjutamise tagamaid:

Lõputsitaat Ken Bruenilt:

Tiina Sulg

 

“Mina ja Kaminski” reedel, 5. mail kell 22.25 ETV-s

In raamatukava on 04/05/2017 at 10:26

Filmi tutvustus: Kehvapoolne noor ajakirjanik üritab oma karjäärile uut hoogu sisse anda, kirjutades eluloo kunstnikust, kes on unustatud, kuid ikka veel elus – see on möödunud sajandi geenius Kaminski. Ta üritab korraldada vana kunstniku kadumist, et seoses sellega jõuda oma tulevase raamatuga lehtede esikülgedele. Selle asemel satub ta aga seiklusrikkale teekonnale koos Kaminskiga… Režissöör: Wolfgang Becker, osatäitjad: Daniel Bruhl, Jesper Christensen, Amira Casar, Tambet Tuisk jt, Saksamaa, 2015.

Ühes teises filmitutvustuses on imetore lause: See on tragikoomiline seiklusfilm neile, kes arvavad, et nad ei ole veel kõike näinud ning kes on veendunud, et maailm väärib avastamist, „Mina ja Kaminski“ on kevadine film, mis kutsub üles suviseid rändeplaane tegema.

Peeter Helme on kirjutanud filmist ajalehes KesKus ja filmi aluseks olnud Daniel Kehlmanni raamatust Eesti Ekspressis. Raamtumuljeid on jaganud veel Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehes, Kaja Kaldmaa Lugemissoovituse blogis, merleke Südamelähedaselt blogis.

Järjejutt, loeb Taavi Teplenkov ( I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa).

Vestlusring Wolfgang Beckeriga:

Tiina Sulg

“Liblikmees” kolmapäeval, 3. mail kell 22.15 Kanal11-s

In raamatukava on 03/05/2017 at 13:37

Edina Csüllögi 2015. aastal valminud filmi aluseks olevat 2000. aastal Friedebert Tuglase novellipreemiaga pärjatud “Liblikmeest” saab lugeda Mehis Heinsaare kogumikust “Vanameeste näppaja“, algselt ilmus ajakirjas “Looming” (1999, nr. 8, arhiiviviide).

Mehis Heinsaare loomingust on üsna palju kirjutad, Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus koguni 2011. aastal Sven Vabari kokkupandud artiklikogumik “Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes“. Mehis Heinsaarele pühendatud lehekülg, Mehis Heinsaar Wikis, üks ilus intervjuu.

Filmi kohta ma netis kammides eriti muljetamisi ei leidnud, vaid enne filmi valmissaamist oli hüüatus, et see on hea idee, katke uudisest: Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli vilistlase Edina Csüllögi filmiprojekt “Liblikmees” pälvis tunnustuse Vilniuses Baltic Pitching Forum filmiideede esitlusel ning pääseb edasi Clermont-Ferrand Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali prestiižikale Euro Connection ideede esitlusele. Filmi koduleht.

Jutt ise oli kuidagi lummav ja võluv, noh nagu Heinsaare kirjutatu ikka tavaliselt on, filmiversiooni ei ole ma näinud, aga sellega, et see idee hea on, olen ma küll nõus :)

Laulab Edina Csüllög:

Tiina Sulg